-
Aluksnes (Aluliinas) tsillimas
Kui juba sinnakanti asja siis tuleb ikka tsillida ka đ Peale pikka sĂ”itu sobib vĂ€ga hĂ€sti ĂŒks hea praad. Viimati sai siinkandis kĂ€idud paar aastat tagasi, vahepeal on hinnad siin mĂ€rgatavalt tĂ”usnud… Kui kĂ”hud tĂ€is vaatasime veidi ringi ja kulgesime vaikselt asju ajama.
KĂ”igepealt viskasime kiire pilgu kirikule. Sinna oleme ĂŒritanud varem ka sisse saada aga pole saanud. Seekord lĂ€ks Ă”nneks. Aluksne evangeelne luterlik kirik on ehitatud 1781 – 1788 aastatel Riia arhitekt Christoff Haberlandâi juhtimisel ja vĂ€idetavalt on ĂŒks LĂ€timaa arhitektuuriliselt ilusamaid kirikuid. Torni kĂ”rgus on 55,5 meetrit. Ăks kiriku omapĂ€rasusi on vĂ€rviliste tahutud maakivide kasutamine viimistluses. Kirikus pidavat hoiul olema ka 1694. aastal E. GlĂŒckâi tĂ”lgitud lĂ€tikeelse Piibli esmavĂ€ljaanne. Kirikut on korduvalt ĂŒmber ehitatud ja ta on kaotanud oma algse ilme. kirikutorni kuke jĂ€rgi pidavat saama ilma ka ennustada, kuidas see kĂ€ib jĂ€i mul muidugi teada saamata. Torni viiv trepp on siin pĂ€ris lai ja ei ole iseloomulik ĂŒhelegi teisele kirikule. Muidugi tornist avaldub ĂŒmbruskonnale muljetavaldav vaade. TĂ€itsa tasus sinna turnida, vĂ”i pigem sammuda mööda laia treppi đ đ
Kui kirikus luusitud vĂ”tsime ette kohaliku linnuse uurimise. Viimati seal kĂ€ies olid linnusemĂŒĂŒride juures arheoloogilised vĂ€ljakaevamised. TĂ€naseks oli see lĂ€bi ja linnuse ĂŒks torn on taastatud. Kahjuks sisse ei saanud… puhkepĂ€ev neil. Aga pisike linnuse makett ja seletus sinnajuurde olid ka tĂ€itsa olemas. Linnus löödi siia Aluliina jĂ€rve suurimale saarele pĂŒsti 1342 aastal Liivi ordumeistri Burchard von Dreilebeni ajal. Maismaaga olevat linnus olnud ĂŒhenduses 120 meetri pikkuse puusilla kaudu. See vĂ”imsaim orduvalduste idaosa linnus pĂŒhitseti paastumaarjapĂ€eval, sellepĂ€rast ka nimi – Marienburg. Esimene komtuur â Arnold von Vietinghoff oli Aluliina mĂ”isa omanike suguvĂ”sa eelkĂ€ija.
Aegade jooksul on linnust ĂŒritanud vĂ”tta mitmed vallutajad, siin on valitsenud venelased, rootslased, poolakad. PĂ”hjasĂ”ja ajal 1702 aastal piiras linnuse ĂŒmber Ć eremetjevi juhitud Vene sĂ”javĂ€gi. Et mitte linnust venelastele jĂ€tta, Ă”hkisid selle rootslaste kapten Wulf ja sĂ”dur Gotshlich. Linnuse kaitsjad vangistati. Venelaste juurde sattus vangi, ka lĂ€tikeelse Piibli tĂ”lkija, praost Ernst GlĂŒck ja tema kasutĂŒtar Marta â hilisem Vene tsaarinna Katariina I. PĂ€rast PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmusi varemetesse jÀÀnud linnust enam ei taastatud ja Marienburg kaotas oma strateegilise tĂ€htsuse.
TĂ€napĂ€eval on linnusevaremed puhkekoht ja huvivÀÀrsus turistidele muud ei midagi.Vahepeal pĂ”ikasime poodi, vĂ”tsin peoga komme. Ei tea kas LĂ€tlastel miski uus kiiks vĂ”i on see viiruse paanika đ đ kommid on pakitud minigrippidesse. Pole varem kuskil sellist nalja kohanud đ đ Edasi turnisime templimĂ€ele. See pidavat olema varaseim asustatud koht Aluksne ĂŒmbruses. TemplimĂ€gi asub Aluliina jĂ€rve edelapoolsel poolsaarel. See oli iidne latgalite linnus ja muinaslinna koht. 1807. aastal laskis Aluliina parun Vietinghoff PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmuste auks mĂ€etippu ehitada graniidist rotundi â Kuulsuse templi. Tempel on pĂŒhendatud vene feldmarssal Ć eremetjevi- ja rootsi armee kapteni Wulfâi mĂ€lestuseks.
Paljudest legendidest levinuim pajatab, et mĂ€e olevat PĂ”hjasĂ”ja ajal sĂ”durid mĂŒtsidega kokku kandnud et jĂ€rvesaarel asuvat linnust parem tulistada oleks đ đ đ TĂ€napĂ€eval on siin mĂ€e otsas vĂ€gev vaatetorn. KĂ€isin seal pikksilmaga uurimas kas Tallinn paistab đ Ei paistnud… Siia on muidugi vahepeal ehitatud laskumisrada. Viimati siin kĂ€isin siis polnud sellest haisugi aga nĂŒĂŒd vĂ”id köit mööda laskuda TemplimĂ€elt otse linnusesaarele. Hind tĂ€itsa mĂ”istlik ja eestikeelsed kirjad kah olemas. ĂkspĂ€ev proovin selle ka Ă€ra ja paar asja on siinkandis veel proovimata. -
Ruhja – VĂ”nnu
ĂkspĂ€ev sattusin ĂŒhe lastegrupi vedajana vanadele Eesti aladele luusima. EesmĂ€rk oli kĂ€ia Ruhja jÀÀtisetehases ja VĂ”nnu ordulinnuses. Ruhja jÀÀtisetehasest polnud ma varem kuulnudki, asus see vanas traditsioonidega piimatööstuses. Algul mĂ”tlesin kas ma viitsin lastega kaasa minna aga samas muud tarka ka paari tunniga seal niisama tiksuda ei viitsinud. Tehases lapsed lĂ€ksid ekskursiooniga jÀÀtiseliine vaatama, ma ĂŒtlesin, et ei taha neid vaadata. Sellepeale suunati mind kohe teisele korrusele demosaali ja öeldi, et tunne ennast nagu kodus, kĂ”ik saalis on maitsmiseks. Lapsed pidid ka ringiga sinna jĂ”udma lĂ”puks. OH SA POISSSSSS mida kĂ”ike seal oli…. Riiulitel erinevad vahvlitopsid jne, kĂŒlmikud tĂ€is nii pulgajÀÀtist kui ka lahtist jÀÀtist. Eks ma siis maitsesin neid jÀÀtiseid niipalju kui jaksasin đ đ JÀÀtised oli oma paarkĂŒmmend erinevat ja maitsesid ikka super hĂ€sti. Ătleks, et meie Premia ja Balbiino on nende jÀÀtiste kĂ”rval ikka vĂ€ga rĂ€mps. Kahju, et meil poodides neid jÀÀtiseid ei ole. Maitsesin jÀÀtiseid oma tunnikese uhkes ĂŒksinduses. LĂ”puks jĂ”udsid lapsed ka sinna saali ja lendasid jÀÀtistele peale nagu hĂ€vituslennukid đ đ Giidilt kuulsin, et nende jÀÀtis tehakse eranditult naturaalsest piimast, millest enamus ostetakse kokku Eestist. KĂŒsisin kas kohalikku piima ei jĂ€tku vĂ”i? Ăeldi, et jĂ€tkub ja jÀÀb ĂŒlegi aga Eesti piim pidi olema kvaliteetsem. Uurisin lĂ€hemalt kas neid saab kĂŒlastada ka ilma grupita. VĂ€idetavalt ette helistades pidi saama demosaali kĂŒlastada ka ilma grupita, siis maksab visiit 3⏠ja saab kohapeal maiustada niipalju kui jaksad. Kes sinnakanti satub soovitan igaljuhul kĂ€ia ja maitsta pĂ€ris jÀÀtist.
