• Tripid,  Tsill

    Kolm päeva Piiteris. Kolmas päev

    9. juuli 2019 /

    Hommikul ärkasin suht varakult, kõik magasid veel. Vaatasin aknast kuidas on 13-ndalt korruselt vaade ümbrusele… Mnjh… ei midagi erilist kohalik Lasnamägi 😀 Varsti ärkas pererahvas ka, tegime kiire hommikusöögi ja otsustasime teostada eile tehtud plaani. Õhtul juba bussile ega rohkem väga poleks jõudnud ka kui natuke linnas tsillida ja paari muuseumi kiigata. Plaan oli Mihhailovski lossi külastada. Rääkisime sellest ka meid võõrustanud toredale perenaisele, et vot siuke plaan meil. Aga kurja küll 😀 😀 meil ei lubatud ise minna vaid taheti autoga viia ja natuke linna ka näidata. Eks ma siis tegin paar pilti perenaise kassipesakonnast…. niikaua kui kola kokku pandi. Äge… emal suured kollased silmad aga poegadel sinised 😉

    Lõpuks hüppasime autosse ja kimasime linna. Kiire tiir mööda kaldapealseid, ümber Novaja Gollandija ja lõpuks peatusime verekiriku lähedal. Nüüd tekkis väike segadus 😀 😀 meie teejuht ütles, et oleme kohal… mina räägin, et eiei Mihhailovski lossi peame minema sinna mis on suveaia juures. Oksana räägib, et näe see ongi Mihhailovski loss ja näitab suurele majale mille kõrvale parkisime. Nüüd veelrohkem segadust 😀 😀 loen ukse kõrvalt silti…. krt on jh see ka Mihhailovski aga mitte loss vaid palee. Seletan, et meil vaja sinna suveaia juurde, nüüd Oksanal segadus…. seal ju pole Mihhailovski lossi…. Marsime siis läbi pargi kohale, loeb seinalt silti Mihhailovski loss… Imestab ise kah. Tuli välja, et kohalikud teavad seda Mihhailovski lossi rohkem Inseneri lossi nime all 😀 😀 Hakkas ennast ka huvitama miks see nii on. Selgus, et loss ehitati Paul I ajal ja nimetuse Mihhailovski sai selle järgi, et kodune kirik pühitseti püha Mihhaili päeval… sellest ka nimi Mihhailovski. Loss ise ehitati kolme aastaga kui peamine imperaatori residents ja samas ka antiik, euroopa ja vene kunsti muuseum. Paul I tahtis, et loss oleks ehitatud kui kindlus kus võiks ennast tunda turvaliselt vaenlase eest. Loss oli ümbritsetud kanalitega (tänapäeval osad kinni aetud) Lossi pääses ainult üle kolme ülestõstetava silla ja neid valvati väga hoolikalt. Sellest muidugi polnud s… kasu, peale lossi kolimist tapeti Paul sealsamas paleepöörde käigus. Huvitav on see fakt, et samas kohas oli varasemalt Pauli ema suvepalee ja sealsamas sündis Paul. Seal kus sündis seal löödi ka mättasse….

    Peale paleepööret ei tahtnu lossis keegi tsaariperekonnast elada ja sealt viidi minema ka kunstiväärtused. Lossi ruumid anti erinevate asutuste kätte ja isegi mõned korterid ehitati sinna. Paarikümne aasta pärast antakse kogu loss üle inseneride koolile ja alates 1823 aastast kandis loss ametlikku nime Inzenernõi. Vot siin see “kala” oligi 😀 😀 Tänapäeval on loss alates 1991 aastast vene muuseumi üks filiaal.

    Lõpuks vaatasime lossi sisse kah. Mihhailovski loss näeb välja jah nagu kindlus. Siin pole veel jõutud kõike renoveerida ja taastada kuid esimesel ja teisel korrusel saab juba ringi vaadata. Mitte küll kõigis ruumides aga saab. Laemaalingud ja muu on taastatud endises hiilguses. Muuseumis on väga palju tolleaegsete kunstnike maale. Igas saalis on oma teema, imperaatorid, töölised, talupojad jne jne. On natuke ka kiriku ja tsaariperekonna staffi. Eriti äge oli see ühel pildil olev tsaari kroon…. see oli tegelikult jube loomutruu pöörlev hologramm.

