Maasi maalinn

Maasi maalinnas muidu luusitud küll ja küll aga pilvepiirilt asi üle vaatamata. Nüüd siis see ka tehtud. Muidugi Saaremaiste linnustega on üks huvitav lugu mida mandril eriti ei näe. Nimelt uuritakse neid linnuseid üsnagi intensiivselt ja uusi ajaloo teadmisi pritsib sisse uksest – aknast. Ühesõnaga, siin on ajalugu pidevas ümberkirjutuse faasis 😉 Ei jõua veel ühte avastust kirja panna kui juba on uus olemas. Maasi linnus ehk Maasilinn on üks väheseid Eesti linnuseid, mille lugu on ajalooliselt küllaltki hästi teada. Jüriöö ülestõusu käigus hävitasid saarlased ordu senise keskuse Pöidel ja pärast mässu mahasurumist 1345 aastal käskis ordumeister Burchard von Dreileben neil karistuseks lammutada oma Maansaare linnus ja ehitada ordule uus tugipunkt nn. lepituslinnus (Soneburg) Maasi.

Kusjuures Maansaare linnuse asukoht pole teada, arvatakse, et see asus praeguse Maasilinna kohal. Maasilinn jäi ordu samanimelise foogtkonna keskuseks väidetavalt 1562 aastani, mil see anti üle taanlastele. Kuna siin käisid pidevad madinad rootslastega mille tagajärjel rootslased vallutasid korduvalt linnuse sai Taani kunnil Frederik II kopp ette ja ta käskis 1576 aastal linnuse õhku lasta.

2019 aastal tehti siin väliuuringuid mille eesmärk oli teadusliku informatsiooni hankimine Maasi linnuse ehitusliku kujunemise, kultuurkihi, hoovisillutiste jne kohta. Kokku rajati terve joru kaevandeid ja puhastati rusust 30 meetrine lõik ringmüüri merepoolsel küljel. Sealt loodeti leida pealinnusesse viivat väravakäiku, mida tegelikult lõppkokkuvõtteks sealt ei leitud. Samuti tehti kindlaks ringmüüri olemasolu kõikidel külgedel. Kusjuures huvitav on see, et ringmüür on Maasi linnusel umbes 53 x 41 meetrit aga Kuressaare on ainult 43 x 43 meetrit. Uuringute põhjal võib öelda, Maasi ehitati Kuressaare linnuse eeskujul, et siis just kastelli ja konvendihoone segatüübina. Tegime paar pilvepiiri pilti mälestuseks ja sukeldusime siseruumidesse.

Võlvialusel korrusel pole aastate jooksul midagi muutunud. Muidugi on siin ka üks väike eripära, kui tavaliselt sellistes kohtades kobad pimeduses, siis siin on anduriga valgustus täitsa omal kohal. Ja linnuse vallidele on oma koha leidnud terve joru kivipüramiide. Kokkuvõtvalt tasub siia mõne aja pärast jälle sammud seada kuna hetkeseisuga arvatakse, et Maasi linnusest on teada ainult ca 15 prossu, ülejäänu on vaja alles välja kaevata 😉

Väike Maasilinna video taevalaotuselt ka