Kui jÀÀtisetehase ekskursioon lĂ€bi liikusime edasi VĂ”nnu. VĂ”nnus oli programmis kĂŒlastada ordulinnust ja pĂ€rast oli ka tiba vaba aega linnas luusimiseks. VĂ”nnu ordulinnus on huvitav seetĂ”ttu, et seal on vana ja uus loss koos. Ordulinnuses oli lastel pĂ”nevust kĂŒllaga, sai vanglasse ronida ja laternaga mööda pimedat keerdtreppi torni ronida. Linnuses on veel igasugu muid hooajalisi tegevusi, hoovis paikneb köögiaed, kus suvehooaja nĂ€dalalĂ”ppudel ootab kĂŒlastajaid aednik, kes jutustab teile aias kasvavatest taimedest. Muistses sepatöökojas saab meister Daumants KalniĆĆĄi juhendamisel tutvuda muistsete lĂ€ti sepatöödega, Ă”ppida pronks- ja hĂ”beehete tĂ€hendust ja kandmiskombeid ja sisse elada muistse ehtekandja rolli, proovides selga erinevaid ehtekooslusi. Suvehooaja nĂ€dalalĂ”ppudel (reedel, laupĂ€eval, pĂŒhapĂ€eval) saab osaleda keskajaharrastustekeskuse poolt pakutavates keskajategevustes, mis aitavad rikastada kĂŒlastuskĂ€iku meeltlahutavate ja harivate tegevustega. Seekord me uut lossi ei kĂŒlastanud, piirdusime ainult vana osaga ja lĂ€ksime linna peale laiama đ
KĂ€isime kiikasime sisse ka kohalikku kirikusse. Kirik on 65 m pikk ja 32 m lai kolmelööviline basiilika, mille lÀÀnepoolses otsas asub 15 m kĂ”rguse gooti stiilis tornikiivriga massiivne 65 m kĂ”rgune kellatorn. Kirik ehitati Baltimaade ristiusku pööramise ajal 13. sajandi alguses Liivimaa ordu korraldusel. Kuna VĂ”nnus asus ordulinnus, kujunes VĂ”nnust aastail 1237â1561 ĂŒks olulisimaid Saksa vĂ”imukeskusi Baltimaades. Kirikus nĂ€eb Köleri maalitud altarimaali. Kiriku kĂŒlastus on tasuta, kuid torni lastakse ainult vĂ€ikse annetuse eest. Samas soovitan tornis Ă€ra kĂ€ia, sealt avaneb pĂ€riv vĂ€gev vaade nii linnusele kui ja kogu linnale. Kirikus nĂ€eb ka pĂ”nevat mikronĂ€itust erinevatest mĂŒntidest mida on kirikule annetatud.
Kui kirik kah uuritud lĂ€ksid lapsed vĂ€ljakule purskaevudesse hullama. See oli hea jahutus palavasse pĂ€eva ja lastele pĂ”nev tegevus pĂŒĂŒdmaks jugasi mis purskasid vaikse muusika taktis. Peale jahutust kĂ€isime vaatasime ĂŒle ka vabadussamba ja pargitiigis ujuva musta luige. Tiigi kaldal on mĂ”nus promenaad erinevate kujukeste ja atraktsioonidega. Kui ka kĂ”ik see uuritud asusime vaikselt koduteele.
-
SĂ”jamuuseumi kĂŒlastus.
