• Tripid

    Iirimaa

    Ükspäev tuli sõbraga koos tiksudes mõte, et tõmbaks Iirimaale trippima 😀 😀 Egas miskit, sebisime kohe piletid ja lennukile. Tallinnast Riiga viuh ja sealt edasi Shannonisse. Maandusime kohaliku aja järgi miski 1 paiku öösel. Lennujaamast panime taksoga linna hotelli. Sohver oli suht raske jalaga ja ma istusin juhi kõrval. Algul oli jummala ok seal istuda aga siis kui ees tuli ringtee ja vana viuh vasakult ringile pani sussi vilinal tõmbas mul korra kakalõikurisse vibra. Üritasin vanale käte ja jalgadega selgeks teha, et pea kinni ma istun taha parem 😀 😀 Sohver seletab kannata kohe hotell. Õnneks see nii oligi 😀 Järgmistel päevadel ma ees istumist vältisin 😀 😀 Lõpuks olime hotellis. Hotell oli väljast täiesti mittemidagi ütlev aga seest nägi vinge välja. Hommikul sõime hotellis kõhu täis ja läksime linna laiama. Lõuna paiku tuli meile järgi miski sõbra sõber kes seal kuskil elas ja töötas lapsehoidjana. Paar ööd ööbisime seal majas kust ta töötas. Muidu äge aga haige oli see, et kusele said minna ainult läbi pererahva magamistoa 😀 😀 Pellerit mujal polnudki kuigi maja oli 2x 😀 😀

    Järgmisel päeval käisime miskis meie vabaõhumuuseumi laadses asjas. See koosnes mitmest osast. Oli kindlus ja nö asula keskajast suht tänapäevani välja. Pisikesed majakesed, põhimõtteliselt sai kõigisse sisse minna ja vaadata kuidas eluolu on. Kanad jooksid igalpool ringi. Nartsissid ja alpikannid kasvasid igalpool umbrohuna nagu meil võililled 😀 😀

    Kindlus oli päris võimas ja seal sai ka igalpool luusida. ruumid olid sisustatud ajastukohaselt ja vastavalt sellele kes selles ruumis elas. Äge oli aknast vaadata kuidas kõrval oleva jõe tase tõusis ja langes silmnähtavalt ja ikka meetreid. Jõgi ise laevatatav, kui vesi oli üleval kimasid laevad ruttu sadamasse rahvas maha-peale ja kohe tuld. Passima jääda ei saanud kohe olid kiilul kinni 😀 😀

    Kogu see külake töötas väidetavalt autonoomsena ja kõik vajalik toodeti kohapeal. Kütmine ja toidu tegemine oli kummaline. Majadel küll korstnad olemas aga lõke keset põrandat. Seina küljes spets raudraam mille külge riputati vajalik pada ja keerati lõkke kohale. Köeti lõigatud turbatükkidega. Meil brikett pressitud kängar aga seal ongi nii nagu kuskilt rabast lõigatakse see kohe ka tulle lääb, ei miskit töötlust. Vaatasin, et seal 1 majas oli keskpäeval lastele päris huvitav programm. Kui grupp koos mindi korjati kanalast munad, käidi viljaga veskil. Kui need protseduurid tehtud küpsetati pannkooke.

    Territooriumil õitses kõikvõimalikku heina

    Peale keskaegse küla oli ka selline 19 sajandi tänavajupp. Seal oli pood, apteek, baar, postkontor jne. Kõik need töötasid postkontorist sai isegi kirja saata ja apteegist drooge osta 😀 😀 Baari saamiseks pidime isegi vähe ootama hull klientide mass oli. Kogu toiduvalik pidi baaris olema kohapeal toodetud. Ilmselt oli ka, ei maitsenud üldse meie plasttoiduna. Ikka päristoidu maitse oli. Aida juures olid kõikvõimalikud põllutööriistad, kõik olid toimivad asjad.

    Muuseumi tagaosas oli puu lapikuks löödud seina peale, pisike kiriku moodi majake, vesiveski jne. Kokkuvõtteks oli see muuseum täiesti kõva teema ja meil läks seal terve päev asja ette.

