Vikukilbi tegemine
Juba ammu oli plaan omale üks viku kilp teha. Eelmisel suvel sebisin Lätist omale mõned kilbikuplad ja sügisel jõudis asi niikaugele, et sai niiskuskindel vineer kah ostetud 😀 😀 Isegi sobilikud toorikud sai valmis lõigatud aga siis tulid muud projektid peale ja asi jäi vähe unarusse 😀 😀
Nüüd aasta hiljem on vähe aega sellega edasi tegeleda. Päris kõva progress on toimunud 😀 😀 Käepide, nahk ja kupal on juba paigas. Kuna ma sellega võidelda ei kavatse siis ei näe pointi kasutada tegemisel neete autentsuse mõttes. Samas kui häda käes võib tagused liimiriide alla peita. Tavalised ümarpea poldid ajavad asja väga edukalt ära ja kui ei tea, et see pole neet siis relvastamata silmaga vahet ei tee 😉 Hetkel projekt natuke seisab jälle kuna pole veel selgusele saanud kas serv katta nahaga või teha metallist…. Samas hea paks nahk on päris kirves… Loodame, et seekord asi enam aastat ei seisa vaid saab ehk sellel aastal veel valmis 😀
3 kommentaari
vikuziil
Tõstsin lõustaraamatust ühe väärt kommentaari siia, et kaduma ei läheks interneedumi avarustes.
Mõned nipid, ehk on sulle kasuks. Hoidu töömahuka ja raskeks tegeva metallääre tegemisest ja kasuta toornahka. Selle saad ca 5 euro eest lemmikloomapoest, leotad laiali,mätsid peale, puurid augud ja õmbled nööriga kinni. Nahk kuivab pingule ja sul on väikese vaevaga kilbi ääres keskaegne “kevlar”.
Kahju et kasutasid polte, ideaal olnuks laia peaga 4-5 mm nael, dremeliga või rauasaega lõikad mõõtu, lükkad kilbist-kuplast läbi toetad vastu kõva pinda (mina kasutasin parema aluse puudusel nõukaaegse tabureti jalga jalga) paned seibi ja needid seibi peale kinni. Pool tundi max läheb aega.
Praegu saaksid ka tegelikult kilbi kergemaks teha ja ajastutruuma üldmulje ilma et kallist aega palju kaotaksid. Võtad poldid välja, lihvid kroomi pealt maha veidi, kuumutad gaasipliidil või põletiga jahutad toiduõlis – tõmbub mustaks. Edasi lõikad poldi parajaks niiet ulatub läbi kilbi ja seibist jääb ca mm kõrgemale. Siis taod külmalt poldi üle seibi äärte ja ongi vinge tulemus.
Teisele poole ära mingit riiet kleebi. Aja ja raha raiskamine ja tulemus pole nii hea – ei anna tugevusele ega ajastutruumale pildile midagi juurde, viimase puhul isegi rikub seda ) kui see mida soovitan. Tõmba risti käepidemega mingi nüriterava asjaga vineerile, 15 cm laudu imiteerivad jooned . Kilbi paremaks aaderdamiseks st, joonte rõhutamiseks, ja üldse vineeri välimuse peitmiseks, osta tumedat õlut, rüüpa ise ja vala kilbile ning aja käega laiali st värvi õllega üle. Kusjuures võib ühe “laua” värvida tumedamaks kui teise ja üldse anda puusüüle rohkem ilmet.
Enne seda aga võta liimmeister või mingi asi ja lükka käepide külgedelt ümaramaks ja üldse ühtlaselt õhemaks otste suunas ning kinnita veel ühe neediga. Pildi järgi vaadates võid neljandiku julgelt õhemaks võtta. Tugevust kilp sellega ei kaota pigem saab juurde – muutub lööke vastu võttes elastsemaks. Youtubes olen vastavaid videoid näinud: erinevalt valmistatud kilpe filmiti aegluubis ja peksti neid igasugu riistadega.
Aitäh Heikki Paltser väärt nõu eest.
Pingback:
Pingback: