• Tsill

    Siis kui tuuakse palju kala…

    Huh siis kui tuuakse palju kala, eriti veel head kala siis tuleb sellega kohe tegeleda 😉 Vene ajal loobiti tuulehaug ĂŒle parda vĂ”i söödeti sigadele aga proovi teda nĂŒĂŒd saada. Hooaeg kestab paar nĂ€dalat ja sel ajal kĂ”ik pĂŒĂŒavad ja mĂŒĂŒvad. Hind on seinast seina. MĂŒstika on see, et Tallinna ĂŒmbruses mĂŒĂŒvad vennikesed vĂ€rsket tuulehaugi 2 – 3€ kilo aga PĂ€rnakad kes sĂ”idava ulmeringi lĂ€bi Haapsalu Tallinna mĂŒĂŒvad seda 1,5€ kilo. Kes kui ruttu rikkaks tahab saada…. Egas midagi sai paarkĂŒmmend kilo sebitud, puhastasin Ă€ra. Osa suitsu ja osa kuivama. tĂ€napĂ€eval muidugi mooduvĂ€rk suitsetada kogu sitaga aga ma ei leia pointi miks ma peaks pead ja sisikonda suitsetama… Kui puhastatud, kerge sool peale ja suitsetama. Sai katsetatud kahte tĂŒĂŒpi suitsuahju. Nii tavalist traditsioonilist lepapuudega köetavat kui ka kinnist kuuti kuhu viskad vanniga lepa saepuru sisse mis siis hÔÔgub vaikselt, ahju ennast vĂ”id kasvĂ”i tĂ”rvapapiga kĂŒtta 😀 😀 Minumeelest on see viimane suht porno, et saepuru suitsema hakkaks pead ikka usinalt kuuma andma aga see kuumus jĂ”uab kala ennem Ă€ra kĂŒpsetada kui suitsu vĂ€lja saad 😀 😀 Liha jaoks see kĂ€ib kĂŒll aga kala…. Kuivatab Ă€ra…. Traditsioonilises pole vaja kuuma hullult anda, regullid vaikselt ise suitsu ja kuuma. Igatahes said vĂ€ga mĂ”nusad ja mahlased 😉

    Siin nad siis on… NĂ€mmaaaaaa. Kala otse ahjust ajalehel, vĂ€ike kohv kĂ”rvale ja super…

  • Tripid,  Tsill

    Tuuldumas.

    Sai natuke tuuldumas kĂ€idud ja uuritud nii vanu kĂ€idud kohti kui avastatud ka uusi. Soenduseks tegime vĂ€ikse tiiru PĂŒhajĂ€rve pargis. PĂ€ris pĂ”nev oli vaadata kuidas vĂ€iksed robotniidukid omaette toimetasid pargis. Tuled ees pĂ”lemas ja puha, pole varem kuskil tĂ€heldanud, et nendel riistapuudel lausa tuled kĂŒljes on 😀 😀 KĂ€isime uurisime vĂ€he sĂ”jatamme ka. Igakord kui sinnakanti satun siis nĂ€en kuidas see on aina rĂ€situm ja rĂ€situm aga eks ta ole juba vanake ju ka. VĂ€idetavalt 698-sentimeetrise ĂŒmbermÔÔduga PĂŒhajĂ€rve sĂ”jatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust PĂŒhajĂ€rve mĂ”isniku vastu. Tema vanuseks arvatakse olevat 300 – 400 aastat.

    Kui PĂŒhajĂ€rvest sai kĂŒllalt vĂ”tsime plaani uurida seda Paju lahingu vĂ€rki. MĂ€lestusmĂ€rgi juurde minna ei viitsinud kuna seal juba kĂ€idud kĂŒll ja kĂŒll. MĂ”tlesime uurida mĂ”isa ĂŒmbrust. Sellel mĂ”isal on olnud pĂ€ris suur hulk omanikke. 1748 eraldati Paju mĂ”is (Luhde Grosshof) LĂ€tis asuvast Luke (LugoĆŸi) mĂ”isast ning omanikuks sai Gotthard Wilhelm parun Wrangell, kes 1750. aastal mĂŒĂŒs mĂ”isa W.G. Barclay de Tollyle. MĂ”is on olnud veel J.G.Thomsen omanduses, lisaks veel mĂ”ned linnakodanikud nĂ€iteks raehĂ€rra J.R.Schroder, von Schumann, von Maydell, von Richter, von JĂŒrgensohn, Victor von Stryk.