    Järgmisel päeval käisime kohalikul Türisalu pangal 😀 Krt meie pankrannik on ikka kökimöki selle kõrval mis seal om. See pankrannik on seal paras turistimagnet. Rahvast nagu putru. Kalju sisse on raiutud terve kompleks, kus on kino, poed, kohvikud jne. Ilm oli seal kummaline… päiksepaiste vaheldus vihmasabinaga ca iga poole tunni tagant. Ühes kohas kaljunuki vahel sadas vihm alt üles. Laine käis sellise hooga kaljulõhesse, et viskas vee paarsada meetrit ülespoole. Tähelepanematud naised kilkasid seal koguaeg kui alt vee saba alla viskas 😀 😀

    Killmallock oli selline huvitav pisike linnake kus väikse vahega mitu pirakat kirikuvaret ja 1 suur kirik. Luusisime vähe ringi ja sõime kohalikus pubis.

    Teed on seal hullupööra sinkavonka. Eriti kui tegemist on vähegi mägisema maaga siis ainult autolaiune tee ja vahepeal taskud kuhu saad eest minna. Reegel selline , et alt üles minev auto peab allatuleva läbi laskma. Krt kui 100 meetrit on sirget siis on hästi aga 100km/h on lubatud lasta 😀 😀 Nu ma arvan, et seal ei lase isegi Märten sajaga 😀 😀 mis vee teistest rääkida. Lambaid ja kiviaedu on kõik kohad täis.

    Killarney rahvuspark oli ka selline vägev kohake kus tasus käia. Krt aga hobused on seal eriliselt jobu moluga 😀 😀 isegi lammas näeb seal parem välja. Enamus lammastel on päris arvestatav lenks peas.

    Peale mitmepäevast Iirimaa avastamist sõitsime liinibussiga Limerickist Dublini. Õige mitu tundi tuli logistada enne kui kohale jõudsime. Dublinis oli meil mõni tund aega lennukini. Tutvusime mõne vaatamisväärsusega, nägime miskit hirmsat amfiibautot millega turiste sõidutati jne… Aga ega siis lennuk meid koju ei viinud vaid ikka Brüsselisse… Seal trehvasime ühe minu sõbrannega ja tiksusime poole ööni baaris… Hommikul lennukile….

    Ja mõne tunni pärast juba paistiski lennukiaknast Jüri muna ja Suur-Sõjamäe pilpaküla 😀 😀

  • Tripid

    Sinka-vonka vol.2

    Ükspäev lõi jälle kiiks pähe, et peaks tuulduma vähe muidu löövad koid sisse. Staff autosse ja minekut tuhm pilk kauguses, tukk lehvimas tuules. Esimese peatuse tegime Vetlas. Käisime uurisime paisu ja kõrvalolevat kunagist saekaatrit. See töötas ilmselt vee jõul kunagi. Osa seadmeid oli täitsa alles, polnudki Kuusakoskisse tassitud 😀 😀

    Edasi põikasime korra vasakule Valgehobusemäele ja sealt Albu mõisa. Albus tegime tiiru pargis ja kohvikus väikse kohvi. Kui kohv joodud tiksusime vaikselt edasi Ambla poole.

    Amblas käisime kirikuaias, uurisime vabadussõja ausammast. Tahtsime kirikus ka ringi luusida aga kahjuks ei saanud, seal oli matusetseremoonia. Tüürisime edasi Kuksema suunas.

    Kuksemal uurisime Schillingite kabelit. Kuna seal rohkem vaatamisväärsusi pole panime kohe edasi Aruküla poole.

    Aruküla mõisa juures tegime tiiru ümber mõisa ja kaevumaja. Edasi sõitsime Emumäe poole.

    Enne Emumäele jõudmist põikasime läbi väga ilusa ja privaatse Selja järve äärest. Paar pilti tehtud kastsime end vette ja edasi Emumäe poole. Turnisime tornis ja läksime üle tee oleva püstkoja juurde. Kuna õhtu käes siis tegime omale pesa püstkoja taga olevas koopaonnis. Onnis oleval lavatsil oli väga mõnus magada, välised hääled sisse ei kostu. Hommikul peale äratust tiksusime Palamuse poole.

