Purtse kindluselamu

Möödaminnes põikasime sisse Purtse kindluselamu juurde. Siia olen korduvalt üritanud sisse saada aga pole väga õnnestunud, küll on remondis küll lihtsalt kinni jne jne. Muinasajal oli Purtse jõe suudmeala ilmselt üks kõige tihedamalt asustatud piirkondi Ida-Eestis. Vajadus aktiivse kaitse järgi suurenes pärast maa ristiusustamist taanlaste poolt 13. sajandi alguses. Kindlustatud olid isegi esimesed kivikirikud Jõhvis ja Lüganusel. Purtse vasall-linnuse ehitamist alustati suhteliselt hilja – 1533. aastal. Taubede valduses püsis Purtse 1615. aastani. Mõis siirdus edasi Rootsi kõrgaadlisse kuuluvale Heinrich Flemingile. Linnuse pidusaal kaunistati värviliste kahhelahjude ja baroksete nahktapeetidega. Ajaloo jooksul on Purtse vasall-linnus mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevalt sai hoone kannatada Liivi ja Põhjasõja ajal. Põhjasõjas (1700-1710) hävines hoone torniosa ja kaitsekorrus. Peale Põhjasõja lõppu (1721) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelberide valdusse. Stackelbergide ajal ehitati mõisamaja mitu korda ümber. Oma eksisteerimisaja jooksul on tulnud hoonel täita mitmeid funktsioone: ta on olnud eluasemeks feodaaliperekonnale, pakkunud kaitset sõjakäikude ajal ning hiljem olnud kasutuses jääkeldri, piimakambri, viljalao aga ka vangla ning tööliselamuna. 1950datel aastatel jäid kindlusest alles ainult varemed. Purtse kindluselamu restaureeriti aastatel 1987-1990 ning kindluselamu pälvis 1991. Eesti parima ehitise tiitli.

Seekord saime siia sisse ja loomulikult luusisime läbi kõik nurgatagused. Nii härra kui proua toad jne. Huvitav oli see, et nii härral kui proual toas oma dansker 😉 See kindluselamu on täiest mõnus ja hubane kohake, mulle sobiks 😉