    Lossi alumisel korrusel oli püsinäitus tolleaegsete skulptorite jne töödest. Mõnda kuju vaadates tuli kuidagi tuttav tunne 😉 Muuseumis nägin ka päris huvitavat nähtust… Miski noortegrupp oli giidiga ringkäigul ja igas saalis kus läks vähe pikemalt palus giid lastel põrandale istuda ja ennast vabalt tunda. Uurisin mis värk sellega on… selgus, et see mingi muuseumite uus trend nii teha. Pidavat paremini meelde jääma mis räägitakse 😉 Lõpuks sai muuseumile tiir peale ja kobisime välja. Samas tekkis meil Oksanaga diskussioon, et mis vahe on kas loss või palee… Krt isegi ei tea… aga tsiteerides Valdo Prausti….. Loss tuleb saksaeelsest sõnast Schloss, mis tähendab kindlust või linnust. Linnus ja loss on algselt olnud sünonüümid. Lossid tekkisid keskaegsete linnuste kohale ja olid algupäraselt rüütlimõisad. Aga palee kohta ikka selgust väga ei ole… Vikipedia andmetel peaks nagu olema esinduse värk… et siis nagu lossis elati aga palees võeti külalisi vastu või midagi sellist.

    Bussini oli veidi aega mõtlesime teha veel ühe söögi. Liteinõil leidsime miski vietnami kohviku, vietnami toitudest oli asi küll kaugel. Võtsin kartuli koos lisanditega, ette oli nähtud 2 erinevat lisandit valikust. Valisin juustu-singi ja seened lisandiks ja ei pidanud pettuma. Kõhu sai täis korralikult. Kobisime ära bussijaama, krt jälle hull turvakontroll… ise läbi turvaväravate, kotid röntgenist. Asi hullem kui varem oli. Aga 1 asi on ka paremaks muutunud, bussijaama peldik oli ennem tasuline niisama kodanikele, bussipiletiga said tasuta, siis nüüd polnud vahet kõik oli tasuta 😀 Varem sai bussijaama hoonest edasi busside juurde (kinnine territoorium) niisama siis nüüd saad edasi ainult piletiga, politsei kontrollib ja pikalt enne bussi väljumist ka ei saa. Tagasisõit läks seekord ikka õige Balticshuttle bussiga 😀 Siin bussis ka 220V pistikud ja wifi olemas. Ja juba varsti paistiski Jaanilinna mäelt Narva kindluse torn. Piiri jõudsime vahetuse ajaks ja tekkis miski poole tunnine pidur. Meie taha tuli Lux Express selle juht ilgelt sügeles, et saaks äkitse meist mööda tal vähem rahvast jne. Meie juht lubas ta mööda aga ma ei saanud aru selle kasutegurist, said küll passikontrolli läbi ja istusid bussis aga minema ei sõitnud. Me käisime ka passikast läbi ja kobisime bussi, bussijuht sõitis Tax Free poe juurde ja tegi väikse peatuse alles siis sõitis Lux Express edasi. Jõudsime tüki aja pärast eesti poolele krt buss ikka seisab piiripunktis ja läind pole, ootasime tükk aega enne kui ta minema lasti. Käisime kiirelt eestipoolse passika läbi ja minekut, selgus, et Luxi pealt võeti keegi piiripunktis maha sellepärast pidur oligi eesti poolel. Nats peale Narvat panime ikka temast mööda mis siis, et ette trügis 😀 😀

    loe edasi
  • Tripid

    Türgi blogi. Joogiveepudelid

    6. juuli 2019 /

    Joogivett kulub ohtralt. Kaks liitrit päevas pole mingi probleem, pigem läheb neli. Viimased nädalad on olnud +37 ümber, liigume +45 poole, kuumem osa juulist ja august on veel ees. Öösiti alla + 26 enam naljalt ei lange. Turistidele soovitatakse tervise huvides juua ainult pudelivett. Mina joon ka pudelivett. Kraaniveega peaks harjutama, aga pole seda hetke, mida võiks ohverdada, kui tervis peaks tõrkuma. Niisiis tassin poest pudeleid koju ja tühje pudeleid prügikasti. Pandipakendi süsteemi siin ei ole. Miljonid plastpudelid igapäevaselt…

    loe edasi
  • Tripid,  Tsill

    Türgi blogi. Aprikooside aeg on käes

    2. juuli 2019 /

    Aprikoosid on valmis. Aprikoosipuid siin tänavate ääres samapalju ei näe kui apelsine, sidruneid, viigimarju või granaatõunu. Mõned siiski on. Üks viskas otse mu jalge ette ilusa magusa oranžikaskollase vilja. Ka meie ametliku söögikoha Alkoclari restorani valikusse on juba mõnda aega tagasi lisandunud aprikoosid. Nüüd oleme mõnda aega peamiselt aprikoosi- ja arbuusitoidul, kuni isu täis saab 😀

