-
Gröönimaa kalmistu
Väike ülevaade Gröönimaa kalmistutest, vähesed teavad, et siinsed kalmistud on seoses karmide ilmastikutingimustega üsnagi ainulaadsed. Need peegeldavad mitte ainult kohalikke uskumusi, vaid ka elu äärmuslikus kliimas. Kusjuures kalmistuid on siin palju, praktiliselt igas asulas on kalmistu. Need erinevad märgatavalt sellest, mida näeb mujal maailmas, tüüpiline kalmistu asub sageli lumisel mäenõlval või fjordi ääres, kust avaneb vaade merele või liustikele. Huvitav on muidugi see, et mingit kindlat kriteeriumi kalmistu osas ei ole, kohati on need aiaga piiratud kohati mitte, millest see oleneb ei tea. Eestipärasest kõrghaljastusest võib siin ainult unistada. Kõrgeim haljastus kalmistutel on pohlavarred 😉 Muidugi omapärane on siin ka see, et meile nii tavalisi hauakive või hauaplaate siin praktiliselt ei kohta. Valdav osa on valged puitristid nimetahvlitega
Ega hauapiirdedki mis meil üsna tavalised on siin tagasihoidlikud. Kas tagasihoidlik puitpiire, kividest laotud piire või väike samblakuhil pohladega. Muidugi kohati näeb hauaplatsidel kattena ka liiva või killustikku. Huvitav kust siin puitu võetakse kui metsa ei kasva. Muidugi on huvitav ka see, et siin kasutatakse päris palju plastlilli ja pärgi. Väidetavalt maetakse siin võimalusel ainult suvel, siis kui maa pehmem. Need kes muul ajal surevad hoitakse külmas suveni. Teine huvitav väide on see, et meeste haudadel pidavat olema valdavalt sinised lilled ja naiste omadel punased.
-
Haapsalu linnus ja Riisipere mõis pilvepiirilt
Korra põgusalt juba sai Haapsalu pimedas üle lennatud, aga ega küll küllale liiga tee ja siis oli ka niru droon 😉 Nüüd kui on sebitud märksa parem droon vaatasime veelkord üle selle linnuse ja valge daami kodu pilvepiirilt. Väidetavalt olla Haapsalu olnud Saare-Lääne piiskopi residents kuni 14 sajandi keskpaigani. Pärast Liivi sõda on linn kuulunud erinevatele vaenupooltele. Tsaariaja lõpus oli Haapsalu Vene riigi provintsikeskuseks. Huvitav, et siin on linnuse küljes ka kirik, ilmselt midagi samalaadset oli omalajal Saaremaal Pöides. Peale renoveerimist on linnus päris kobe, aga sellega kaasnes kohe ka häda. Päästeamet ei luba enam kellatorni külastada, täiesti jabur teema. Praegu käib seal väike kabeli kohendamise värk, tehakse valge daami toas remonti 😉
Väike video Haapsalu linnusest pilvepiirilt.
Kodupoole kimades tegime jalasirutuspeatuse Riisipere mõisa juures. See oli päris pikalt räämas aga nüüd on saanud uue ilme ja pilvepiirilt näeb päris ok välja. Ükspäev peaks uurima kas sinna sisse ka saab.
