fbpx
  • Viikingid

    Vikunuga, mis tegelikult polegi vikunuga

    Aegade jooksul tellimise peale nii mõnigi nn. vikunuga tehtud. Nimetatakse tänapäeval neid nugasid kõikvõimalikes e-poodides ja foorumites valdavalt viikingi naiste nugadeks või siis germaani meeste nugadeks. Ükspäev ühte tellimust täites hakkas asi kuidagi kripeldama. Miks neid siis niiväga pole leitud vikuaegsetest naiste haudadest, miks need on just naiste noad ja mis on nende otstarve. Egas midagi interneedum lahti ja jälgi ajama. Meil sellist tüüpi nugasid muuseumide arhiivides küllaga kõvernoa nime all aga kahjuks pole pilte ega dateeringuid. Seega tuleb minna nugade kohalikus päritolus selguse saamiseks hakata arhiive läbi kammima.

    Interneedumis jälgi ajades leidsin selliseid nugasid hulgaliselt Rootsi Ajaloomuuseumi arhiivist. Seal on ilusti nii pildid kui dateeringud. jälgi ajades tuleb välja, et nende nn. vikunugade ema on ilmselt hoopis pronksiaegne habemenuga. Nii, et kui just naised juba tol ajal jalgu ei raseerinud 😉 on tegu siiski pigem meeste või hoopis unisex noaga.

    Rootsi Ajaloomuuseumis on hoiul nii mõnigi Rootsist leitud väga edeva mustriga pronksist habemenuga. Panen siia mõned üksikud põnevamad pildid. Valdav enamus neist on dateeritud ajavahemikku 1100ekr – 700ekr. On leitud isegi üks tammepuust kast kus erineva stafi hulgas oli edev habemenuga. Huvitav on see, et päris paljudel habemenugadel on kujutatud vikulaeva sarnaseid motiive.

    Aga nüüd, siis kui ema üle vaadatud tudeerime lapsi ka 😉 Algusaegadest peale on nende kuju varieerunud äärmusest äärmusesse. Rootslastel on nende kõvernugade ühine nimetaja krumkniv. Kui nüüd neid pildil olevaid kõvernugasid vaadata siis ka rootslased kahtlevad kas need on noad või habemenoad. Pigem siiski need viimased kui mõõte vaadata. Ma ei kujuta ette, et selliste nugadega saaks midagi muud praktilist teha peale habemeajamise. No on muidugi ka variant, et nendega võidi näiteks pisikestel jahiloomadel nahka võtta.

    On ka päris palju selliseid millel on riputusrõngas. Siin vaatame jälle suurust, sellises suuruses noad võisid täiesti vabalt vöö asemel näiteks kaelas rippuda. Jäi silma ka üks omamoodi huvitav eksemplar, sellel oli millegi pärast käekaitse

    Arhiivides leidub ka päris ägedaid stiliseeritud kõvernuge mille käepidemel kaunistuseks kas ornament või loomapea.

    Ja nüüd siis põhiasja juurde, valdav enamus nendest nugadest on dateeritud 500ekr – 400 mõni üksik on dateeritud 500ekr – 1100. Seega pole vikunoaga asjal erilist pistmist. Ilmselt neid siiski mingil määral vikuajal pruugiti kui head, odavat sepanuga, mida sai kiirelt ja lihtsalt valmistada. Mõned nimetavad seda nn. vikunuga ka germaani meeste noaks. Kumb ta siis on? Pigem ma ise ütleks, et tegemist on üldlevinud rauaaegse kõvernoaga mille otstarve sõltus ilmselt noa omanikust. Kes ajas habet, kes raseeris jalgu, kes puhastas nahka, kes kooris õunu jne jne 😉 Kui me räägime mingist vikuaegsest naistenoast siis vaatame pigem Kukruse Memme. Mis siis, et matuse pole vikuaegne. Päris huvitav artikkel Soome emännänveitsi nugade versioonist on siin. Väidetavalt sündis emännänveitsi nagu kõik muudki asjad siin ilmas juhuse tahtel 😀 😀 Mehel läks noa ots katki läks ja see enam tööks ei sobinud. Nii tuunis mees sellest jupist mis noast alles jäi uue ilma terava otsata noa. Nuga sai kergem ja naiselikum, seega naisele sobivam. Tänu lühemale ja ilma terava otsata noale saab mees nüüd rahulikult magada, kartmata, et naine ta vihahoos surnuks pussitab 😉

    Kuidas sai sellest kõvernoast vikunuga on liikvel väike linnalegend 😉 Umbes 40 aastat tagasi olevat üks kuulus Hollandi sepp selliseid odavaid ja kiirelt valmistatavaid nuge viikingiturgudel müünud viikinginoa nimega. See kujunes väga populaarseks tooteks. Kuna tegu oli hea müügiartikliga siis hakkasid paljud teisedki neid nuge valmistama ja müüma sama nimega. Ja nii see levis 😉 Eks ma ükspäev uurin mis meie arhiivides nende kohta täpsemalt on.

