-
Virtsu ja Kuressaare linnus
Mõnda aega tagasi sai Saaremaal drooniga linnuseid piilumas käia, aga siis ei õnnestunud eriti midagi tarka pildile saada. Seda eriti Kuressaares ilge tormi tõttu. Aga nüüd sai see asi parandatud ja Kuressaare linnus ka drooniga üle lennatud. Kuna praamini veidi aega jõudsime üle vaadata ka Virtsu linnuse. Sellest suht hilisest linnusest on paari sõnaga juttu siin. Siin maapealseid pilte ei hakanud uusi tegema kuna muutunud pole siin eriti midagi, piirdusime mõne pildiga pilvepiirilt ja oligi aeg praamile kobida.
Väike video Virtsu linnusest pilvepiirilt sai ka purki 😉
Viuh praamile ja Saaremaa poole minek. Muideks, Virtsus tekkis küsimus kus siin üldse on võimalik normaalselt süüa saada. Ma ei pea silmas hamburgerit ja friikaid, see ei ole söök. Ilmselt on vastus, et ei olegi sellist kohta. Tegelikult vale puha, Virtsus saab väga hästi süüa varahommikust hilisõhtuni välja, ainult sissepääs maksab paar juudirubla 😀 😀 Võtad praamile edasi-tagasi pileti ja söö palju jaksad 😉 Saaremaal kimasime ühe jutiga Kuressaarde drooni lennutama ja seiklus alaku 😉 Vaevu sain drooni lendu ja kohe leidus miski üliagar “kitseke” kes politsei kutsus ja seda esimest korda 5 aasta jooksul mil ma olen drooniga lennanud 😀 😀 Vot ei kannata seda 1949 aasta pealekaebamise stiili, kui sul on midagi öelda või küsida tule räägi mitte ära kiibitse.
Ütleks, et politsei oli väga viisakas ja asjalik, kuigi ilmselt drooninduse kontroll on nendele veidi uus ja tundmatu asi. Pole täpselt selge mida ja kuidas kontrollida. Aga eks me kõik õpime. Korraks oli kerge arusaamatus väitega, et kogu Kuressaare on lennukeelu ala, tegelikkuses see päris nii ei ole. Linnus jääb ilusti sellesse alasse kus võib teatud piirangutega ja lennujaama lennujuhiga kooskõlastatult lennata. Need protseduurid olid ilusti täidetud ja paberid korras 😉 Lõpuks läksime sõbralikult laiali, oleks rohkem selliseid toredaid ametnikke.
Väike video pilvepiirilt
-
Purtse kindluselamu pilvepiirilt
Sai natuke täiendatud oma linnustest ülelendamise plaani. Seekord lisasime sinna Purtse kindluselamu. See on üks omamoodi kohake mis kuulub veel vist Lüganuse vallale, kuigi mingid jutud käivad selle müügi kohta. Iseenesest äge kohake, aga eks sellele ole nurgataguses päris keeruline kasumlikku rakendust leida. Selleks peab ikka väga hea äriplaan olema, puhtalt söögikohana ei ela seal ära. Pikemalt kindluselamu ajaloo kohta olen juba kirjutanud siin ja uuesti kirjutada pole mõtet. Aastate jooksul on seal käidud nii kogukonnatripiga kui ka niisama uitamas ning söömas. Söögid on seal enamjaolt olnud maitsvad ja teenindus hea.
Viimasel ajal on Purtse kindluselamu lahtiolek suhteliselt kaootiline ja koduleht on ka maas. Eks ta praegugi nägi välja suht õnnetu, aga loodame, et siia saabub ükspäev uus hingamine 😉 Muideks siinsamas läheduses Purtse jõe ääres on veel kindlalt 2 linnusekohta kui mitte 3, aga nende ülelend jääb teiseks korraks 😉
Väike droonivideo ka 😉
-
Stockholm. Ajaloomuuseum
Nädalavahetusel midagi tarka teha plaanis ei olnud, seega tuleb korraldada mingi plaaniväline asi 😀 😀 Võtsime puusalt tulistades Rootsi kruiisi piletid ja kimasime Stokki laiama. Kurja, laev oli silmini noori täis, kõik tulid 5 Miinust vaatama vist 😉 Laevas sõin kõhu täis, vaatasin põgusalt üle showprogrammi ja kobisin kotile enne kui kontsert hakkas. 5 Miinusest pole mul sooja ega külma. Hommikul arvas rahvas, et linna võiks sõita sadamast bussiga, jah tore mugav värk ostad äpis pileti ja sõidad. Tagantjärgi tarkusena ütlen, et ilusa ilma puhul pole küll pointi hullude rahvamassidega pool tundi bussi oodata ja siis pool tundi linna sõita. Käsitsi oled selle ajaga juba ammu kohal.