Ajaviiteks sai kĂ€idud Viimsi SĂ”jamuuseumis. PĂ€ris ok kohake, natuke teistmoodi kui muud muuseumid ja siin on ĂŒhtteist ikka vaadata, alates viikingitest kuni suht tĂ€napĂ€evani vĂ€lja ja linnuse makett on ka tĂ€itsa olemas đ đ Isegi siin vĂ€ikses muuseumis on vĂ€ljas paar tervet vikumÔÔka aga ERMis ajakihtide nĂ€itusel oli vĂ€ljas ainult paar mĂ”tetut mÔÔgatĂŒkki, nagu terveid ei oleks olemaski. Muuseum asutati SĂ”javĂ€gede Ălemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri pĂ€evakĂ€suga 19. jaanuaril 1919. aastal. Muuseumi korraldajaks mÀÀrati 6. jalavĂ€epolgu reamees rindefotograaf Taavet Poska. 1921. aasta novembris mÀÀrati ta muuseumi varahoidja kohusetĂ€itjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Eesti sĂ”jamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat pĂŒsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, pĂŒsiekspositsioonis olid trofeed â lahingutes vĂ”idetud Punaarmee ĂŒksuste lipud, mannekeenid VabadussĂ”ja-aegsetes mundrites, sĂ”jakaardid, ĂŒlemjuhataja sĂ”jaaegse töökabineti sisustus ja palju muud. Muuseum asus sel ajal vanalinnas Vene tn 5. PĂ€rast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel VabadussĂ”ja muuseum suleti ja varad tuli Vene tĂ€navalt vĂ€lja kolida. Need viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskĂ”lblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate teistele muuseumidele, osa viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hĂ€vitati.
Siin nĂ€eb pĂ€ris palju eksponaate vabadussĂ”ja ja II MS pĂ€evilt. PĂ€ris Ă€ge oli muidugi ka ordenite ja medalite nĂ€itus. Selles muuseumis tasub igaljuhul kĂ€ia. Siin on veel eraldi sĂ”jatehnika nĂ€itus ka aga sinna kahjuks seekord ei jĂ”udnud aga eks ĂŒkspĂ€ev jĂ”uan sinna ka.
-
Viljandi linnus
Sai tiba viljandi linnuses kah luusitud. Viljandi ĂŒks selline maasikane linn, igal nurgal nĂ€ed maasikaid đ đ Seekord linnas vĂ€ga luusida ei viitsinud, panustasin ainult linnusele. Siin olev linnus on ka ilmselt kivilinnusena ehitatud Eestlaste kantsi kohale ilmselt 1224a paiku. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest (13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone) ning kolmest eeslinnusest. Keskaegne Viljandi linn oli sisuliselt neljas eeslinnus. Oma tĂ€ieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sĂ”dade tĂ”ttu on vĂ”imsast ordulinnusest tĂ€naseks vaid mĂ”ni kivisein pĂŒsti jÀÀnud. Veel 17. sajandil oli linnusekompleks pĂ”hiosas kasutuskĂ”lblik, kuid see purustati lĂ”plikult PĂ”hjasĂ”jas. Linnuse rususid, eelkĂ”ige kivimaterjali, kasutati sĂ”dades hĂ€vinud linnahoonete taastamiseks. 1744. aastal lĂ€ksid linnuse varemed ja naabruses olevad mĂ€ed Viljandi mĂ”isa valdusse. Alles 1863. aastal andis mĂ”is loa lossivaremetes jalutamas kĂ€ia ja pidusid korraldada. Varemetesse jÀÀnud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lĂ”pul. Pargi kujundamine ja linnuse korrastamine algas 1893. Varemetelt avaneb kaunis vaade Viljandi jĂ€rvele. Linnusest saab lĂ€hemalt lugeda siit.
LossimĂ€gede ja kogu Viljandi ĂŒks sĂŒmboleid on vana rippsild, mis on valmistatud 1879. aastal Riia firma Felser & Co poolt. Sild asus algselt Tarvastu linnuse vallikraavil, kus see kergendas kohaliku mĂ”isniku von Mensenkampffide pereliikmete juurdepÀÀsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mĂ”isahĂ€rra Karl von Mensenkampff silla metallosad Viljandi linnale. 1931. aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandisse, kust ta viib KaevumĂ€elt ĂŒle 15 meetrit sĂŒgava oru. Siinsamas pargis asub ka Johan Laidoneri mĂ€lestuseks pĂŒstitatud ratsamonument. Monument avati 22. juunil 2004. Monument asub Viljandi lauluvĂ€ljaku ja PĂ€rimusmuusika Aida vahel.
