fbpx
Tripid,  Tsill

Aluksnes (Aluliinas) tsillimas

Kui juba sinnakanti asja siis tuleb ikka tsillida ka 😉 Peale pikka sĂ”itu sobib vĂ€ga hĂ€sti ĂŒks hea praad. Viimati sai siinkandis kĂ€idud paar aastat tagasi, vahepeal on hinnad siin mĂ€rgatavalt tĂ”usnud… Kui kĂ”hud tĂ€is vaatasime veidi ringi ja kulgesime vaikselt asju ajama.

KĂ”igepealt viskasime kiire pilgu kirikule. Sinna oleme ĂŒritanud varem ka sisse saada aga pole saanud. Seekord lĂ€ks Ă”nneks. Aluksne evangeelne luterlik kirik on ehitatud 1781 – 1788 aastatel Riia arhitekt Christoff Haberland’i juhtimisel ja vĂ€idetavalt on ĂŒks LĂ€timaa arhitektuuriliselt ilusamaid kirikuid. Torni kĂ”rgus on 55,5 meetrit. Üks kiriku omapĂ€rasusi on vĂ€rviliste tahutud maakivide kasutamine viimistluses. Kirikus pidavat hoiul olema ka 1694. aastal E. GlĂŒck’i tĂ”lgitud lĂ€tikeelse Piibli esmavĂ€ljaanne. Kirikut on korduvalt ĂŒmber ehitatud ja ta on kaotanud oma algse ilme. kirikutorni kuke jĂ€rgi pidavat saama ilma ka ennustada, kuidas see kĂ€ib jĂ€i mul muidugi teada saamata. Torni viiv trepp on siin pĂ€ris lai ja ei ole iseloomulik ĂŒhelegi teisele kirikule. Muidugi tornist avaldub ĂŒmbruskonnale muljetavaldav vaade. TĂ€itsa tasus sinna turnida, vĂ”i pigem sammuda mööda laia treppi 😀 😀

Kui kirikus luusitud vĂ”tsime ette kohaliku linnuse uurimise. Viimati seal kĂ€ies olid linnusemĂŒĂŒride juures arheoloogilised vĂ€ljakaevamised. TĂ€naseks oli see lĂ€bi ja linnuse ĂŒks torn on taastatud. Kahjuks sisse ei saanud… puhkepĂ€ev neil. Aga pisike linnuse makett ja seletus sinnajuurde olid ka tĂ€itsa olemas. Linnus löödi siia Aluliina jĂ€rve suurimale saarele pĂŒsti 1342 aastal Liivi ordumeistri Burchard von Dreilebeni ajal. Maismaaga olevat linnus olnud ĂŒhenduses 120 meetri pikkuse puusilla kaudu. See vĂ”imsaim orduvalduste idaosa linnus pĂŒhitseti paastumaarjapĂ€eval, sellepĂ€rast ka nimi – Marienburg. Esimene komtuur – Arnold von Vietinghoff oli Aluliina mĂ”isa omanike suguvĂ”sa eelkĂ€ija.
Aegade jooksul on linnust ĂŒritanud vĂ”tta mitmed vallutajad, siin on valitsenud venelased, rootslased, poolakad. PĂ”hjasĂ”ja ajal 1702 aastal piiras linnuse ĂŒmber Ć eremetjevi juhitud Vene sĂ”javĂ€gi. Et mitte linnust venelastele jĂ€tta, Ă”hkisid selle rootslaste kapten Wulf ja sĂ”dur Gotshlich. Linnuse kaitsjad vangistati. Venelaste juurde sattus vangi, ka lĂ€tikeelse Piibli tĂ”lkija, praost Ernst GlĂŒck ja tema kasutĂŒtar Marta – hilisem Vene tsaarinna Katariina I. PĂ€rast PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmusi varemetesse jÀÀnud linnust enam ei taastatud ja Marienburg kaotas oma strateegilise tĂ€htsuse.
TÀnapÀeval on linnusevaremed puhkekoht ja huvivÀÀrsus turistidele muud ei midagi.

Vahepeal pĂ”ikasime poodi, vĂ”tsin peoga komme. Ei tea kas LĂ€tlastel miski uus kiiks vĂ”i on see viiruse paanika 😀 😀 kommid on pakitud minigrippidesse. Pole varem kuskil sellist nalja kohanud 😀 😀 Edasi turnisime templimĂ€ele. See pidavat olema varaseim asustatud koht Aluksne ĂŒmbruses. TemplimĂ€gi asub Aluliina jĂ€rve edelapoolsel poolsaarel. See oli iidne latgalite linnus ja muinaslinna koht. 1807. aastal laskis Aluliina parun Vietinghoff PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmuste auks mĂ€etippu ehitada graniidist rotundi – Kuulsuse templi. Tempel on pĂŒhendatud vene feldmarssal Ć eremetjevi- ja rootsi armee kapteni Wulf’i mĂ€lestuseks.
Paljudest legendidest levinuim pajatab, et mĂ€e olevat PĂ”hjasĂ”ja ajal sĂ”durid mĂŒtsidega kokku kandnud et jĂ€rvesaarel asuvat linnust parem tulistada oleks 😀 😀 😀 TĂ€napĂ€eval on siin mĂ€e otsas vĂ€gev vaatetorn. KĂ€isin seal pikksilmaga uurimas kas Tallinn paistab 😉 Ei paistnud… Siia on muidugi vahepeal ehitatud laskumisrada. Viimati siin kĂ€isin siis polnud sellest haisugi aga nĂŒĂŒd vĂ”id köit mööda laskuda TemplimĂ€elt otse linnusesaarele. Hind tĂ€itsa mĂ”istlik ja eestikeelsed kirjad kah olemas. ÜkspĂ€ev proovin selle ka Ă€ra ja paar asja on siinkandis veel proovimata.