    Viimane omanik 1887 oli Leon Baron Preytagh-Loringhoven. 1922 mĂ”is riigistati ning jagati asunike vahel. Hiljem oli mĂ”isas kool. 1960. aastast on mĂ”isas internaatkodu. Hetkel on mĂ”isas hooldekodu ja sinna luusima kahjuks ei saanud. Samas avastasime pargist ĂŒhe huvitava mĂ€lestuskivi, polnud sellisest mĂ€lestuskivist varem midagi kuulnudki. See mĂ€lestuskivi on pĂŒhendatud Paju lahingust osavĂ”tnud PĂ”hja poegadele st. VabadussĂ”jas osalenud Soome vabatahtlikest loodud rĂŒgemendi vĂ”itlejate mĂ€lestuseks.

    PĂ”ikasime sisse ka Vastseliina linnuse juurde. Pole siinkandis ka tĂŒkk aega kĂ€inud, vahepeal on siin isegi ĂŒhtteis korrastatud ja tasuliseks kogu see teema tehtud. Muidugi ĂŒhte linnusevalli serva ehitatud mingi kolemaja, linnuse juurde vĂ”iks ikka ehitada mingi miljööga sobivama hoone… Sisse sinna majja ei saanud, kell juba sada aga pole hullu eks ma ĂŒkspĂ€ev kĂ€in. VĂ”tsime siit suuna kodupoole.

    PĂ”ikasime veel lĂ€bi Kambjast. Siia viimasel ajal paar korda tööasja ajama sattunud aga ringi vaadata pole olnud erilist aega. No nĂ€edsa tuleb vĂ€lja, et siin omalajal kĂ”vasti asjatanud Forselius ja Kuperjanovgi siin enne vabadussĂ”da koolmeister olnud. Muidugi kirik on siin ka huvitav, vĂ€idetavalt olla see LĂ”una – Eesti suurim maakirik. SĂ”dades korduvalt kannatada saanud pseudogooti uuskujunduses kirik pidavat oma hea akustika ning ĂŒle 600 istekohaga olema hea kontserdipaik.

    Ühel kirikuaias oleval kivil on kiri, et 1932 aastal kĂŒlastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf kes istutas kirikuaeda tamme, mis kasvab vĂ€rava kĂ”rval praegugi.

  • Viimne puhkepaik

    VaatamisvÀÀrsused kalmistul

    Kui tavaliselt veel mÔned head aastad tagasi visati katkised raudristid lihtsalt minema vÔi koguti kuskile hunnikusse roostetama, siis viimasel ajal on aina rohkem hakatud neid eksponeerima . KÔige suurem ja omamoodi pÔnev vÀljapanek vanadest raudristidest on Haljala kalmistu taga. Kuigi seal raudristide stiili poolest midagi vÀga erilist ei ole on ikkagi pÔnev seda kogumit vaadata. Nii mÔnelgi kalmistul olen viimasel ajal tÀhele pannud, et mÔned korralikumad ristid on pandud kuskile katuse alla vaatamiseks. Ja muidugi on inimestel hakanud uuesti tekkima huvi raudristide taaskasutamise osas.

    Eks meiegi oleme neid juba pĂ€ris hulga taastanud ja uuesti kalmistule ĂŒles pannud. Tavaliselt oleme taastanud lihtsalt riste aga sellel hooajal oleme teinud ka pĂ€ris palju uusi nimeplaate vanadele ristidele.