Stokis oli mul ainult üks plaan mis juba ammu sügeles. Eelmisel korral ei saanud ajaloomuuseumis sisse vikunäitusele ja kullakambrisse, seekord proovisin uuesti ja ennäe imet, kõik ilusti lahti. Vikunäitus on päris arvestatava suurusega ja siin on mida vaadata. Kõikvõimalikke ehteid ja relvi on nii, et tapab. Huvitav miks meil kardetakse hirmsasti selliseid edevaid asju muuseumis näidata. Kuigi viimasel ajal on sellel teemal näha mõningast progressi, näiteks Järvamaa muuseumis juba on ühtteist väljas. Näitusel on isegi mõned ruunikivid olemas. Ehted on siin äärmusest äärmusesse, võid näha lihtsat pronkstraadist kokku keeratud sõlge kui ka filigraanset täppistööd. Igatahes vikunäitus jättis vägeva mulje ja soovitan soojalt kõigil skeptikutel käia näitusel ennast harimas.
Kui üleval saalis näitusele tiir peale tehtud piilusin keldrikorrusel olevasse kullakambrisse. Turvatud on see päris korralikult ja ilmselt peabki, sest siin on ikka kümneid ja kümneid kilosid kulda nii ehete kui ka toormaterjali näol. Lisaks kullale on siin ka veel arvestatav kogus hõbedat. Muidugi pildistada siin veidi kehv, topelt turvaklaasid ja valgustus tekitavad hullult peegeldusi aga ühtteist sai siiski pildile ka nikerdatud 😉
Ühes saalis oli uus ajutine näitus Rootsi rahadest, eelmine kord oli siin Ojamaa lahingu ühishaua väljakaevamistest näitus. Mõni vaskraha on siin ikka arvestatava suuruse ja kaaluga. Palgapäeval saad 2 raha millele tuleb hobusega järgi minna 😀 😀 Kusjuures need 3 näitust on juba nii mahukad, et mujale ei jõudnudki, aeg sai otsa ja tuli vutvutvut laeva kobida 😉
-
Kihnu jäätee
Meil mingid pimedusega löödud paniköörid kisavad kliimasoojenemisest, huvitav küll, kus see on? Ei mäletagi sellist aega kus oleks korraga nii palju ametlikke ja mitteametlikke jääteid olnud kui sellel aastal. Loomulikult tuleb kohe võimalust kasutada ja veidi ringi trippida. Alustame seekord Kihnu külastusega, kola autosse ja minek. Start hommikul vara, kuna meedias pasundati kilomeetrite pikkusest järjekorrast ülesõidule. Aga kohapeal selgus, et meedia on jälle kõvasti paanikat tekitanud tühjalt kohalt 😀 😀 Järjekorras polnud ühtki autot. Munalaiul lasime drooni lendu, et seda värki pilvepiirilt ka vaadata ja panime Kihnu poole ajama droon sabas 😉
Väike droonivideo Munalaiu poolsest jääteest ka.
Algul mõtlesime, et kuna turiste pole siis Kihnus kohvikud kinni ja süüa saame poest. Aga võta näpust, jäätee tekitas piisavalt turiste kes süüa tahaks, seega tuleb kohvikud lahti teha 😉 Eks isegi proovisime nii mõneski kohvikus ühtteist. Esimese koogi-kohvi peatuse tegime Rooslaiu talu kohvikus. Kuigi jõudsime enne ametlikku avamisaega oli kohvik juba lahti. Maitsesime head kooki ja kimasime edasi. Plaan oli siiski saarele tiir peale teha kui juba seal. Edasi kimades jäi kohe silma, et siin on hullult kosklate peasakaste üles pandud, ei tea kas neid peetakse siin munevate kanade asemel…
Majaka poole kimades jäi silma ka päästekuur, huvitav mis tehnikat siin kasutatakse. Lõpuks majaka juures. Kihnu 28 meetrine malmist tuletorn telliti Inglismaalt legona ja pandi kohapeal kokku 1864 aastal. Paarikümne aasta pärast peale valmimist hakati valgustamisel kasutama petrooleumi, tänapäeval on asi muidugi automatiseeritud ja majakavahti ei ole. Majakasse saab siiski sisse, aga meil jäi see külastus praegu puuduliku kodutöö tõttu ära. Kuigi ilmselt oli sissepääs helistamise kaugusel, aga las teiseks korraks jääb ka midagi 😉 Edasi kimasime kohalikku muuseumi.