    Fotod pärinevad Rootsi ajaloomuuseumi arhiividest ja autoriteks on: Tania Muñoz Marzá;  Asp Yliali; Kusmin Sara;  Stiftelsen Föremålsvård Kirunas;  Eriksson Thomas;  Olsson Karin; Rosengren Helena; Myrin Ola

  • Nokitsemised

    Natuke nokitsemist

    Ükspäev tuli asjaosalistega jutuks, et vaja paar suurt puitkaussi vikusse aga mitte tavalist treitud ja lihvitud-lakutud vaid midagi naturaalselt karust. Ja tuleb välja, et selliseid polegi kuskilt võtta. Egas midagi kui pole siis tuleb ise teha 😉 Algul mõtlesin, et teen õunapuust aga nii jämedat õunapuud polnud käepärast. Loosi läks paar aastat kuivanud tamm. Aga noh, ega tamm pole miski pehme puu. Tükk aega jebimist mootorsae, peitli ja freesiga enne kui midagi looma hakkas.

    Kuna nende asjadega on alati nii, et eile oli vaja siis kahjuks neid lakkida ei jõudnud. Lakitud toidunõud peavad vähemalt 3 nädalat seisma enne kui toitu sisse panna tohib, et asi oleks ohutu. Egas midagi kiirmeetodi asja ajas ära kuum oliivõli 😉 ja kasutusse nad läksidki.

  • Nokitsemised,  Viikingid

    Paar kõvernuga sai valmis nokitsetud

    Sügis käes, nüüd on aega veidi blogi kirjutada ja tegeleda muude põnevate tegemistega. Juba ammu tellitud tööd sai lõpuks ette võetud. Otsisin oma nahavarud välja ja läks nokitsemiseks. Õige mitu kõvernuga said omale härjanahkse tupe ja uue kodu. Seekord sai mõned tuped prooviks õmmeldud niidi asemel peene traadiga. See hea ja praktiline, intensiivsel kasutamisel kestab kauem kui niit. Ja kusjuures päris edev sai 😉

    Lisaks noatupedele sai heale sõbrale aretatud vöötasku söögiriistadele, nüüd neid hea mugav Viikingite külas vööl kanda 😉 Seda tüüpi nuge kutsutakse tänapäeval miskipärast nii viku naiste noaks kui germaani meeste noaks, võta sa kinni mis ta tegelikult on. Arvan, et tegelikult pole ta eikumbki. Eks ma ükspäev süvenen sellese mis värk nende nugadega tegelikult on. Nuge on seekord väikse varuga, nii, et kes otsib head jõulukinki siis meie poest saab 😉 Vajadusel teen ka härjanahkse tupe.

  • Muu värk,  Viikingid

    Viikingiaja näitus

    Sai käidud Viikingite külas enne avamist üle vaadatud põnev viikingiaja näitus. Sellest oli juba ammu vaikselt räägitud aga nüüd on asi niikaugel, et võib uudistama minna. Seal saab palju põnevat teada viikingitest ja nende toimetamisest. Kes midagigi kuulnud Kukruse Memmest aga Tartu ERMi sõita ei viitsi, siis minge vaadake Viikingite külas millised edevad hauapanused olid Memmel. Lisaks rikkalikele ehetele saab näha milline võis välja näha memme põll. Kukruse Memm on ilmselt tuntuim ja uurituim matus Eestis. Muidugi pole Memm ainus rikkalike panustega kadunuke. Sealtkandist on teada teinegi samalaadne rikkalike panustega haud, sealne naisterahvas nimetati Kukruse Kaunitariks. Nii, et meil on olemas nii Kukruse Memm kui ka Kukruse Kaunitar 😉 Kukruse Memmega on muidugi üks huvitav lugu, matus on ju dateeritud aega kus meil ei peaks veel olema ristiusku aga ehtekomplektis on rist täiesti olemas.