    Eks meiegi oleme neid juba pĂ€ris hulga taastanud ja uuesti kalmistule ĂŒles pannud. Tavaliselt oleme taastanud lihtsalt riste, aga sellel hooajal oleme teinud ka pĂ€ris palju uusi nimeplaate vanadele ristidele. Kui teilgi tekkis huvi mĂ”ne nimeplaadi vĂ”i raudristi osas siis siit leiad vajaliku kontakti

    Kui muidu soovitatakse kalmistukultuuri huvilistele kindlasti kĂŒlastada Saaremaal Kudjape kalmistut. Seal oled nagu sepatöö muuseumis. Aga eks midagi pĂ”nevat on igal vanal kalmistul. MĂ”nda aega tagasi sai asjatatud VĂ”nnu kalmistul ja sealgi jĂ€i silma palju selliseid riste mida mujal naljalt ei nĂ€e. Muidugi on siinselgi kalmistul mĂ”ni kabel nagu igal vanal kalmistul kipub olema. Aga siin on ĂŒks kabel tĂ€itsa isemoodi. Algul mĂ”tlesin, et mida hekki, kes keset kalmistut tuuliku on ehitanud 😀 😀 Aga tuleb vĂ€lja, et see polegi tuulik, vaid hoopis Kurista mĂ”isahĂ€rra Alexander Guillemot de Villebois kabel. Kusjuures ĂŒks huvitav detail on asjal veel, kabeli taga on korralik piirdega plats mille vĂ”ib vajadusel tantsugi lĂŒĂŒa 😉

  • Tsill

    NÔmmeveski pilvepiirilt

    Üle hulga aja sai kĂ€idud NĂ”mmeveskil luusimas. Kui muidu seal kolatud igal aastaajal kĂŒll ja kĂŒll aga drooniga pole sinna veel jĂ”udnud. NĂŒĂŒd siis sai see asi ka lahenduse 😉 drooniga ĂŒlelend tehtud. MĂ”tlesin, et Ă€kki nĂ€eb pilvepiirilt seda vana elektrijaama kanalit ilusti, aga kahjuks on see ĂŒsna vĂ”ssa kasvanud ja polegi eriti nĂ€ha. Aga hoolikal vaatlemisel ikka midagi aimatavat nĂ€eb.

    d

  • Tripid,  Tsill

    Saha, Kostivere, Kiviloo

    Plaan oli ĂŒle lennata uuesti Kiviloo linnusest. Talvel ei saanud sealt eriti head pilti niru ilma tĂ”ttu. Aga nagu ikka miks otse kui ringiga saab 😉 Esimese lennu tegime kohe Saha kabeli juures. See on ĂŒks omamoodi lihtne kuid pĂ”nev kabel seetĂ”ttu, et see on vanim terviklikul kujul sĂ€ilinud keskaegne kivikabel maal. Kabel on omamoodi minivariant Pirita kloostrist. Kabelist pikemalt on mul juba varem siin kirjutatud ja ĂŒle kordama ei hakka, kellel huvi leiab selle kirjatĂŒki kiirelt minu kodukalt.

    VĂ€ike kiirvideo ka kabelist

    JĂ€rgmise peatuse tegime Maardu mĂ”isa juures. Maardu mĂ”isa on ĂŒrikutes esmakordselt mainitud juba enne JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu 1314 aastal, seda kĂŒll miskipĂ€rast Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mĂ”isas kirjalike andmete pĂ”hjal alates 1397. MĂ”is ise on korras ja kuulub Eesti Pangale, kuigi hetkeseisuga vĂ”in selles eksida. Pank on ĂŒritanud mĂ”isa aastaid mĂŒĂŒa kuid edutult, mingil ajal peaks edu siiski saabuma 😉

    VÀike video Maardu mÔisast

    MÔisast edasi vÀike peatus Kostivere karstialal. Siin on sellel aastal juba mitu korda kÀidud. See on suurvete aegu pÀris Àge, keset suve pole siin veest haisugi. Muidugi kui hÀsti hoolikalt kuulata siis vÀike vulin kuskilt maa alt kostub.