Riisipere mõis pilvepiirilt
-
Barcelona kalmistu
Mööda maailma luusides tutvume kindlasti mõne kohaliku kalmistuga ajendatuna professionaalsest kretinismist. Seekord vaatasime üle Hispaanias Barcelona suurima ja kogu Hispaania ühe suurema Montjuïci kalmistu. Kalmistu rajati 1883 aastal Montjuïci mäe nõlvale terrassidena ja laiub tänapäeval ca 56 hektaril. Siin on väidetavalt üle 150 000 haua tuhandete perekonnakabelite ja mausoleumidega, urniseintest ei hakka rääkimagi. Maetuid kokku pidavat olema üle 1 000 000
Montjuïci kalmistut tasub kindlasti külastada kuna siin saab näha erinevaid viise, kuidas Hispaanias matetakse. Näiteks, suurejoonelised mausoleumid, millest enamik sellel kalmistul on neogooti stiilis, tavalised muldkalmed mis on kaunistatud pühakute kujudega või perekondlikud võlvkambrid. Siin näeb ka hauakambreid mille niššidesse pannakse kirstud. Kusjuures huvitav on see, et kunagisel Hispaania koloniaalmaal Dominikaanis olid need mitmekordsed hauakambrid oma niššidega täiesti tavalised asjad. Ainuke vahe selles, et siinne kalmistu on ilusti korras aga sealsed nägid rohkem prügimäena välja. Siin võib üksteise peal olla kuni kaheksa hauda. Siin pidavat paremad ja edevamad kohad sõltuma sellest kui palju pereliikmed on valmis hauda ja selle hooldusse investeerima. Huvitav, et ega Hispaania kalmistu väga näiteks Itaalia omast ei erine. Ka siin võid käia lõug põlveni lahti vajunud imestusest.
Mausoleume näeb siin ikka väga erinevate kujundustega. Mõni on rajatud keset platsi, samas teised on uuristatud mäenõlva sisse. Kusjuures nii mõnigi on seest plaaditud nagu vannituba.
Hauakambrid on kohati reas nagu garaažid. Ja muidugi urniseinad on nii kõrged, et ülemiste ridade juurde pääsed redeliga. Kusjuures redelid selleks otstarbeks on siin täiesti olemas. Silma jäi muidugi kohe see plastmassihullus lillede näol. Neid näeb siin kahjuks ikka üsna palju.
Ja muideks siin läheduses on ka katafalkide muuseum, aga sellest kirjutan ükspäev eraldi 😉
-
Vormsi jäätee
Nii, äsja sai just käidud mööda jääteed Kihnus. Seekord siis käime ära Vormsil. Aga nagu ikka mul juhtub, milleks otse kui ringiga saab 😉 Käisime läbi Paldiskist lootusega vaadata sealset Pakri juga pilvepiirilt. Aga kahjuks jäi seal lendamine ära, nii ulme kõva tuul oli, et anna olla. Aga pole hullu lähme teinekord uuesti. Möödaminnes vaatasime Padise tee ääres topiseid, sinna ikka aegajalt lisandub mõni uus tegelane juurde. Kunagi oli sarnane väljanäitus Väike – Maarjas aga seal jäi see bürokraatlike ametnike hammaste vahele ja tegijat pedereeriti niikaua kui ära korjas oma näituse. Kahjuks sigineb meil aina rohkem selliseid bürokraatlikke ametnikke kes ajavad näpuga seadusepügalaid taga. Kas ikka peab? Vahel võiks mõnes asjas veidi loominguline ka olla. Möödaminnes vaatasime kiirelt üle veel Ungru lossi varemed ja kimasime edasi Rohuküla poole.
Rohukülas vaatasime kiirelt pilvepiirilt üle sadama ja jäätee ning panime Vormsi poole ajama.
Väike video Rohuküla sadamast ja jäätee algusest pilvepiirilt
Vormsil tegime kiire tiiru kiriku ja kalmistu juurde, ega siin rohkemaks aega ei jätkunud, peab ruttu tagasi jõudma, enne kui jäätee kinni pannakse. Muidugi vaatasime üle ka Vormsi ainukese valgusfoori 😉 Huvitaval kombel ei olnud Vormsil lahti ühtki kohvikut erinevalt Kihnust. Siin vist ei taheta raha teenida. Kui tiir peal siis kiirelt tagasi sadamasse ja mandri poole minema.
Vormsi poolel oli muidugi veidi vett kogunenud jääteele, aga polnud hullu, saigi auto puhtaks.
