-
Munalaskme
Juba tĂŒkimat aega kummitab mind koht nimega Munalaskme đ đ No ei ole olnud aega kĂ€ia tudeerimas mis vĂ€rk sellega on. Tavaliselt jÀÀb see kuidagi marsruudilt kĂ”rvale aga nĂŒĂŒd vĂ”tsin asja kĂ€sile ja kĂ€isin Ă€ra. Projektis on muidugi veel teisigi kummalise nimega kohti aga iga asi omal ajal vĂ”i veidi hiljem đ Teele jĂ€i muidugi ka Laitse loss aga seda on juba mitu korda tudeeritud ja sisse pĂ”ikama lossi ei hakanud. Aga samas viskasime pilgu peale lossi Valgele kabelile. Kabel ehitati 2012 aastal lossihĂ€rra Sulo kavandi jĂ€rgi, samuti on tema kavandi jĂ€rgi tehtud kabeli vitraaĆŸaken. PĂ€ris Ă€ge vĂ€rk on see kabel ja teadaolevalt on tegu esimese sĂ”jajĂ€rgsel ajal ehitatud erakĂ€tes oleva kabeliga mis on avatud avalikkusele. Kabelisse mahub 60 ilmakodanikku ning siin saab toimetada laulatusi ja ristimistalitusi, miksmitte ka mĂ”ni kontsert korraldada.
LĂ”puks jĂ”udsime Munalaskmesse. Juba eemalt hakkas silma kunagine veetorn mis ehitati mĂ”nda aega tagasi observatooriumiks. Sinna saav sisse ka eelnevalt regades, kahjuks jĂ”udsime kohale liiga hilja ja enam regada ei jĂ”udnud aga pole hullu tuleb uus tripp teha đ PĂ€eval saab seal vaadelda pĂ€ikese plekke ja protuberantse ning öösel kuud, planeete, galaktikaid ja teisi kosmilisi objekte. Kust vĂ”i miks sellel kĂŒlal selline imelik nimi ei tea vist keegi, esmamainimisel 1533 olla nimeks olnud Monnelaszka. Eks sealt on hakatud seda nime vaikselt mugandama. 17 sajandil tekkis siia rĂŒĂŒtlimĂ”is, mis eraldati Ruila mĂ”isast. 18 sajandil kuulus mĂ”is von Ullrichidele. 1805 kuni vÔÔrandamiseni 1919 oli mĂ”is von Hueckide suguvĂ”sa valduses. MĂ”isa viimane omanik oli Gerhard von Hueck. TĂ€napĂ€eval muidugi on see miljon korda ĂŒmber ehitatud mĂ”is praktiliselt varemetes. Kuigi sees luusides tundub, et keegi ikka vist ĂŒritab vaikselt midagi seal aretada, uus elekter on sisse kilpi veetud jne. Samas oleks muidugi pĂ”nev teada mis seal keldri kinnimĂŒĂŒritud avade taga on đ Park on vĂ”ssa kasvanud ja kĂ”rvalhooned praktiliselt varemetes, nii, et ega siin midagi ilusat kahjuks ei ole. Ah jaa, algselt oli see mĂ”is ĂŒhekordne.
Kui juba sealkandis siis tuleb kĂ”ik vaatamisvÀÀrsused ĂŒle vaadata. PĂ”ikasime sisse ka endise Eesti riigitegelase, advokaadi, töö- ja hoolekandeministri ning kohtuministri kodutalu asukoha juurde. Otto Tiefi talu oli ĂŒle 200 hektari suur, millest palju oli soist ala. Peeti umbes 20 lehma. Hobuseid oli 7 â 8 ehk siis hĂ€davajalik arv talutöödeks. Siinsamas oma kodutalus kartulivĂ”tu ajal 10.10.44 ta vahistati ja saadeti Siberisse. TĂ€napĂ€eval talust jĂ€rgi muidugi ainult varemed. Pikemalt saab Otto Tiefi eluolu kohta lugeda siit.
Tripi lĂ”petuseks vĂ€ike tiir ĂŒmber Nissi kiriku, sisse kahjuks seekord ei saanud aga eks ma ĂŒkspĂ€ev kĂ€in seal ka Ă€ra. Tudeerisime VabadussĂ”ja ausambalt nimesid ja vaatasime ĂŒle Stackelbergide, Bistramite ja mitmete teiste kuulsate suguvĂ”sade hauaplatsid. 1873 aastal valminud kiriku arhitekt on Peterburist pĂ€rit David Grim.