    Palamusel käis parajasti väike tasuta kontsert. Nautisime veidi seda, pärast luusisime kirikus, koolimajas ja muudel kevade radadel. Sauna ja parve vaatasime kah 😀 😀 Edasi tiksusime Kassinurme poole.

    Kassinurmel hakkas lõpuks linnus valmis saama. Uudistasime veidi linnust, tibi parvega järvel. Käisime läbi hiiest ja vaikselt edasi Laiuse poole.

    Enne Laiuset oli mingi külamees kahuri meisterdanud põllule ja mingi kuri eit oli ka 😀 Laiusel uurisime linnuse varemeid igast otsast ja sõitsime edasi Kuremäe poole. Laiuselt veidi Kuremäe poole tegime väikse metsapeatuse mis päädis mitme peotäie metsmaasikatega. Nämmmmmaaaaaa.

    Kuremäel tegime tervele kompleksile tiiru peale. Mõtlesime, huvitav kuidas nad laovad selliseid maja kõrguseid puukuhjasi. Käisime maitsesime allikast püha vett kah. Mõtlesime kümblema ka minna aga vesi oli jube külm 😀 Kuremäelt edasi võtsime sihiks Valaste.

    Valastel midagi erilist ei olnud. Juga nagu juga ikka. Tegime paar pilti ja võtsime üle tee kohvikust väikse kohvi. Kohv joodud võtsime suuna kodu poole aga miks otse kui ringiga saab 😀 😀 Vaja veel Porkunist läbi lipsata 😀

    Porkunis hakkas kõigepealt silma Viinavabriku korstna otsas kurepesa. Väike kurepoeg uudistas ümbrust. Järvel pardimamma tegeles oma pesakonnaga. Uurisime vähe ka mõisa ümbrust ja loomulikult külastasime paemuuseumi. Peale kogu seda tegevust venitasime ennast kuidagimoodi kodupoole. Järgmine päev oli vaja tööle minna 😀 😀

  • Tripid

    Kuidas ma Kiievis käisin

    Ükspäev küsiti kas ma Kiievi tahan minna. No mis mul saab selle vastu olla kui trippida saab. Nagu juba traditsiooniks kujunenud euroopa poole minekul tuleb peatus Leedu 19-ndal . Saab selga sirutada, süüa olematu raha eest ja natuke loomi vaadata. Kui kõik need eelpool kirjeldatud protseduurid tehtus läks sõit edasi…

    Nagu ikka on Poola meil imedemaa…. Kummalised sildid mis ilmselt neil midagi muud tähendab kui kerakolli 😀 😀 Keset heinamaad olev baar ja pikk sirge tee jne.

    Vahepeal ööbisime mingis pansionaadis keset suurt parki. Baaris oli äge topisepaar jänkuonu ja rebaseonu maiustasid kokteiliga.

    Kiiev krt igavene pirakas linn… Kobisin kohe vanalinna laiama, see igavesti kõrge mäta otsas ja vaade sealt päris hea. Jõel terve joru igasugu laevukesi, mis tegelikult on restoranid. Dnepri jõe kaldal oleva kraana otsast sai kummiga alla karata. Kusjuures selle atraktsiooni juures oli alati järts niipalju kui ma sealt mööda käisin. Sild üle jõe oli nii pirakas, et suured laevad panid alt läbi viuh ja viuh. Mis eriti äge laevad uhasid edasitagasi nagu meil autod Tartu maanteel ja metroorong paneb ka üle silla. Teisel pool ongi peatused maa peal aga Petshershkaja lavra poolel paneb sillalt viuh otse maa sisse 😀 😀 Kalamehed istusid sillal püüdsid kala selle liikluse vahel. Vot ei saa aru mis moel nad tundsid näkkamist 😀 😀 Korki peab ilmselt binokliga vaatama 😀