    Türgi on muide üks maailma suurimaid aprikoosikasvatajaid. Kui mitte kõige suurem.

    loe edasi
  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Türgi tripi kuues päev

    23. juuni 2019 /

    Niii kuues päev. Krt vihma sajab aga see ei sega, jube soe vihm on. Ziilu oli vaikselt tööle läinud, täna iseluusimise päev. Kõigepealt vedasin ennast nurga taha kohvikusse sööma. See oli esimene koht kuue päeva jooksul kus vaidlesin ettekandjaga. Vaatas ilmselt, et miski unine turist… tõmbame mütsi pähe. Tudeerisin menüüd, tellisin seentega omleti ja kohvi. Krt nagu p… ütles ette jäta hinnad meelde, 25 kohalikku oli kokku. Kõigepealt läks tellimusega harjumatult kaua ja kui omlett toodi oli see juustuga mitte seentega 🙁 Küsisin kus seened on, kobises midagi vabanduseks ja kadus nagu kusi põhku. Meenus, et see oli 4 kohalikku odavam… seega arve 21 kohalikku. Lõpuks kui kõht täis küsisin arve… ütles mulle, et 40 kohalikku. Küsisin kust selline hind järsku menüü järgi oleks õige asjaga olnud 25 aga vale asjaga on 21. Kukkus seal midagi seletama ja kätega vehkima. Ma muidugi sain juba natuke pahaseks, ütlesin talle paar venekeelset vandesõna ja mainisin… annan selle jama ja kobina eest talle 20 kohalikku või kui tahab veel kobiseda ei anna üldse midagi 😀 😀 Jube ruttu rahunes maha venekeelsete vandesõnade peale võttis 20 kohalikku ja kadus 😀 Järgmine kord tean kuhu sööma mitte minna ja teistele ka ei soovita. Koha nimi siis kah “LAVAS KEBAP MUSTAFA” Kemer CD.N2

    Tuju oli selle intsidendiga vähe rikutud aga pole hullu. Tiksusin vaikselt kodu poole ja jäin vaatama kohaliku arboristi tööd ühe hotelli ees. Muidugi on äge vaadata kuidas palmi nüsitakse. Palmid muidugi iseenesest looduslikult ei pidavat Türgis kasvama vaid on sisse toodud, seetõttu neid metsas ei näe 😀 Mõtlesin, et vana kukub nüüd korvis matsheetega vehkima aga ei miskit… tõmbas Husquarna käima ja andis hagu nii, et sitta lendas kahte lehte. Selline pohhuismi suurkuju oli 😀 😀 Lehed kukkusid katusele tõmbasid miskid juhtmed puruks nii, et särin käis. Osa kukkus ka rõdudele kus turistide pesu kuivas restidel. See pohhuismi suurkuju ei lasknud ennast sellest häirida haaras otsast ja tõmbas koos pesurestidega rõdult alla 😀 😀 Krt tuju läks kohe heaks tagasi 😀 😀

    Käisin toast läbi ja läksin turule. Täna oli suurem turupäev, pidavat olema riideturu kord aga oli kõike muud mudru ka. Muidugi ikka need Türgi punnsilmad iga nurga peal ja igas asendis… Ja hügieenitoodetes on miski kummaline fallosekultus. Igal laual näed m…. kujulisi seepe 😀 😀 Turg ise jube pikk rida lette kahelpool tänavat ja nii kogu tänava ulatuses. Ühe jalutuskäiguga käid turutänava läbi, mingeid muid vahekäike ei ole. Iseenesest andis seal ikka marssida ma arvan, et ca 300-400 meetrit pikk. Rahvast oli mõõdukalt, hinnad nii ja naa aga üldjuhul soodsad. Sokke ja pesu nt müüdi hulgi, 18 paari sokke 5€, 6 paari trussasi 5€ jne jne. Mida rohkem ostsid seda soodsamalt said Küsisin ühelt vanalt pulli pärast, et kle anna mulle 20 paari viieka eest. Hakkas naerma ja ütles vaat need pole Hiina omad 😀 😀 Vanal oli päris suur lett ja kaubavalik oli ka riided, mänguasjad, kosmeetika, ehted, maiused jne. Eks ma siis sealt ühtteist ostsin omale garderoobi uuenduseks jne 😀 Arve oli 20€, vana ütles, et kle sa tegid nii kõva arve võta vali siit midagi kaubapeale 😀 😀 Noh eks ma siis valisin ühtteist oma meele järgi…. 😉 😉 Oleks meil ka turul nii. Üllaülla silma järgi valitud asjad osutusid sobivateks 😀 😀