-
Viru – Nigula
Viru – Nigula kalmistul töid tegemas kĂ”vasti kĂ€inud aga ringi vaadata pole olnud mahti. Seekord oli teha ĂŒks vĂ€iksem töö ja jĂ€i aega luusimiseks. KĂ”igepealt viuh kiriku juurde, see pidavat olema ĂŒks vanimaid sĂ€ilinud kirikuid Virumaal. Kiriku ees on pĂ€ris suur VabadussĂ”ja mĂ€lestussammas. Endisaegses pastoraadihoones asub ka kohalik koduloomuuseum aga see oli kahjuks juba kinni. TĂ€hendab jÀÀb jĂ€rgmiseks korraks đ
VĂ€ike tiir ka kirikuaias, siin on pĂ€ris huvitavaid ratasriste ja muid hauatĂ€hiseid. Siit leiab isegi mĂ€lestusmĂ€rgi Siberisse kĂŒĂŒditatutele.
Kui kiriku ĂŒmbrus uuritud suundusime uurima kabeli varemeid. Siin on pĂ€ris Ă€gedalt pÔÔsasse varjatud veetĂŒnn, selline lahendus ei riiva silma. Kabel rajati ka ilmselt 13 sajandil nagu kirikki, vĂ€idetavalt oli see kabel vanim kivist sakraalehitis Virumaal. Samas on see kabel omamoodi huvitav veel selle poolest, et erineb samal ajal pĂŒstitatud hoonetest idast tulnud ehitusstiili poolest. Arvatakse, et kabel rajati tĂ€histamaks Liivi ordu vĂ”itu 1268 Liivi ordu ja venelaste vahel toimunud lahingus. PĂ€rast luterlikku reformatsiooni jĂ€i kabel hoolduseta ja muutus rahvaliku ebausu keskuseks, mis 17 saj keskel pĂ”hjustas osalise lammutamise ja jĂ€rgneva lagunemise. TĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud endisest kabelist otsaviil. Siinkandis on veel terve hulk pisikesi mĂ”isaid mis vÀÀrivad ka vaatamist, ĂŒkspĂ€ev vĂ”tan selle kah ette đ
-
Lahemaa tuur. Papivabrik ja mÔisad
Nagu ĂŒkspĂ€ev lubatud sai vĂ”tsime plaani Joaveski papivabriku ja lisaks paar ĂŒmberkaudset mĂ”isa. Algselt olla siin olnud Palmse mĂ”isale kuulunud vesiveski mille maad ostis Ă€ra parun Nikolai von Dellingshausen ja ehitas siia kolmekordse puupapivabriku. 1920. aastal ostsid tehase koos maadega Taani kindral-konsul Jens Christian Johansen ja Eesti kodanik Richard Rant. Loodi firma Joaveski Puupapi Vabrik AS. Mingil ajal oli siin vĂ€ike pĂ”leng ja vabrik taastati 2 kordsena. Kusjuures vabrik töötas veel 1990 aastate alguses ja lasti siis pankrotti nagu tol ajal kombeks oli. 2001 aastal kĂ€ivitati siin uuesti hĂŒdroelektrijaam mis töötab tĂ€naseni. Huvitav, et kogu ĂŒmbrus on siin tĂ€is selliseid suuri betoonist veskikive meenutavaid kive… Milleks neid kĂŒll kasutati…. Tiigi ja jĂ”e vahel oli nĂ€ha pĂ€ris korralik koprarada. Tegime vĂ€ikse tiiru ĂŒmber maja ja piilusime mis kĂ”rvalhoonetes sĂ€ilinud. Ăldiselt ruumid suhteliselt prĂŒgivabad mis on muidugi hea nĂ€itaja, tavaliselt veetakse mahajÀÀnud hooned kohe prĂŒgi tĂ€is. Ăhes hoones mis ilmselt oli kunagi saun olid isegi lindude pesakastid vedelemas, tĂ€iesti ĂŒlespaneku valmis. Miks nad sinna niimoodi jÀÀnud on kes teab aga samas on neil omamoodi disain. SissepÀÀsuava on kohe ĂŒleval servas ja mitte ilusti sisse lĂ”igatud vaid robustselt tehtud. Samas ega linnud ilu vaata, pesa peab olema suht looduslik ja mĂ€rkamatu đ Kellegi prillid olid ka jÀÀnud riiulile nii nagu oleks korraks vĂ€lja mindud.