    Aprilli kohta oli jube soe ja kõik õitses. Vanalinnas on päris vägev kirikukompleks suure kiviaia sees Petsherskaja lavra . See on nagu täiesti omaette linn linnas. Seal pidavat olema ka munkade poolt uuristatud käigud aga seal ma ei käinud. Vaade oli muljetavaldav, kirikutes sees pilti teha ei saanud, vanamutid lendasid kohe peale kui fotokat nägid 😀 Isegi tuvila oli kirikute juures olemas. Huvitav milleks?? Vanasti oli kas kirjatuvi või söök. Tänapäeval ilmselt tilulilu või söök. Päevitajaid nägi igal murumättal. Pauka oli ka pesakonna tuulduma toonud. Kellegi 5 jalaga hobune näksis kah rohtu 😀 😀

    Sama mätta otsas kus on kirikukompleks on veidi edasi igavene suur 2 MS memoriaal ja muuseum. Rodina mat paistab üle linna. Luusisin ja uudistasin õhtuni seal. Muuseumi sisse ei hakanud minema. Jätsin selle järgmiseks päevaks.

    Järgmisel päeval külastasin muuseumi. See oli päris huvitava ülesehitusega, saalides liikusid ühest ajastust teise. Igas saalis oli oma ajastu täpselt kronoloogilises järjekorras. Muuseumis eksponaate kõvasti. Ka koonduslaagrite teema oli täiesti eraldi saalina.

    Päris karm oli see koonduslaagrite teema. Tegin paar pilti kah toodangust aga siia kõiki ei pane. Siin pildil on näha inimnahast sõrmikud.. Oli veel inimrasvast seep ilusti pakendatud ja kiri kah peal millest tehtud, kellakottidest tubakakotid jne jne. Üks saal sisaldas ainult rindelt tulnud teateid surma saamise või teadmata kadumise kohta, terved seinad olid neid täis. ilmselt oli neid seal tuhandeid.

    Pealemuuseumi külastust kolistasin mööda linna, poes oli isegi kohalike toodete kõrval Rakvere viinerid saadaval. Kuskil nurga taga oli Olympic casino kah 😀 😀 Ja maailm on ikka imepisike, tiksusin vaikselt üle silla ja vaatasin kuidas kalamehed kala püüavad. Üks vend vaatas otsa ja küsis puhtas eesti keeles… sa küll kohalik pole 😀 sul eestlase nägu 😀 Rääkisime tubli tunni temaga seal juttu, proovisin isegi kala püüda tema õngega. Tuli välja, et kalapüük käib tundega 😀 korki polegi nagu talvel sikutiga jääaugust. Aga krt üles andis ikka kerida, üle 50 meetri pidavat olema kõrgust sillal. Vana oli pärit Keilast ja õde pidavat praegugi seal elama 😀 Nii, et tegelikult on Kiievis vaadata sitaks.

  • Matkad looduses,  Tripid

    Keila-joal luusimas

    Ilusal suvepäeval otsustasin vähe luusida Keila-Joal. Juga vaadatud küll ja küll, seekord otsustasin mööda jõge allavoolu kuni mereni minna ja vaadata mis teele jääb. Paar klõpsu joast ja siis mõisa tagant otse parki ja sealt piki jõekaldal olevat teerada mereni.

    Park oli silmini täis kõikvõimalikke õitsvaid puid, põõsaid ja lilli. Pargi lõpus päris huvitav luite laadne nõlv metsas. Sellest andis ikka üle turnida.

    Teisel pool seda metsastunud luidet oligi juba jõesuue. Keegi oli kaldale pooliku paadi püsti ajanud. Siinsamas kaldapealsel oli luik pesa teinud ja oli päris julge, inimest väga ei kartnud. Lasin ruttu jalga, et luiks saaks pesal omi toimetusi edasi teha. Keset jõge kivi otsa oli kajakas omale pesakoha leidnud.

  • Tripid

    Kõrvemaal kevadet otsimas

    Käisime sõpradega kõrvemaal kevadet otsimas. Seekord luusisime Paukjärve ümbruses lootusega näha ka mõnda elukat… Aga kahjuks ei näinud ühtki elukat. Selle eest oli lilli nagu putru

    Kui järve ümbrus uudistatud, lonkisime mööda laudteed rabasse. Nautisime ilusaid vaateid laugastele, turnisime vaatetornis. Tagasi rabast läksime vaatasime jõel kopraonu tammi. Kopraonu ennast vist ei olnud kodus… Loodus on meil ikka sitaks ilus igal ajal..