Kohaliku muuseumina on see üsnagi arvestatava suuruse ja eksponaatide hulgaga. Paar põnevat vidinat oli ka mida mujal muuseumites pole tähele pannud. Nagu näiteks hälli moodi pesumasin ja puidust margapuu. See viimane on kasulik vidin kaupmehele. Vastavalt vastukaalu niiskusele saab ostjaid kaaluga veidi lüpsta 😉 Muideks muuseum on üsnagi innovaatiline ja seda saab külastada kodus tugitoolis tiksudes tasuta virtuaaltuurina. Peale muuseumi külastust käisime kohalikus poes kust sai väga häid saiakesi ja kohalikku leiba kodustele kaasa osta. Natuke ekslesime ka metsas ja sattusime Pärnamäe talu juurde 😉 Siin oli ka täiesti arvestatav kohvik. Manustasime seljanka ja mõned koogid ja juba oligi aeg käes sättida jääteele tagasi. Pimedas ju üle ei lasta 😉
Muidugi professionaalsest huvist ajendatuna vaatasime üle kohaliku kalmistu. Kui näiteks Vormsi kalmistul on terve joru ratasriste siis siin on lihtsalt ristid, mis küll eemalt näevad metallristidena välja aga valdav osa on siiski betoonist valatud või kivist tahutud. Muidugi oli siin kalmistul ka üllatusi mida mandril veel väga ei näe. Nimelt kahel värskel haual oli väga palju pärgi aga praktiliselt kõik need olid plastikust kuhu vahele oli ära eksinud mõni üksik päris lill.
Väike Kihnu poolne jäätee video on siin, rohkem videoid Kihnu jääteest on torus leitav. Kokkuvõtvalt oli päris tsill tripp ja kindlasti soovitan kasutada võimalust seal käia.
-
Sharm el Sheikh. Kokkuvõte
Täna kolu kokku ja kodupoole mine. Kuna väljalennuni veel aega siis kolasime veidi veel Hadaba piirkonna kohvikutes ja poodides. Mõtlesime, et võtame kohvikust väikse koogi ja kohvi aga kooki ei saanudki. Need olid ainult vaatamiseks. No kurja, niipalju kui ma mööda maailma luusinud olen nägin sellist nalja esimest korda, et koogid on ainult vaatamiseks 😀 😀
Aga nüüd väike kokkuvõte, mis muutunud on. Juba lennujaamast saad omale meelepärase netimahuga kohaliku telefonikaardi, ei pea sugugi pead valutama liigsete kulude pärast. Muideks nett on kiire ja toimib probleemideta igal pool. Huvitaval kombel on ära kadunud see jotsi kerjamine käsi pikas, kergelt küll vihjatakse, et võib anda aga ei pea. Isegi hotellis kohvri tuppa tassija ei jäänud käsi pikas ootama vaid marssis minema kui tuba kätte antud. Märgatavalt vähemaks on jäänud ka neid tänavapealseid trippide müügi putkasid, aga samas olemasolevates on trippide valik suurenenud.
Ka siin on tehtud Potjomkini küla. Kui käisime Sharmis luusimas paar aastat tagasi, just siis kui parasjagu oli käimas üleilmne noorte konverents, tol ajal olid igal nurgal edevad klaasist bussijaamad kus sees isegi telekad ja konditsioneer, tänasel päeval on need kõik lukus ja räämas. Tänavapildist on kadunud ka infotahvlid marsa marsruutide ja hinnaga. Huvitaval kombel on turistinänni poodidest kadunud ka ühejalgse suure tilliga mehikese kujud 😉 Aga kuna loodus tühja kohta ei salli siis on asemele ilmunud Labubu kõikvõimalikes versioonides 😀 😀
Osad kohalikud kohvikud on hakanud veidi skeemitama hindadega. Turistile tuuakse hoopis teiste ja kordi kallimate hindadega menüü. Kasutage kohti kus on menüü seinale kirjutatud, see üsna lollikindel variant. Kõvasti on arenenud kaardimaksed, praktiliselt pea igas putkas saad kaardiga maksta. Maasikad on endiselt head, mangodest ei hakka rääkimagi. Meil müüdavad võrreldes sealsetega on saepuru 😉
Ja muideks ka lennujaamas saab hindu kaubelda. Testisin isiklikult ja toimis küll 😉
-
Sharm el Sheikh. Kanjon
Tänane päev käime ära kanjonis. Muidu ei läheks kuna kanjon nagunii vuhvel, mitte päris värviline kanjon, aga lapsele vaja midagi näidata 😉 Kõik müügimehed hullult reklaamivad, et minek on värvilisse kanjonisse aga tegelikkuses viiakse sind kas valgesse või punasesse kanjonisse. Aga see selleks. Hommikul oli buss hotelli ees ja minek Dahabi poole. Paketis iseenesest ka snorgeldamine, kaameli ja ATV sõit aga me võtsime ainult kanjoni külastuse. Dahabis vaatasin möödaminnes, et siin on hakanud peenramaad sigimema ja kapsaid kasvatatakse usinalt 😉 Samas selgus ka, et nüüd juba mõnda aega on Dahabis lausa oma moslemite kalmistu. Seda vaatama küll ei jõudnud aga panen projekti 😉