Vaatasime veidi ringi ka peahoones, seal muidugi suhteliselt hĂ€mar ja taskulambi unustasin vĂ”tta. Ohutuse mĂ”ttes pĂ€ris pimedates ruumides ei kolistanud ja lĂŒkkasime uurimise veidi edasi. Siinsamas veekanali servas oli pĂ€ris Ă€ge kilesaun, huvitav kelle oma ja kas kasutada saab đ
Joaveskilt vĂ”tsime suuna edasi Palmse poole, teel pĂ”ikasime korra sisse IlumĂ€e kabeli juurde. Tegime vĂ€ikse tiiru ja edasi. Sisse ei saanud seekord, kurivaim ise panime sellega pidurit. Kabel oli iseenesest lahti aga mĂ”tlesime, et teeme ennem tiiru surnuaial ja siis vaatame kabelisse aga oleks pidanud vastupidi tegema đ đ Kui tiir tehtud oli kabel kinni pandud. Egas midagi tegime ringi ĂŒmber VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rgi ja kimasime edasi.
Palmses muidugi selgus ĂŒllatuseks, et sissepÀÀs territooriumile maksab 9⏠ei noh palju Ă”nne. See raha nĂŒĂŒd on ikka vĂ€ga liiast selle eest, et saaks tiiru ĂŒmber mĂ”isa jalutada. Varasemalt sai siin tasuta jalutada.
Ăritasime siis uurida mida Virumaa Muuseumid selle raha eest pakuvad. Lonkisime lĂ€bi pargi, park iseenesest korras. PĂ”ikasime sisse Eesti piirituse nĂ€itusele, see peaks andma ĂŒlevaate piirituse ja viina tootmise ajaloost Eestis 15 sajandist kuni 19 sajandi lĂ”puni. Ătleks selle kohta, et sealt nĂŒĂŒd kĂŒll erilist ĂŒlevaadet asjast ei saanud. Sealkandis on mitmeid alkoholiteemalisi muuseume, kĂ”igis pole veel jĂ”udnud kĂ€ia aga Vihula mĂ”isa viinamuuseum annab asjale igal kĂŒmnel juhul silmad ette ja tĂ€iesti tasuta. Kui ĂŒkspĂ€ev jĂ”uan teised ka lĂ€bi kĂ€ia siis oskan tĂ€psemalt öelda mis ja kus.
Sepikoja juures on Ă€ge vana aurumasin mis iga aastaga aina rohkem maasse vajub, poleks ju raske see Ă€ge eksponaat ilusti alusele panna ja veidi konserveerida. Selliseid vanu masinaid igapĂ€ev ei nĂ€e ja vajaks ilmselgelt hoolikamat ĂŒmberkĂ€imist eksponaadina. Sepikojas nĂ€gi igasugu pĂ”nevaid asju. Sepp on teinud vaatamiseks hulgaliselt erinevaid vanu relvi, odaotsi, nooleotsi jne. Isegi putkkirves on olemas ainult, et rauast đ đ MĂ”tlesime sisse pĂ”igata ka palmimajja aga see oli miskipĂ€rast kinni, kuigi oleks pidanud lahti olema.
Vaatasime ringi mĂ”isas endas ka, iseenesest pĂ€ris kobe aga nii mĂ”nigi ruum tahab saada korralikku remonti, vĂ€rvitĂŒkid ripuvad jne. Keldris nĂ€eb ka raudrĂŒĂŒd, see pidavat olema Kaido Höövelsoni oma. Keldriakendel on vapid, ei viitisinud korralikult sĂŒveneda kas need on samasugused talupoegade vapid mis IlumĂ€e kabeli akendel vĂ”i mitte. Esmapilgul tundub, et on aga siin saab vĂ”rrelda. Samas tekkis ĂŒks mĂ”te… Kui need MUICK-id olid kĂ”vad talupojad siis huvitav kas nende jĂ€rgi on IlumĂ€e ja Palmse vahel kĂŒla nimega MUIKE… Ăks Ă€ge asi oli siin ka, tĂ€iesti toimiv mantelkorsten, isegi tuli oli sees ja pada tulel đ KĂ”rval köök ka, huvitav kas siin tehakse reaalselt sĂŒĂŒa ka… Ilmselt mitte… ukse taga oli moodne köök peidus.