    VĂ€ike vĂ€rske video on siin, rohkem videoid on “sinutoru” lehel

    LÔpuks jÔudsime tÀnase sihtmÀrgini. Ilm ilus ja puud pole veel lehes seega sai linnuse varemetest seekord ilusad pildid

    Seekord video ka ĂŒsna arvestatav

  • Muu vĂ€rk

    Rohepöörde Àmbriga kolistamas

    ÜkspĂ€ev oli lihtsalt kiiresti vaja mingit suuremat neliveolist töölooma mis jĂ”uaks normaalselt vedada ka ca 1 – 2 tonnist haagist. Autosid mĂŒĂŒgil nagu putru aga kui sul on vaja midagi konkreetset siis unusta Ă€ra, et midagi leiad. Rohepöörde hulluses on kĂ”ikide siiani vĂ€gagi normaalsete tööautode mootorid Ă€ra kohitsetud. Seda enam, et minu kindel “kiiks” oli manuaalkast, nagu selgus siis ka nende valik on olematu. LĂ”puks sai vĂ€lja selekteeritud 3 varianti, Amarok, Ranger vĂ”i Hilux. Sai neid kĂ”iki nĂ€ppimas kĂ€idud korduvalt, mĂŒĂŒjad kiitsid ĂŒksteise vĂ”idu neid kui autosid millega isegi Jumal sĂ”idab 😉

    Tuustisin lĂ€bi kĂ”ikvĂ”imalikud foorumid. Accelerista lehel jĂ€i silma uue Hiluxi testsĂ”it, kuigi jutt tundus muinasjutulise ĂŒlistusoodina kirjutatud, eriti kĂŒtusekulu osas. Raske auto ja vĂ€ikese mootori puhul vĂ”ib artiklis mainitud kĂŒtusekulu olla ainult taganttuulega allamĂ€ge sĂ”ites. Paberi jĂ€rgi olla see lausa 7L/100km, ei tea muidugi kust selline paber vĂ”eti aga ju siis kuskil oli. Mina isiklikult olen nĂ€inud paberit kus on kirjas hoopis teised numbrid ja neid vĂ”ite teiegi allolevalt pildilt nĂ€ha. Kusjuures tĂ€naseks pĂ€evaks on need numbrid veelgi suuremaks muutunud, ei tea kas kardeti “Kolkswageni” petuskeemi vĂ€ljatuleku tagajĂ€rgi ka enda nahal tunda ning suures hirmus pandi veidi reaalsemad numbrid paberile 😀 😀 LĂ”ppkokkuvĂ”ttes pani valiku paika mitte hind, tuled ja viled vaid lollikindlus, kandevĂ”ime ja garantii. On ikka suur vahe kas garantii on 2 vĂ”i 10 aastat. Kuna hetkel polnud manuaalidest midagi muud vĂ”tta peale 2,4L Hiluxi, oli kĂŒll ĂŒks 3L Amarok aga see langes kohe valikust vĂ€lja automaadi tĂ”ttu. Seega kodustasin ĂŒhe Hiluxi.

    NĂŒĂŒd siis veidi lĂ€hemalt roheĂ€mbrist 😉 Hiluxiga nĂŒĂŒd siis pea 100 000 km kĂ€ru sabas Eestimaal tuuritatud. Auto ise vĂ€liselt hea ja senini töökindel olnud aga… Jutt sellest, et jaapanlased teevad autosid meetodil plekk vĂ€rvitakse kahelt poolt Ă€ra ja siis tĂ”mmatakse plekk vĂ€rvi vahelt viuh vĂ€lja vastab ilmselt tĂ”ele 😀 😀 SĂ”ites need pleki laadsed tooted vibreerivad, tundub kohe-kohe lendavad minema 😀 Metalli puudumine keredetailides selgus puht juhuslikult, siis kui auto tagurdades vĂ€lja suri ja vajus praktiliselt olematu kiirusega vastu vĂ€ravaposti. Ei mingit raginat ega kolinat, mĂ”tlesin, et ok pole hullu, kraapis veidi vĂ€rvi Ă€ra 😀 Aga siis kui vĂ€lja vaatama lĂ€ksin pidin perseli kukkuma, esitulest kuni poole esiukseni oli kogu kĂŒlg lĂ€inud, nagu poleks olnudki. JĂ€in mĂ”tlema, et kui juba see vĂ€ike libisemine viis pool kĂŒlge Ă€ra mis siis saab kui paugu paned…. Krt ja kusjuures selle asja juures ei saa aru mis kuradi asi selle auto juures kaalub kui plekke pole. VĂ€iksed japsid on vist raami tinast teinud, vĂ€rv nĂŒĂŒd kĂŒll ĂŒle 2 tonni ei tohiks kaaluda 😀 😀