-
Varbola
Sai kĂ€idud Varbolas uudistamas mis uut on. KĂ”igepealt hakkas silma kohe neli kuningat. Neli kunni on muidugi pĂ€ris Ă€gedad kujud siin tee ÀÀres… need olla isegi korra Ă€ra varastatud ja siis tagasi ilmunud đ đ Aga vĂ”ibolla ei varastatudki vaid nad kĂ€isid vahepeal Paides đ VĂ€idetavalt omalajal minnes Paidesse peatusid nad siin Varbola linnuses. Aga kes enam ikka nii vana asja mĂ€letab… Huvitav on muidugi nende kujude juures see, et eestlastele tĂŒĂŒpilised hoburaudsĂ”led on kujutatud harud allpool… Ăldjuhul me ikka teame, et eestlased kandsid hoburaudsĂ”lgi otsad ĂŒleval ja tĂ€napĂ€evalgi see nii vĂ€lja kujunenud. Leiumaterjali pĂ”hjal vĂ”ib ka tĂ€heldada, et kanti otsad ĂŒlespoole… Siit tekib kĂŒsimus, kas kuningad polnud kohalikud vĂ”i on see lihtsalt nö “kunstniku nĂ€gemus” Lisaks kunnidele oli siin veel igasugu muid vaatmisvÀÀrsusi nagu piiramistorn, ramm, ĂŒle tee on RMK lĂ”kkekohad jne. Varbola linnus on iseenesest esmateate jĂ€rgi pĂ€rit aastast 1212 aga ilmselt oli ammu enne seda juba olemas. Vaevalt, et see esmateate eel vahetult ehitati đ đ Varbola on ĂŒks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, kuid mitte kĂ”ige suurem, JĂ€gala on ca 3ha. Ligi 2 ha suurust linnuseĂ”ue ĂŒmbritseva kivivalli ĂŒmbermÔÔt ulatub ligi 600 meetrini ning valli vĂ€liskĂŒlg on praegugi kohati ĂŒle 10 meetri kĂ”rge. Linnuses on taastatud vĂ€ravakĂ€ik ja 13 m sĂŒgavune kaev. VĂ€idetavalt pole seda linnust kordagi vallutatud kuigi piiratud on kĂ”vasti.
Teadaolevalt proovis linnuse kallal esimesena âhammastâ sĂ”jalise vapruse poolest tuntud Novgorodi vĂŒrst Mstislav Uljas oma teisel Eestimaa sĂ”jaretkel, kuid tulutult (Varbolal tuli halvima Ă€rahoidmiseks maksta novgorodlastele 700 nogatit hĂ”bedas, vastutasuks pÀÀses kants esmakordselt kirjasĂ”nasse â Novgorodi leetopissi). Ka hilisemad rĂŒndajad â taanlased ja leedulased, polnud edukamad.
Ajaloolaste arvates oli Varbola kants viimast korda sĂ”jaliselt kasutusel JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu pĂ€evil. Sellele jĂ€rgnes ligi 500 aastat vaikust kirjasĂ”nas, vaid arheoloogilised leiud nĂ€itavad, et 16.-17.sajandil kasutati linnuseĂ”ue kalmistuna.
TĂ€napĂ€eval on siin hulgaliselt igasugu puukujusi ja pĂ€ris tihti on siin korraldatud puupĂ€evi. Ăhte sellist ĂŒritust olen isegi kĂŒlastanud.
Kui Linnuses piisavalt luusitud kolasime vĂ€he Varbola kĂŒlas kah. Siin midagi erilist kĂŒll ei ole aga mĂ”ni vana majake siiski on sĂ€ilinud ja miskis aidas vĂ”i tallis on kellegi vanakraami ladu. Ăhest aknast piilus isegi hobune vĂ€lja đ :D. Seal sees on ikka igasugu nĂ€nni ilmselt. Kahjuks sinna sisse ei saanud aga juba ĂŒmber maja on muljetavaldav kogus igasugu staffi.
