Stalini liin | Muhkel.ee

Ükspäev kui me olime jälle Minski sattunud ja natuke ringi tsillinud kuulsime , et kusagil pidavat olema Stalini liin.. Uurisime kohalikelt need ei teadnud miskit. Lõpuks küsisime taksojuhilt, see kehitas ka õlgu aga lubas kohe uurida dišpetserilt. Midagi seal omas keeles rääkisid ja ütles, et ta nüüd teab kus see on 😀 Tuli välja, et me olime ühes Minski servas aga see liin teiselpool linna mingi paarkümmend kiltsa. Sebisime taksojuhti, et see meid sinna viskaks ja tagasi tooks 😀 Vennike kalkuleeris, et edasitagasi 120 kilsa pluss ooteaeg ca 2 tundi ja küsis meilt 100 kilo kohalikku. Nüüd oli meie kord kalkuleerida 😀 😀 Arutasime läbi, et see on miski 14-15 € ja kamba peale on summa olematu. Ma vana juut küsisin taksojuhilt pulli pärast, et kle 100 kilo on palju teeme 80 kilo… Kuigi see 100 kilo oli ju ka väga hea hind. Üllaülla ta oligi nõus ilma kauplemata. Hüppasime taksosse ja tuld läbi linna.

Jõudes kohale Stalini liinile küsisin taksojuhilt, et kle sa pole ka käinud, tule vaata ka me teeme pileti välja. Ei tahtnud tulla ütles, et loeb raamatut niikaua autos. Kummaline värk seal, ei ta küsinud raha ette ega midagi. Ju ta mõtles kuhu me turistid ikka kaome ja küll ära maksame, meile see summa ju suht olematu 😀 😀 Päris kõva muuseum, punkrid ja kaevikud väidetavalt osad veel 30-ndatest aastatest kui hakati seda liini ehitama. 2000 aastate alguses olevat see liin olnud veel prügimägi ja rämpsu täis. Aga siis entusiastid võtsid kätte ja tegid korda. Tehnikat oli seal sõjaajast tänapäevani ja kõike sai näppida. Väikse raha eest sai isegi paukpadrunitega sõjaaegseid relvi täristada. Militaarhuvilisel soovitan igaljuhul käia ja oma silmaga üle vaadata. Tiksusime seal uhkelt üle 3 tunni siis otsisime üles oma takso parklast ja Minski poole tagasi. Minskis andsime vennikesele kokkulepitud 80 kilo kohalikku, see oli ülirahul andis isegi visiitkaardi, ütles kui vaja kuhugi sõita siis ta heameelega sõidab 😀