Kui mĂ”isal tiir peal ĂŒtlen kokkuvĂ”tvalt, et selle raha eest mis seal kooritakse vĂ”iks ikka vaatamisvÀÀrsused korras olla. Kui just raha kuskile mujale panna ei ole siis andke mulle vĂ”i leidke midagi pĂ”nevamat tudeerimiseks. Selle raha eest te ei saa seal praktiliselt mitte midagi. Samas lĂ€heduses olevate Sagadi ja Vihula mĂ”isate territooriumil saate jalutada tĂ€itsa tasuta ja elamust on rohkem. MĂ”tlesime, et sööme siinsamas Palmse kĂ”rtsis aga kus sa sellega, ilge paanika tekkis kohe kui kuuldi, et ma ei kavatse neile esitada oma terviseandmeid. Siis vĂ€idetavalt nad ei saa teenindada aga jumal nendega, viin oma raha sinna kus sellega probleemi ei ole ning toit hea. Kohti ei hakka siin nimetama kuna siis tormab Terviseamet ja politsei sinna kohe represseerima. Ainult puuhobusega vĂ”isid seal ratsutada ilma koroonapassita đ đ VĂ”tsime suuna Sagadile, tegime vĂ€ikse tiiru territooriumil, uurisime veidi erinevaid pesakaste ja putukate majutusvĂ”imalusi. Sagadi mĂ”isas kĂ€ib korralik remont, peab vaatama minema uuesti kui valmis saab. VĂ”tsime vĂ€iksed kohvid ja kimasime sööma. Kui kĂ”ht tĂ€is panime tuld kodupoole. Möödaminnes pĂ”ikasime sisse ValgejĂ”ele, tahtsin korra piiluda seda malmpiiretega silda. Eemalt vĂ€ga edev aga Ă€rge ligi minge muidu nĂ€ete ÀÀrmiselt sitta malmivalu đ
-
SininÔmme kalmistu
SininĂ”mme kalmistul Ă”ige mitu tööd teinud, aga ringi kolada pole olnud aega. Iseenesest on see pĂ”nev nii asendi, stiili ja kultuuri pĂ€rast. Seekord oli siin teha ĂŒks vĂ€iksem töö ja jĂ€i veidi vaba aega luusimiseks. OmapĂ€rane juba selle poolest, et on pĂ€ris kĂ”rge kĂŒnka otsas ja praktiliselt haudade vahel kĂ”nniteid pole, veelvĂ€hem saab siin kuhugi autoga sĂ”ita. MĂŒts maha nende meeste ees kes siin liiva vahetavad vĂ”i piiret ehitavad, puhas kĂ€si transport, isegi kĂ€sikĂ€ruga pole siin midagi vĂ€ga teha. Tassidki seljas stafi kohale. Sattus pĂ€ris palav ilm olema ja hullult oli kapsaliblikaid ĂŒhe niiskema koha peal janu kustutamas, polegi sellist suurt parve varem neid nĂ€inud, pildile jĂ€i ainult ĂŒks vĂ€ike osa nendest. Nagu kalmistutel ikka nĂ€eb ka siin kalmistul VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rki, mis piirkonda arvestades tĂ€iesti heas korras. Samuti nĂ€eb kĂ”ikvĂ”imalikke pĂ”nevaid raudriste mida mujal tavaliselt ei nĂ€e.
Ăks pĂ€ris omapĂ€rane “stiilinĂ€ide” jĂ€i kuidagi eriti blingina silma. Platsil oli kasutatud kĂ”ikvĂ”imalikke ehitusmaterjalide ĂŒlejÀÀke mis minu arvates vĂ”iks nagu olla jÀÀtmejaamas mitte kalmistul. Aga eks ilu ole ikka vaataja silmades, vĂ”ibolla mul on mingi vÀÀrastunud ilumeel ja ei saa kunstist aru. Pildil ta niivĂ€ga hull ei paistagi kui tegelikkuses vĂ€lja nĂ€gi. Ja muidugi leida platsidelt elus lille on omaette kĂŒsimus.
Siin kalmistul on tĂ€iesti tavaline kui platsi ÀÀrte kĂ”rguste vahe on meeter vĂ”i rohkem ja muidugi omalajal platsi piirete ehituseks kohale veetud kĂ”iksugu materjali vedeleb iga pÔÔsa all. Mis on muidugi huvitav, et neid vanu omaaegseid emailkattega pildikesi nĂ€eb nii hauakivide kui puude kĂŒljes. Ja hauaplatsid on siis ka nummerdatud, sellist varianti ma pole mujal tĂ€heldanud.