-
Jaanilinna kindlus
LĂ”puks oli seltskond nĂ€ljast sinine ja lĂ€ksid Narvas sööma. Ma ei viitsinud sööma minna ja plaanisin sel ajal hoopis Jaanilinna linnust uurida, Ziilu tuli kampa, tal ka pikk viisa. Egas midagi panime kĂ€sitsi viuh ĂŒle silla. Eriti aega seal viita muidugi ei saanud, muidu oleks teised meid roheliseks oodanud đ Sinna saab ĂŒsnagi lihtsalt viuh ĂŒle piiri ja siis aia tagant mööda teerada saab linnuse esisele platsile, ei pea ringiga kĂ€ima. Siin on pĂ€ris palju taastatud viimasel ajal. VĂ€idetavalt olla miskine projekt kuskil kĂ€imas, et kunagi vĂ”iks saada ĂŒhe piletiga lihtsustatud korras nii Narva kui Jaanilinna linnusesse. Iseenesest oleks see tore idee aga kas lĂ€bi ka lĂ€heb ei tea. See linnus on ajaloo jooksul olnud nii Rootslaste, Taanlaste, Venelaste kui ka Liivi ordu valdustes. Narva linnusega on Jaanilinna linnus suht ĂŒhevanune. Jaanilinna linnus pidavat nii umbes 40 aastat vanem olema. Siin on ka paar huvitavat pisikest kirikut kuhu tahaks ka kunagi sisse saada, veel pole see Ă”nnestunud.
Tegime kiire tiiru kĂ”ikvĂ”imalikes tornides ja kohtades kus vĂ€hegi sai luusida. Ăhes tornis oli pĂ€ris pĂ”nev nĂ€itus linnuse ajaloost ja ĂŒlla-ĂŒlla pĂ€ris palju oli kirjas eesti kohta. Kuidas seal oli garnison jne jne.
MĂŒĂŒride pealt on pĂ€ris head vaated ĂŒmbruskonnale. Aga Huvitav on see, et ka seal linnuse restaureerimisel on kasutatud “Potjomkinlust” Esimene ots mis on nö vastu Eestit on ilusti taastatud ja tornid ĂŒles ehitatud aga tagumine ots on tĂ€iega vĂ”ssa kasvanud.
Kui linnus seestpoolt uuritud tegime vĂ€ljast ka tiiru ĂŒmber. Ikka oli vaja ju nĂ€ha mis nurga taga on, seal vĂ”sas andis ragistada ja seal linnuse taga oli miski sĂ”javĂ€eosa kinnine territoorium. Algul mĂ”tlesime asi p… sealt lĂ€bi ei saa aga selgus, et oli mahajĂ€etud ja seal lĂ€bi aiaaukude turnijaid kalamehi jĂ€tkus. Tegime siis sedasama đ đ Ja nagu piltidelt nĂ€ha ongi asi tĂ€iesti trööstitu sealpool. Aga ehk kunagi tehakse see ka korda ja saab korralik turismiatraktsioon. Oligi aeg kĂ€es tagasi ĂŒle piiri lipsata, seltsilised muutusid ootamisest juba nĂ€rviliseks đ đ
-
Narva Kreenholm
Juba ammu oli plaanis Kreenholmi tudeerimine projekt. SĂ”brad elasid jalgupidi seljas, et teeks Ă€ra. Kuna sinna sisse saab ainult ekskursiooniga siis natuke uurimist ja oligi aeg broneeritud. Jama on muidugi seal see, et giidid vĂ€ga valvsalt jĂ€lgivad kus sa kĂ€id ja mis teed, piiritsoon ikkagi ju. Aga eks meil mĂ”nes kohas Ă”nnestus ikka natuke kĂ”rvale lipsata. Ikka vĂ€ga vĂ”imas tehas oli omalajal. Kahju, et meil ĂŒritatakse kĂ”ik rahaks teha ja p… keerata.
