Tagasiteel lõunast põhja

Nagu ikka kipub olema, et otseteed ei ole, juhtus ka sel korral. Kimades põhja poole kargas kõvaketta soppidest välja miski õhkõrn viide Lehtse mõisale…. Mõeldud-tehtud kiire pööre paremale ja mööda sinka-vonka teed tundmatusse. Sai peris tükk maad kimatud aga mõisa ei kuskil….  Juba kadus lootus, kuid siis paistis hämaruses miski torn. Kiire põige võsa vahele ja olimegi mõisa varemete juures. Kahjuks mõisast järgi ainult tiba varemeid, kuid needki olid muljetavaldavad…. Paar pilti ja edasi põhja….

Kodus interneedumist uurides selgus, et seal pidavat ka keldrid olema… Ükspäev lähen valges tagasi ja uudistan keldreid kah 😉