    Ja nĂŒĂŒd see teine reaalsus kĂŒtusekulu. Tegelikult ei vasta ĂŒkski paberil olev kulu reaalsusele. Kuigi kastile on kate peale pandud tuuletakistuse vĂ€hendamiseks ja kĂ€rul on ka kate peal. Kui nĂŒĂŒd tĂŒhjalt sĂ”ita ilma kĂ€ruta siis saab selle keskmise no enamvĂ€hem sinna 10 kanti aga nagu natukenegi viskad kolu kasti ja paned kĂ€ru sappa on reaalsus hoopis teine. Seda korduvalt testitud silmini tĂ€is paagi meetodil pikki maid sĂ”ites. Keskmiseks tuleb sellisel juhul 13-14 sajale olenevalt tuulesuunast 😉 Kiirendusest ei hakka rÀÀkimagi, siin oled ĂŒhel pulgal nende poolemeelsete rekkameestega (vabandan normaalsete juhtide ees) kes kaherealisel ĂŒritavad igal vĂ”imalikul juhul ĂŒksteisest mööda saada. Ühel on piiraja 89 teisel 90, JĂŒris hakkab möödasĂ”itu tegema ja Kosel saab mööda, sabas kilomeeter vihaseid juhte 😀 😀

    Mu vana RAM 4,7 mootoriga vĂ”ttis keskmiselt samapalju olenemata sellest kas on midagi sabas vĂ”i ei. TĂ€pselt sama vĂ”rdlust olen teinud vanakooli V70, kui muidu keskmine 6,5 siis 1,5 tonni sabas on kulu ca 7 seega mitte mĂ€rkimisvÀÀrne kulu tĂ”us. Sama on 2,8 Voya, kui keskmine 9 siis kĂ€ruga praktiliselt sama. Kui nĂŒĂŒd vaatame 2,8 mootoriga Hiluxit siis ametlikult on selle kĂŒtusekulu vĂ€iksem kui 2,4 Hiluxil. Kas see ka pĂ€riselus nii on ei ole katsetanud, aga ĂŒhe tuttava 2,8 Hiluxi omaniku sĂ”nul pidi vĂ€iksem olema kĂŒll. Muidugi tĂ”stab mootorite kĂŒtusekulu ka igasugu rohevidinate lisamine mis kokkuvĂ”ttes ei anna miskit erilist kasu vaid pigem kahju, vĂ€hendades mootori ressurssi. Mis need igasugused mĂ”ttetud rohevidinad on EGR, Adblue ja muu nĂ€ol on ilusti maakeeli lahti kirjutatud siin artiklis.

    Seega kokkuvĂ”tvalt vĂ”ib öelda, et tööautole muruniitja mootori installimine on alla igasugu arvestust ja tegi korralikust tööloomast naerualuse, veelvĂ€hem on see roheline. Aga ju selle asja mĂ”tlesid vĂ€lja naftamagnaadid koostöös autotootjatega 😉 Paneme suurele autole vĂ€ikese mootori, see nĂ€eb vĂ€liselt vĂ€lja tĂ”eliselt roheline ja kĂ”ik pimedusega löödud rohepöörajad kohe kummardavad saamata aru, et tegelikult vĂ”tab see mootor rasket kere vedades rohkem kĂŒtust kui suur mootor vĂ”taks. Kasu on kahepoolne, rohepöörajad ja naftamagnaadid on rahul.

    Minu uus normaalne auto oleks juba ammu uuesti RAM aga kahjuks nuditi see ka rohehulluses Ă€ra. Kuid juba kĂ€ivad jutud, et jĂ€rgmise aasta mudelil on uuesti tagasi vana hea 5,7. Ilmselt saadi mikimaal ruttu aru muruniitja mootori mĂ”ttetusest. RAM on siiski mĂ”eldud tööautoks mitte linnas laiamiseks. TagantjĂ€rgi tarkusena vĂ”in öelda, et kui tahad olla roheline siis mitte mingil juhul Ă€ra osta muruniitja mootoriga autot. Osta suure mootoriga auto, kulub kĂ”vasti vĂ€hem kĂŒtsi ja saab normaalselt tööd ka teha 😉