    Lõpuks jõudsin turu lõppu, seal nägi aias maas ka neid kohalikke veesoojendeid mis tavaliselt igal katusel on. Ja ikka need kassid ja kassid igas asendis 😀

    Kella neljaks venitasin ennast koju, Ziilu pidi töölt tulema miski aeg, äkki õnnestub täna veel nihverdada mingi trip 😉 Türgis on jama see, et kõik asjad pannakse jube vara kinni ja kui vähe jobutad siis enam kuhugi ei saa. Õnnestus sebida Phaselise linna varmete külastus. Kimasime ruttu sinna, väravast pilet ja viuh sisse. Kuna suht õhtu oli juba siis üritasime võimalikult ruttu seal midagi näha. Varemed on seal päris suurejoonelised, linnake oli omalajal ilmselt päris kõva asum Lüükias. Väidetavalt asustati linnake juba 700 aastat enne meie aega. Linna on korduvalt vallutatud ja rünnatud isegi piraatide poolt. Läbi selle linna läks omalajal 24 meetri laiune peatänav. Tänapäeval on see täiesti aimatav veel, kahel pool tänavat on näha poodide ja turulettide varemed. Nende kõrval on näha ka nö. avalike kohtade varemed nagu nt teater, rooma saun jne. Kõike väga seal uurida ei jõudnud kuna üritasime meritsi ümber poolsaare tiiru teha 😉 Kahjuks ei saanud paar kohta olid päris sügavad ja kuna ma vee peal ei püsi siis ei hakanud punnitama ka. Ziilu ujus üle ja tagasi, vesi oli kuramuse soe. Kobisime kaldale tagasi ja mõtlesime, et turnime sinna üles kaljunuki peale ka aga kus krt sa sellega. Sireenid hakkasid huilgama ja kisati matjugalnikuga, et pood kinni tulge välja 😀 😀 Autoni tagasi jõudes nägime, et kõik olid juba jalga lasknud, meie olime viimased. Iseenesest oli päris äge koht ja soovitan kindlasti ajaloohuvilisel luusima minna. Sinn saab nii autoga kui ka meritsi mingi kruiisiga. Kimasime tagasi koju ja viuh linna laiama veel korra. Homme kojulend juba. Jalakäijate tänavalt tahtsin veel paar magnetit sebida 😀 😀 Ühes poes leidsin sobilikud magnetid, neid müüakse siin ka tavaliselt kimbuga vähemalt 5 tk korraga kui mitte rohkem. Küsin siis vennikese käest, et kle ma tahan 2 tk, rohkemaga pole mul s… teha palju maksab. Vennike ütleb, et 2$. Ma siis räägin, et kle mul daala pole annan sulle 1,5 eurtsi krt ei sobinud 😀 kiunus ikka oma kahte daala. Kuigi 1,5 eurtsi ongi suht 2 daala aga ma ei tea mis jonn seal tekkis. Ilmselt olid venelaste hordid liikumas. Lõin käega ja läksin üle tee teise poodi seal samasugused magnetid. Küsin jälle, et palju 2 tk maksavad. Vana ütleb, et 2$ ma räägin, et kle mul daala pole annan sulle 1,5 eurtsi 😀 Vana räägib, et kle võta 3 magnetit ja anna 2 eurtsi mul pole sulle tagasi anda. Tegin diili ära 😉 Edasi käisime veel miskis milkbaaris söömas, tiksusime kuskil kolmandal korrusel ja tükk aega tuli jõhvikat oodata. Lõpuks tuli ja saime ära tellida toidud, krt jube kaua tehti ja lõpuks kui toodi siis oli juba maha ka jahtunud. Ei viitsinud sõdima hakata sellepärast ja ega olgem ausad polnud suurem asi toit ka. Oleks pidanud jääma oma traditsioonilise omleti juurde 😉 Aga lõpuks kõht täis ja surmväsinuna jälle kotile. Homme hommikul 10.15 transfeer hotellist lennujaama. Ja jälle oli elus näide, et paari tunniga ei näe mitte s… seal Tuleb aega varuda ikka vähemalt pool päeva 😀 Ah jaa rannas kive käisime ka veel pimedas korjamas 😀