1857. aastal ostis Bremenist pĂ€rit Moskva kaupmees parun Ludwig Knoop 50 000 rubla eest Stutthoffide perekonnalt Narvas Kreenholmi saare, kuhu senise kahe metsatööstusettevĂ”tte asemele rajas tekstiilitööstusettevĂ”te. 2 millise kuldrubla pĂ”hikapitaliga ettevĂ”tte Kreenholmi Manufaktuuri Ăhisuse mille pĂ”hiosanik oli parun Ludwig Knoop ise ja teised osanikud olid Moskva, Peterburi, Narva ja vĂ€lismaised kaupmehed. Kreenholmi Manufaktuur planeeriti ja loodi tervikliku linnakuna, mis koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-, elu- ja ĂŒhiskondlike hoonete kompleksist. Hiilgeaegadel olla seal olnud 8000 ketrusmasinat ja 4500 töötajat. Kreenholmi manufaktuur oli tol ajal kĂ”ige kaasaegsem tööstusettevĂ”te Venemaal ning suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Masinaid töötasid vesirataste abil, mis tsehhe lĂ€bivate pikkade ĂŒlekande-jĂ”uvĂ”llide ja rihmade sĂŒsteemi kaudu ketrusmasinaid ka kĂ€itasid. Hiljem asendati vesirattad vee jĂ”ul töötavate turbiinidega. Vesi juhiti turbiinidele mööda selleks otstarbeks ehitatud kanaleid. Kogu vabrikus oli ehitatud tolle aja kohta vĂ€ga moodne ventilatsioon â ventilaatorite ja metallist vĂ€ljatĂ”mbetorustikuga. Eriti tolmustele töökohtadele oli paigaldatud lisaks veel kohtventilatsioon. Ăhus leiduvat tolmu pĂŒĂŒti veel eriliste Ă”huniisutussĂŒsteemide abil. Kuna puuvill ja eriti puuvillatolm on vĂ€ga tule- ja plahvatusohtlik oli kogu vabrikus sisseseatud automaatne tulekustutussĂŒsteem. Juhul, kui ruumis tĂ”usis temperatuur teatud tasemeni, rakendusid tööle pumbad, mis juhtisid kustutusvee mööda torusid tsehhides asuvatesse veepihustitesse. MĂ”nda eriti ohtlikusse kohta olid paigaldatud ka elektrilised tuletĂ”rjeandurid. TĂ€htsamate ĂŒksuste vahel oli vabrikus telefonside. Hoonetes oli keskkĂŒttega sarnanev kĂŒttesĂŒsteem, katlamaja köeti turbaga, mida veeti omaenda kitsarööpmelise raudteega KĂ”rgesoost. ĂhesĂ”naga oli see manufaktuur kui riik riigis. Oma töötajate jaoks oli olemas kĂ”ik vajalik… lasteaed, haigla, poed, pesumaja, pagaritöökojad, politseijaoskond jne jne. Ăle jĂ”e oli ehitatud rippsild mille kaudu töölised said otse tööle. Aga pole see elu seal olnud nii lilleline midagi, isegi streike on korraldatud tööliste poolt. TĂ€napĂ€eva mĂ”istes oli muidugi nii mĂ”nigi streikijate nĂ”ue kummaline đ đ lubada lĂ”unat pidada senise 1 tunni asemel 1/2 tundi, lubada alustada tööd hommikul 5.30 senise 5.00 asemel, halva töö ja vĂ€hese tööviljakuse eest mitte trahvida, vaid vallandada vabrikust, “kĂ”rvaldada” vabriku hospidalist velsker Palkin, vahetada vĂ€lja “starosta” ametis olev Peeter SĂ€kk, lubada lastele rohkem aega kooliskĂ€imiseks.
Praeguse seisuga on kĂ”ik rĂŒĂŒstatud ja mahajĂ€etud, ei tea mis sinna tulevikus tuleb, kuigi olen kuulnud ambitsioonikaid projekte selle kompleksi kohta pole ĂŒkski veel teostuseni jĂ”udnud. Huvitaval kombel on mĂ”nda saali jĂ€etud vaatamiseks mĂ”ned seadmed. Ziilu vana kuduja kĂ€is kohe uurimas kuidas kudumismasina töösse saaks đ đ aga ei lĂ€inud projektiks. See on ka selline pĂ”nev koht kus vĂ”iks kindlasti luusimas kĂ€ia. Asja sebida saab siit.
Muidugi on siit pĂ€ris Ă€ge vaadata seda piiritagust kĂŒla mis polegi niivĂ€ga vĂ€ljasurnud. Paar pĂ€ris huvitavat maja paistab seal, ĂŒhel on mingi kummaline puittorn ja teine on pisike kirik. Seda kirikut sai ĂŒkskord isegi uurimas kĂ€idud. PĂ€ris omapĂ€rane pisikene kirik kus soovitan ka kindlasti kĂ€ia.
