Tšill ja madu

Sai üle hulga aja natuke looduses hulgutud. Eks sellega ole ka nii, et iga päevaga jääb puutumata loodust lageraie hulluses aina vähemaks ja vähemaks. Vanasti oli mõnus tiksuda RMK loodusradadel või lõkkekohtades aga viimasel ajal on need muutunud ajuvabade vennikeste läbukohtadeks. Seekord ühtki loomakest ei näinudki, tuli piirduda liblikate ja muude putukatega. Noorena olid “liblikad” ikka kõhus aga nüüd käime neid heinamaal vaatamas 😀 😀 Aga silma ei jäänud mitte ainult liblikad vaid ka mõned ööviiulid.

Aga eks peale tšilli tuleb veidi tööd ka teha. Üks arboristide poolt maha võetud hiigelsuur kuusk tuli muundada küttepuudeks. Kurja küll, läksin kuuri kankut võtma ja tunnen kuklakarvadega, et keegi jälgib pingsalt. Päästikusõrm hakkas kohe tõmblema 😀 😀 Kiire pööre ja mida ma näen, ilgelt pirakas nastik kuuri seinal ca meetri kaugusel. Vennike ehmatas vist ise ka ära minu kiire reaktsiooni peale ja tardus seinale nagu kleeps. Sain rahulikult isegi paar pilti teha 😉 Peale väikest särtsu ellu läks saagimiseks. Räigelt pirakas ja okslik kuusk, need pakud ei mahu ühtegi halumasinasse ja kirvega taod neid lõhki ilmselt kevadeni 😀 Ega midagi, saeme siis kohe haluks. Ega see piki puud saagimine just lõbus ei ole, mitte ainult kett ei vaja koguaeg teritust vaid ka latt vahetust. Miski imetrikiga sõi ära isegi veotähiku aga lõpuks sai kuusk siiski legoks ja riita. Isegi üks ilus päevakoer tuli riita imetlema 😉

Peale tööd tuleb ikka süüa ka. Seekord läks lisaks kartulitele ja lihale suitsuahju ka magustoiduks mõeldud õunad. Eelroaks läks potti paar vähki 😉 Suitsetamiseks sai kasutatud juba varem valmis saetud õunapuu laudu ja laastu. Toit sai hea nagu alati 😀 😀