    Lisaks näeb veel Salme laevmatustest pärit mõõkade koopiaid. Originaalmõõkade detaile sai näha näitusel “Viikingid enne viikingeid” Ja see ei ole veel kõik. Soovitan minna oma silmaga üle vaadata. Eesti mastaabis ei ole veel nii mahukat ainult vikuajale pühendatud näitust näinudki. Tavaliselt on seda aega näitustel miskipärast mainitud üsna põgusalt, kuigi leide sellest ajastust on meil nõrkemiseni. Meile lähimad korralikud vikuaja väljapanekutega muuseumid asuvad Ojamaal ja Stockholmis. Mõlemaid on üsnagi mugav külastada, asuvad need ju sadamast väikese jalutuskäigu kaugusel 😉 Vahel satub selliseid vikuaja spetsiifilisi näituseid Eestisse rändnäitusena. Mõned head aastad tagasi oli Lennusadamas Rootsist saabunud väga põnev vikuaja rändnäitus. Huvitaval kombel ei ole ma sellest midagi blogis isegi kirjutanud. Ükspäev ehk meenutame 😉

  • Tsill,  Viikingid

    Viikingifestival 2023

    Nonii, sellel aastal siis viikingite talvelaager viikingifestivali nime all ja vähe pikemalt ka. Aga eks see üks lisapäev tuli pühade arvelt 😉 Nagu ikka esimene päev selline kogunemise ja paika loksumise päev. Õhtul oli põnev loeng Eesti viikingiaaretest. Järgmisel päeval oli veel põnevaid loenguid ja viikingiturg. Sellel aastal oli muidugi turu aktiivsus natuke kesine aga ühtteist põnevat oli siiski võimalik omale sebida 😉

    Laupäeval väike mõõgavõitlusturniir linnuses. Siin oli ka osavõtt suhteliselt kesine aga mis teha, aastad pole vennad. Tegin drooniga paar pilti ja kobisin tuppa tagasi, rõvedalt külm tuul oli õues. Mingil ajal oli taverna ette jõutud jurta püsti panna 😉

    Päev jätkus põnevate loengutega ja sai näha ühte Salme laevamatusest pärit mõõga koopiat. Loomulikult käis asja juurde ka põnev saamislugu. Selle mõõga päris tükke näeb siin. Õhtu lõpetuseks muidugi korralik pidusöök ja saun

    Viimasel päeval põnev vibuturniir ja paar loengut ning läbi ta saigi selleks korraks.

  • Muu värk

    Turismimess 2023

    Nonii, sai käidud kiiruga üle vaadatud turismimessi pakkumised. Nii mõnestki kohast uurisin veidi reisibüroode pakettide hindu, pidavat olema ju erilised messipakkumised. Aga kahjuks ei leidnud midagi soodsat. Kiire võrdlus kodukate ja messihindade vahel näitas, et kodukatelt saab reisipakette sama hinnaga mis messilt. Seega Tartust Tallinna messile sõita lootuses saada soodukat oleks olnud mõttetu kulu 😀 Puhka Eestis hallis oli väljas päris palju kodumaiseid tegijaid ja siit sai päris head inffi selle kohta kust tuleb kindlasti suve jooksul läbi põigata 😉 Asva viikingite juures saab sellel suvel vikulaevaga merd sõita 😉 Aga mandri viikingite juures saab aastaringi saunas käia ja tsillida 😉 Tiia nägi väga hea välja, ei tea kas tal õnnestus 100 paketti ära müüa 😉 Veel sai head inffi kuidas omale krokodilli või mao nahast saapad, püksirihm ning kott sebida ilma, et tollis pahandust tuleks. Neid ülalmainitud asju saate probleemivabalt tuua kui need on tehtud spetsiaalses sertifitseeritud kasvatustes kasvatatud elukate nahast ning ostes saate kaasa sellekohase sertifikaadi. Nii lihtne see ongi 😉 “Elamused ja Maitsed” hallis sai proovida kõikvõimalikku sööki-jooki ja koju kaasagi sai osta.

  • Muu värk

    Ühtteist huvitavat mida igapäev ei näe

    Aegade jooksul on hulgutud kõikvõimalikes kohtades ja eks nii mõndagi omapärast jäi silma 😉 Kempsud muidu nagu kempsud ikka, aga on ka selliseid kus saad potil istuda koos seltsilisega, et julgem oleks 😀 😀 Karjääris on loodus loodus kujundanud liivakuhjad nii nagu oleks mingid laastukattega onnid 😉 Mõned puud on seest tühjaks mädanenud aga oksad on puutüves terved, nagu kruvid oleks sisse keeratud.

    Huvitav parkla on Sangaste kandis, pole kuskil mujal sellist kohanud. Kui lasipuud veel mõnes kohas kohtab, siis siin on uus ja vana kõrvuti. Nii, et saab parkida ja “tankida” nii Elmot kui kaeramootorit. Isegi joogiämber on olemas 😉 Ja muidugi veel üks pull asi, ühel kalmistul on tööriistade valikus isegi sirp olemas. Pole seda tööriista peale selle kalmistu kuskil kalmistul rohkem kohanud.

    Igapäev ei näe ka kuuske bussi ootepaviljonile kukkumas. Hea, et keegi alla ei jäänud. Veelvähem näeb tuukrit Viikingiteküla tiigis asjatamas 😉