Lõpuks merel ja tuld drooni saatel mandri poole 😉
-
Kihnu jäätee
Meil mingid pimedusega löödud paniköörid kisavad kliimasoojenemisest, huvitav küll, kus see on? Ei mäletagi sellist aega kus oleks korraga nii palju ametlikke ja mitteametlikke jääteid olnud kui sellel aastal. Loomulikult tuleb kohe võimalust kasutada ja veidi ringi trippida. Alustame seekord Kihnu külastusega, kola autosse ja minek. Start hommikul vara, kuna meedias pasundati kilomeetrite pikkusest järjekorrast ülesõidule. Aga kohapeal selgus, et meedia on jälle kõvasti paanikat tekitanud tühjalt kohalt 😀 😀 Järjekorras polnud ühtki autot. Munalaiul lasime drooni lendu, et seda värki pilvepiirilt ka vaadata ja panime Kihnu poole ajama droon sabas 😉
Väike droonivideo Munalaiu poolsest jääteest ka.
Algul mõtlesime, et kuna turiste pole siis Kihnus kohvikud kinni ja süüa saame poest. Aga võta näpust, jäätee tekitas piisavalt turiste kes süüa tahaks, seega tuleb kohvikud lahti teha 😉 Eks isegi proovisime nii mõneski kohvikus ühtteist. Esimese koogi-kohvi peatuse tegime Rooslaiu talu kohvikus. Kuigi jõudsime enne ametlikku avamisaega oli kohvik juba lahti. Maitsesime head kooki ja kimasime edasi. Plaan oli siiski saarele tiir peale teha kui juba seal. Edasi kimades jäi kohe silma, et siin on hullult kosklate peasakaste üles pandud, ei tea kas neid peetakse siin munevate kanade asemel…
Majaka poole kimades jäi silma ka päästekuur, huvitav mis tehnikat siin kasutatakse. Lõpuks majaka juures. Kihnu 28 meetrine malmist tuletorn telliti Inglismaalt legona ja pandi kohapeal kokku 1864 aastal. Paarikümne aasta pärast peale valmimist hakati valgustamisel kasutama petrooleumi, tänapäeval on asi muidugi automatiseeritud ja majakavahti ei ole. Majakasse saab siiski sisse, aga meil jäi see külastus praegu puuduliku kodutöö tõttu ära. Kuigi ilmselt oli sissepääs helistamise kaugusel, aga las teiseks korraks jääb ka midagi 😉 Edasi kimasime kohalikku muuseumi.
Kohaliku muuseumina on see üsnagi arvestatava suuruse ja eksponaatide hulgaga. Paar põnevat vidinat oli ka mida mujal muuseumites pole tähele pannud. Nagu näiteks hälli moodi pesumasin ja puidust margapuu. See viimane on kasulik vidin kaupmehele. Vastavalt vastukaalu niiskusele saab ostjaid kaaluga veidi lüpsta 😉 Muideks muuseum on üsnagi innovaatiline ja seda saab külastada kodus tugitoolis tiksudes tasuta virtuaaltuurina. Peale muuseumi külastust käisime kohalikus poes kust sai väga häid saiakesi ja kohalikku leiba kodustele kaasa osta. Natuke ekslesime ka metsas ja sattusime Pärnamäe talu juurde 😉 Siin oli ka täiesti arvestatav kohvik. Manustasime seljanka ja mõned koogid ja juba oligi aeg käes sättida jääteele tagasi. Pimedas ju üle ei lasta 😉
Muidugi professionaalsest huvist ajendatuna vaatasime üle kohaliku kalmistu. Kui näiteks Vormsi kalmistul on terve joru ratasriste siis siin on lihtsalt ristid, mis küll eemalt näevad metallristidena välja aga valdav osa on siiski betoonist valatud või kivist tahutud. Muidugi oli siin kalmistul ka üllatusi mida mandril veel väga ei näe. Nimelt kahel värskel haual oli väga palju pärgi aga praktiliselt kõik need olid plastikust kuhu vahele oli ära eksinud mõni üksik päris lill.
Väike Kihnu poolne jäätee video on siin, rohkem videoid Kihnu jääteest on torus leitav. Kokkuvõtvalt oli päris tsill tripp ja kindlasti soovitan kasutada võimalust seal käia.