Kui Kreenholm uuritud mĂ”tlesime pilgu peale visata kohalikele kirikutele. Kirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele. Selle projekteeris Peterburi arhitekt akadeemik Otto Pius von Hippius. 1944.a. hĂ€vines kellatorn koos oreliga. TĂ€naseks on kiriku kellatorn taastatud. Siis oli kirik ĂŒsna trööstitus olekus. Kiriku tornist on ĂŒmbruskonnale vĂ€ga hea vaade. Nagu peopeal on Narva ja Jaanilinna linnused. TĂ€napĂ€eval nĂ€eb kiriku saalis installatsiooni “Taevas Narva kohal”. VaatemĂ€ng kuvatakse otse kiriku vĂ”lvidele ning seda saab jĂ€lgida spetsiaalselt selleks kohandatud toolidest, suunates pilgu veerandtunniks ĂŒles, kus taaselustub Narva vĂ€rvikas ajalugu. Kirikusse paigaldatud valgusintallatsioon on suurim pĂŒsiv projektsioonipind kogu Ida-Euroopas, kokku 520 m2. Seda asja peaksin ka ĂŒkspĂ€ev vaatama minema.
Piilusime teise kirikusse kah, see ehitati aastatel 1890-1898, arhitekt Pavel Alish. Arhitektuuriline lahendus toetub bĂŒtsantsi traditsioonidele. Erilist vÀÀrtust omab rikkalik kolmeastmeline ikonostaas ja XVII sajandist pĂ€rit puust ristilöödud Kristus. See kirik tasus ka tĂ€iesti uudistamist. Kui kirikud kah uuritud tahtis seltskond sööma minna. Ma eriti sĂŒĂŒa ei tahtnud ja mĂ”tlesin, et vĂ”iks kiirelt hoopis Jaanilinna linnuses kĂ€ia. Kuna Ziilul oli ka juhuslikult pass kaasas ja viisa olemas siis lipsasime viuh jala ĂŒle piiri. Aga sellest Jaanilinna tripist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi đ
Kui me tagasi jĂ”udsime vĂ€lismaalt đ đ kimasime vaikselt kodupoole. Aga kui juba Narvas olla siis tuleb ikka tanki ka vaatamas kĂ€ia. See pandi sinna postamendile 1970 aastal II MS lahingutes langenute mĂ€lestuseks. VĂ€idetavalt olla see tank kohas kus sĂ”ja ajal punaarmee forsseeris Narva jĂ”e. Narvast edasi kimasime SinimĂ€ele, turnisime sealses vaatetornis ja kaitserajatistes. Siin on sĂ€ilinud kolme eri ajajĂ€rgu kindlustusliini fragmendid. PĂ”hjasĂ”jast venelaste poolt rootslaste kartuses ehitatud muldvall, nn Rootsi vall, Esimesest maailmasĂ”jast maavĂ€gede Peterburi eelkaitseliin SinimĂ€gedes ja Teisest maailmasĂ”jast Saksa nn Idavalli varukaitseliin – nn Tannenbergi liin. Siin on ka muuseum kuhu olen korduvalt tahtnud sisse saada aga veel pole Ă”nnestunud. Alati olen sattunud sellisel ajal kus see kinni on.
SinimĂ€gedest edasi kodupoole kimades tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike Valastele ka. Siis oli veel vana vaateplatvorm pĂŒsti. Huvitav on alati vaadata seda noorpaaride lukuvĂ€rki. Seal nĂ€eb kĂ”ikvĂ”imalikke imeasju… jalgrattalukke, kolbe jne.


















































































































































































































