    Ja ei maksa targutama hakata, et ĂŒhes potis saab teha nii suppi, praadi kui magustoitu. Kui meil on pĂ€ikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ja Hiinas on söeelektrijaamad siis on meil kĂ”ik roheline. No ega ikka ei ole kĂŒll. Kui mĂ”ned aastad tagasi Islandil vulkaan purskas kas meil oli siis roheline vĂ”i.. See tahm tegi meilgi ilusa ilma söeks. Sahara liivatorm tĂ”i meilegi tolmu. Kanada metsapĂ”lengu suits vĂ€rvis meilgi taevast. Neid nĂ€iteid on nĂ”rkemiseni. Aga ikka on see hullus mĂ”ne peas kampaania raames. Viime CO taseme nulli my ass… mis siis kasvaks? Seletage mulle lollile Ă€ra miks siis taimekasvatuse suurtootjad kasutavad CO generaatoreid kasvuhoonetes, kui CO on saatanast. Ilmselt on globaalse soojenemise jutt poliitikute hĂ€sti vĂ€ljamĂ”eldud vale, et toetussummadega taskuid tĂ€ita. KĂ”ikvĂ”imalikud andmed on ju tegelikult lihtsalt kĂ€ttesaadavad, kusjuures keegi isegi ei vaidlusta neid andmeid, neid lihtsalt ignoreeritakse. Rohehulluse eesmĂ€rk on elada keskajas, tuul on – siis purjetad. Tuult pole – vehiks aerudega vĂ”i viskaks sĂŒtt katlasse aga ei tohi, see on kallis ja saastav. Seega istu ja oota millal tuul tuleb. Nett tuleks kinni panna ja hakata pĂ€ris elu elama. Hiigelsuured serverid toodavad liiga palju sooja, sealt see maa soojenemine tulebki 😉 Aga ei saa, see on inimĂ”iguste piiramine. Mis siis, et see pole roheline 😀 😀

  • Tripid,  Tsill

    JĂ€neda ja Porkuni linnused

    Lisame ĂŒlelendamise plaanitĂ€itesse veel mĂ”ned linnused. Seekord siis JĂ€neda ja Porkuni. JĂ€neda linnus asus muistsete JĂ€rva-, Harju- ja Virumaa piiride ĂŒhinemiskohas Piibe maantee ÀÀres KalijĂ€rve ja JĂ€neda jĂ”e vahelisel seljandikul ja oli vĂ€idetavalt veel kasutusel 11 – 12 sajandil. Aga kusjuures linnuse siin seljandikul avastasid arheoloogid ĂŒsna hilja, alles 1930-ndate aastate keskpaiku ja ĂŒlla – ĂŒlla arheoloogilisi kaevamisi siin tehtud polegi.

    VÀike video JÀneda linnamÀest

    Kui JĂ€neda uuritud vaatasime ĂŒle Porkuni linnuse. Linnuse rajas ilmselt piiskop Simon v. Der Borch 1479. Liivi sĂ”ja ajal 1558 vallutasid Vene vĂ€ed Porkuni linnuse. Peale linnuse vallutamist pandi linnus pĂ”lema ja venelased tĂ”mbasid uttu Rakvere poole. JĂ€rgnevatel aastatel pĂŒĂŒdsid sĂ”jast osavĂ”tvad pooled korduvalt hĂ”ivata hĂ€vinud linnust ja sellest teha oma tugipunkti. Kuid mulle jÀÀb arusaamatuks kelle kĂ€es pĂ”letatud linnus siis oli kui seda uuesti vallutada pĂŒĂŒti. Alates Liivi sĂ”jast on linnus varemeis ja selle materjale kasutati hilisemate hoonete ehituseks. Siiski vĂ”ib Samuel Waxelbergi plaanil aastast 1683 s.o. 120 aastat hiljem, tehtud linnuse plaanil nĂ€ha hĂ€sti sĂ€ilinud linnust. Plaanil on ka mĂ”isahoonetena 3 elumaja ja majandushooned. VĂ€idetavalt lammutati 1950 aastal linnuse varemeist. TĂ€napĂ€eval on jĂ€rgi ainult torn milles asub paemuuseum ja torni lael on vaateplatvorm

    VÀike video sÀilinud linnusetornist