-
Laseri katsetused
Mõnda aega tagasi sai nokitsetud mõned kõvernoa tuped ja muud jõulunänni. Algul sai neid tehtud ilma mustrita, aga siis paar vennikest tahtsid veidi mustrit ka noatupele. Kes viitsib punslitega mustreid taguda või põletiga põletada? Mina ei viitsi, aga kuidagi peab ju miski mustri asjade peale saama. Aga vaata laiskus teeb leidlikuks 😉 Egas midagi, netist sobiv pilt, annad laserile käsu kätte ja ise võid minna samal ajal muid asju ajama 😀 😀 Ja kui ei leia sobiva pildiga telefoni kaani või tahad midagi isikupärast, siis teeme meelepärase pildi kaanele. Laser annab selleks palju võimalusi, isegi 3D pildi võid teha 😉
Eelmisel hooajal sai nii mõnigi nimeplaat vanale raudristile tehtud. Roostevaba teras sobib jube hästi igasugu siltideks, isegi paremini kui messing või vask. Need viimased kipuvad ilmastiku käes jube ruttu tuhmuma kui just keemiliselt ei töötle ja üle ei laki. Talvel nokitsesime valmis terve hulga liftisilte kõikidesse balti riikidesse. Ja ega sellega asjad ei piirdunud, nii mõnigi uus nimeplaat sai kalmistule tehtud vana määrdunud graniitplaadi asemele. See jube hea lahendus, tuleb oma lähedaste plaate hakata ka vahetama hooldevabade metallplaatide vastu. No ei jõua koguaeg neid samblast puhastada.
-
Sharm el Sheikh. Kokkuvõte
Täna kolu kokku ja kodupoole mine. Kuna väljalennuni veel aega siis kolasime veidi veel Hadaba piirkonna kohvikutes ja poodides. Mõtlesime, et võtame kohvikust väikse koogi ja kohvi aga kooki ei saanudki. Need olid ainult vaatamiseks. No kurja, niipalju kui ma mööda maailma luusinud olen nägin sellist nalja esimest korda, et koogid on ainult vaatamiseks 😀 😀
Aga nüüd väike kokkuvõte, mis muutunud on. Juba lennujaamast saad omale meelepärase netimahuga kohaliku telefonikaardi, ei pea sugugi pead valutama liigsete kulude pärast. Muideks nett on kiire ja toimib probleemideta igal pool. Huvitaval kombel on ära kadunud see jotsi kerjamine käsi pikas, kergelt küll vihjatakse, et võib anda aga ei pea. Isegi hotellis kohvri tuppa tassija ei jäänud käsi pikas ootama vaid marssis minema kui tuba kätte antud. Märgatavalt vähemaks on jäänud ka neid tänavapealseid trippide müügi putkasid, aga samas olemasolevates on trippide valik suurenenud.
Ka siin on tehtud Potjomkini küla. Kui käisime Sharmis luusimas paar aastat tagasi, just siis kui parasjagu oli käimas üleilmne noorte konverents, tol ajal olid igal nurgal edevad klaasist bussijaamad kus sees isegi telekad ja konditsioneer, tänasel päeval on need kõik lukus ja räämas. Tänavapildist on kadunud ka infotahvlid marsa marsruutide ja hinnaga. Huvitaval kombel on turistinänni poodidest kadunud ka ühejalgse suure tilliga mehikese kujud 😉 Aga kuna loodus tühja kohta ei salli siis on asemele ilmunud Labubu kõikvõimalikes versioonides 😀 😀
Osad kohalikud kohvikud on hakanud veidi skeemitama hindadega. Turistile tuuakse hoopis teiste ja kordi kallimate hindadega menüü. Kasutage kohti kus on menüü seinale kirjutatud, see üsna lollikindel variant. Kõvasti on arenenud kaardimaksed, praktiliselt pea igas putkas saad kaardiga maksta. Maasikad on endiselt head, mangodest ei hakka rääkimagi. Meil müüdavad võrreldes sealsetega on saepuru 😉
Ja muideks ka lennujaamas saab hindu kaubelda. Testisin isiklikult ja toimis küll 😉