KĂ”ikvĂ”imalikke pesakaste ja lindude söögimaju nĂ€eb siin ka hulgaliselt, kuigi see pole midagi erilist, seda kohtab juba pĂ€ris paljudel kalmistutel. Paar huvitavamat hauakivide pilti panin ka siia teistele vaatamiseks. Selliseid on seal kĂŒmneid ja kĂŒmneid.
LĂ”puks siis kalmistu parkla ja lillemĂŒĂŒk ka ĂŒle vaadatud. Huvitav fenomen on see, et kĂŒĂŒnlaid praktiliselt mĂŒĂŒgil pole aga selle eest on lilleletid kilomeetri pikkused. Viskasin kiire pilgu peale ja mis ĂŒllatas….. Ei ĂŒhtki elus lille, ainult plastmass “Made in China”. Samas nii mĂ”nigi plastikĂ€rakas nĂ€gi eemalt ĂŒsna loomutruu vĂ€lja.
SininÔmme kalmistu on juba tuttav koht ja nagunii tulen siia veelkord hauahooldust tegema. Tellida saab hauaplatsihooldus@muhkel.ee vÔi tel 5592 3491
-
Kivi – Vigala
Paar tööasja aetud tuleb ikka kohalike vaatamisvÀÀrsustega ka tutvuda. Egas midagi, kĂ”igepealt kohalikule kirikule pilk peale. Kirik oli ilmselt olemas juba 1339, mil on mainitud preestervend Johannest Vigalast. Eks meil nende dateerimistega on nii nagu on. See pĂ€ev kui midagi kirja pandi pole ju tegelikkuses Ă”ige daatum. Kui miskis allikas mainitakse 1339 siis see pole ju tegelik algusaeg. Ilmselt sellel ajal oli asi ammu valmis ja toimis. Ehitama hakati siiski pigem aastakĂŒmneid varem. Eelmise sajandi kolmekĂŒmnendatel ehitatud kirikutorn on omamoodi mĂ€lestussammas Vigala meestele kes langesid 1905 aasta talurahvarahutustes, I MS ja VabadussĂ”jas kujutades sĂ”durit ja talumeest
KÀÀrkambri pĂ”randas on sĂ€ilinud kivist hauaplaat, mis on dateeritud aastatesse 1390â1400. Selle jĂ€rgi oli pĂŒhakoda olemas hiljemalt 14. sajandi lĂ”pus. KÀÀrkambris on ka nn piiskopirist, millel kujutatakse ĂŒlestĂ”stetud kĂ€tega piiskoppi. Ristil nĂ€eme kuidas on ĂŒhendatud nii paganlik kui ka kristlik sĂŒmboolika ning see viitab ajajĂ€rgule, mil eestlased ei olnud veel kaotanud oma Ă”igusi ning nende vanu uskumusi pĂŒĂŒti sulandada kristlikku traditsiooni. Kirikut on korduvalt ĂŒmber ehitatud ja ka uuesti ĂŒles ehitatud.
No ja ega ei saa siis jĂ€tta ju turnimata kirikutorni, sinna viis ikka pĂ€ris kitsas trepp. Huvitav kuidas omalajal sinna turniti, kirikumehed pidid ikka ĂŒsna “Ă”hukesed” olema.
-
Huvitavaid leide kalmistutel
Sai jĂ€lle kĂ”vasti erinevatel kalmistutel toimetatud ja ega siis saa jĂ€tta uudistamata mida pĂ”nevat inimesed on kunagi paigaldanud hauaplatsidele. Tagasihoidlikkusest on asi kaugel ja vahel ma ikka mĂ”tlen, et kuidas kĂŒll 100 aastat tagasi tehti nii Ă€gedaid asju ja kuidas need kohale toodi. MĂ”nel platsil on hauakivi ikka nii suur, et tĂ€napĂ€eval oleks selle liigutamiseks ikka pĂ€ris kobedat kraanat vaja.
Vaatasime ringi Viljandi vanal kalmistul, siin nĂ€eb jĂ€lle tĂ€iesti oma stiiliga riste ja raudaedu. Kui mujal on ĂŒldjuhul raudaiad nn.. odaotstega siis siin neid vĂ€ga ei nĂ€e. Samuti nĂ€eb siin pĂ€ris pĂ”nevate ornamentide ja kujutistega riste.