Kui grupp sai snorgeldatud siis oli väike lõuna, peale seda ATV ja kaamelisõit. Siin sai vähe “kohukese” nalja ka. Grupis oli mingi kamp vene naisi ja giid rääkis väga heas vene keeles, et tormiga olla siin just otsa saanud üks väga suure kogemusega sukeldumisinstruktor ja paar snorgeldajat. Ja, et üldse aegade jooksul on siin lahes hukka saanud pea saja tuuris nii kogenud kui mittekogenuid sukeldujaid ning rahvasuus nimetatakse seda lahesoppi kus te just snorgeldamas käisite sukeldujate kalmistuks. Selle peale küsis üks vene tädi, et kas me seal peatume ka ja kas pildistada saab. Selle peale tekkis grupis hiirvaikus, isegi giid jooksis lukku 😀 😀
Lõpuks kimasime kanjoni poole. Siin on vähe progressi toimunud, kui ennem oli parkla suht lage plats siis nüüd on siia ehitatud nii kohvik kui õige mitu nännipoodi 😀 😀 Nüüd saab siin peale kanjonis käiku beduiiniteed luristada 😉 Kanjonist endast ei hakka pikemalt kirjutama, see juba kirjas siin.
Väike safarivideo kanjoni juurde. Krt siin raputab nii, et neerud lahti aga giid istub katusel varurehvi otsas. Huvitav millega ta küll kinni hoiab 😉
-
Sharm el Sheikh. Tiksume
Täna peale eilset 24 tunnist Kairo trippi lihtsalt tiksume. Vaatame ringi hotellis ja käime poes ostame kodustele nänni. Hotell nagu hotell ikka, natuke küll peldik aga hea koha peal ja kusjuures arvestades seda, et hotell rahvast täis on siin üllatavalt vaikne. Süüa ja magada saab. Muidugi huvitav on see, et siin hotellis tehakse kohviku ruumides suitsu. Sisehoovis on 2 basseini aga seal inimesi tiksumas ei näe. Meie toa akna all on muidu lava, aga seal üldjuhul pole kedagi või on siis üksik soolotantsija.
Kõik söögikorrad käivad restoranialal, see on piisavalt suur ja trügimisi ei ole. Toiduvalik pole küll suur aga söönuks saab. Ainuke kiiks on siin see, et kohv ja tee on eranditult lahustuvad. Päris masinakohvi saad ainult fuajees olevast baarist ja sedagi tasuta ainult kindlal ajal, muul ajal on papi eest. Aga pole hullu ümber nurga on piisavalt kohvikuid kust saab head kohvi 😉
Hotelli aeg on seisma jäänud eelmisse sajandisse, uksed käivad lukku ikka võtmega kuigi toas seinal on kaardipesa tulede lülitamiseks, aga tuled töötavad niisama ka 😉 Toad iseenesest on suured ja lapik telekas on toas, muidugi töötab ainult 1 kanal ja seegi ukraina-vene segakeelne 😀 😀 Pistikud ja lülitid on ilmselt kuskilt muuseumist varastatud ja siin seina pandud. Peldiku seinal oli omapärane ventikas, oleneb mitu korda nöörist tõmbad, vastavalt sellele käib kas üht või teistpidi. See raibe pidi koguaeg käima väljatõmbe peal muidu hiilisid sealtkaudu tuppa vastikud pisikesed sääsed. Puhtus jättis küll veidi soovida aga talutav. Kui jätsid 1 eurtsi voodile siis see muundus omamoodi huvitavateks moodustisteks voodil 😉
Ühesõnaga kui oled vähenõudlik siis Ajab El Khan hotell asja ära küll, vinguja vingub ka Hiltonis 😉
Lonkisime Old Marketi fix hindadega poodi nänni ostma, siit saab kätte peaaegu kõik. Panen siia mõned pildid, näete mis mahl ja vesi tegelikult maksab. Tagasiteel käisime nurgataguses kohalike söögikohas Coctail Sharm. Toidud on siin head aga susserdama on hakatud. Turistile tuuakse hoopis teine menüü mis on märgatavalt kallimate hindadega kui kohalike menüü, varem oli kõigile üks menüü. Kui kohalike menüüs on toit 200 kohalikku siis turistimenüüs on sama toit 12$. Seega tulevikus tuleb söömiseks ilmselt mõni muu kohalike koht valida kus ei susserdata niimoodi. Muidugi näljaste nägudega kassipoegi on siingi 😉 Kui kõhud täis kobisime kotile ära, homme Andresega beduiinidele külla.