Siselinnas nĂ€eb ka ĂŒhtteist omapĂ€rast. Nii tĂ€napĂ€evaseid moodsaid raudaedu kui kunagi ammu betoonist valatud riste. Ăks natuke erilisem selline betoonrist jĂ€i ka silma…. MiskipĂ€rast on sinna sisse valatud klaasikillud ja mitte lapiti vaid teravad servad pĂŒsti nagu siil okastega đ Huvitav miks kĂŒll selline… kas kadunuke oli kĂ”va viinamees vĂ”i sĂ€ngitajad vĂ€iksed irvhambad. Kusjuures pĂ€ris hullult on siselinnas kollase sildiga platse ja ega neid pole vĂ€hem ka RahumĂ€el. Just mĂ”nda aega tagasi kĂ€isin ĂŒht sellist platsi korrastamas uutele omanikele pealematmiseks.
Viru – Nigula kalmistu vanas osas on ka pĂ€ris huvitavaid ristikesi, vanasti sepad ikka viitsisid möllata asjade kallal. Huvitav, et tĂ€napĂ€eval 3D printerite ja CNC pinkide ajastul selliseid Ă€gedaid asju teha ei suudeta.
TĂŒri linnakalmistu on ka ĂŒks huvitav kohake, siia kĂŒll enamjaolt enam kirstuga ei maeta ja kalmistu nĂ€eb vĂ€lja ĂŒsna trööstitu. Samas nĂ€eb siin pĂ€ris huvitavaid mĂ€lestusmĂ€rke reas. Nii esimene ilmasĂ”da, vabadussĂ”da kui ka II MS. Siin jĂ€i silma ĂŒks vĂ€ga Ă€ge raudse pĂ€rjaga raudrist.
TĂŒri vabadussĂ”ja ausammas on siin ka pĂ€ris huvitav, pole sellist kuskil mujal kohanud. Tavaliselt on ikka mingid vormis sĂ”jamehed pĂŒssiga aga siin on sĂ”jamehed kilbi ja mÔÔgaga. Mis veel eriti hea, et mehed on palja “kellaga”
RannamĂ”isa kalmistul on jĂ€lle selline huvitav aiake kuhu saab viia kĂŒĂŒnla neile kelle hauale minna ei saa
PĂ€rnu vana kalmistu nĂ€eb ka natuke omamoodi vĂ€lja, mĂ”ned pĂ”nevad ristid jne. Ăks huvitav nĂ€he on siin kalmistul, mida tavaliselt nĂ€eb Virumaa kandis. Platsid on siin enamjaolt plaaditud, sai isegi siin ĂŒks selline töö tehtud. Kui tavaliselt loodus vĂ”tab omale kas mĂ”ne risti vĂ”i piirdeaia aga siin on oma valdusesse vĂ”etud piirdepost.
-
Asjatama LÀÀne Nigulasse
Ăks vĂ€ike asjatamine tuli LÀÀne – Nigula kanti, eks siis tuleb juba tutvuda ka kohalike vaatamisvÀÀrsustega. Muidugi paar moonipĂ”ldu jĂ€i silma, see muidugi pole midagi erilist. Viimastel aastatel nĂ€eb neid ĂŒle Eesti ĂŒsnagi palju. Aga mis oli ootamatu, et ĂŒks pĂ”ld oli tĂ€iesti sinine rukkililledest. Sellist asja pole juba pikki aastaid nĂ€inud. Tavaliselt on pĂ”llud nii Ă€ra mĂŒrgitatud, et muu peale vilja ei kasva. Kohe ilus oli vaadata.
Viskasin pilgu peale kohalikule kirikule ja selle ĂŒmbrusele. Kivikirik ehitati ilmselt 13 sajandi teisel poolel Saare – LÀÀne piiskopkonna arhitektuuri tavade kohaselt. Pikihoone on kahe vĂ”lvikuga. Algselt vĂ€idetavalt torn ja kÀÀrkamber puudusid. Aknaid on ka sellel kirikul kĂ”vasti ĂŒmber ehitatud vĂ”i kinni mĂŒĂŒritud. Altariruumis nĂ€eb Eestis harvaesinevat kaheksaroidelist vĂ”lvi. Alates 18 sajandist on kirikut palju ja kapitaalselt ĂŒmber ehitatud. 1872. aastal rajati altariseina taha omapĂ€rane köetav kÀÀrkamber. ĂhesĂ”naga tasub siin ringi vaadata kĂŒll. Siin on ka hulk pĂ”nevaid mĂ€lestusmĂ€rke, nii punase terrori ohvritele kui VabadussĂ”jas langenuile.
Ăhtul kodupoole kimades oli mĂ”nusalt udune, kohati isegi nii tihe, et sĂ”ita ei nĂ€inud.