    loe edasi
  • Tripid,  Tsill

    Türgi tripi viies päev

    21. juuni 2019 /

    Hommikul kupatati varakult üles, kästi ujukad ja plätud pakkida ning alla kobida. Nujh mis mul muud üle jäi ise tahtsin ju hamammi minna. Muidu imelik ka Türgis käinud aga sauna pole saanud 😀 😀 Kobisin siis alla ujukad kaasas ja kimasime autoga hamammi. Ma veel küsisin, et ot mis värk, palju raha vaja jne. Teades, et reisikorraldajad müüvad infodes hamammi paketti 20€ per face aga tänavatel müüakse sama asja 10€ per face. Öeldi, et ei tea, kohapeal selgub… Ok see selleks eks siis kohapeal näha ole ega ta rohkem ikka maksa kui pakkumistes näinud olin. Kohapeal Ziilu näitas töötõendit ja ütles, et helistati ennem ette.. Öeldi jh me kursis, pandi mingid numbritega käepaelad, anti kapivõtmed, mulle plätud ja juhatati viisakalt riietusruumi. Ah jaa käterätt anti ka. Kui riided vahetatud juhatati meid edasi viisakalt soome sauna. Aga kusjuures plätud paluti viisakalt uksetaha jätta. Kui piisavalt ennast soojendanud astusime välja, kohe juhatati viisakalt dušši alla ja sealt väljudes basseini. Bassein oli mõnusalt soe ja rahvavaene. ilmselt nii vara rahvas saunas ei käi 😀 Sealt väljudes juhatati kohe teise sauna. Saunast väljudes pessu ja siis kontrolliti meie käepaela numbreid. Seejärel juhatati meid eesruumi vähe hinge tõmbama. Võtsin ühe kohvi ja vee, need on paketi hinnas nagu aru sain. ca 10 mintsa pärast tuldi ja kutsuti meid viisakalt pesuruumi. Seal pandi istuma lava taolisele asjandusele. Kõigepealt anti kausiga vett katsuda ja küsiti kas temperatuur ok. Kui sobis siis kasteti veega märjaks, pesti pea puhtaks ja pandi pikali alusele, algul kõhuli ja tehti vahuga kokku. Küüriti miski veits kareda kindaga ilusti puhtaks, siis paluti ringi keerata. Tehti jälle vahuga kokku ja pesti puhtaks. Lõpuks valati veega üle ja juhatati eesruumi tagasi. Märg käterätt jäeti sinna, eesruumis anti uus rätt vaadati käepaela numbrit ja juhatati lamamistoolile lõõgastuma. Krt imelik oli niimoodi…. lihtsalt oled ja mees peseb sind 😀 😀 kuigi ilmselt kui oleks öelnud miskit siis oleks naine pesnud aga vahet ple. Ma tahtsin näha kuda see saunavärk sealmail üldse käib 😀 Järgmine kord jälle targem. Lamamistoolis lõõgastudes hõljus nurga tagant viuh välja selline maakera suurune tädi totsikud ja pintslid käes. Mäkerdas lendlevalt näomaski ja liikus järgmise kliendi juurde. Mõne aja pärast kui savimask oli kuivanud juhatati meid nägu pesema 😀 Irwww vaatasime üksteisele otsa ja siis peeglisse 😀 😀 krt pimedas vastu tuleb ehmatab ära küll 😀 Kui mask maha pestud juhatati teisele korrusele, seal ootasid meid pisikesed krt teab mis tõugu tüdrukud. Tehti päris hea üldmassaaz. Masseerijate omavahelist juttu kuulates tundus miski idamaa päritolu Vietnam, Hiina või midagi taolist. Aga vahet pole, peaasi, et töö on hea 😉 Kui massaaz ka tehtud juhatati riietusruumi tagasi. Kui pesu vahetatud läksime adminni juurde andsime ära kappide võtmed ja lõigati maha käepaelad.. Need seal ühekordsed. Küsisin palju maksma peab…. öeldi, et kõik korras ja tulge jälle… Nujh vahel saab tasuta päris häid asju 😉

    Kui hamammis käidud lonkisime linna sööma. Võtsime istet miskis suva kohvikus ja tellisime toidu. Täna oli see päev kus õhtupoolik oli mul omaette kolamise päev 😀 Ziilu pidi tööle minema peale lõunat. Toitu oodates vahtisin niisama ringi, järsku jäi silma üle tee ühe poe ukse kohal Lotte…. Mõtlesin mida hekki on see unes või ilmsi 😀 😀 Aga ikka ilmsi oli ja täitsa eestikeelne silt kah “mänguasjade pood” Egas midagi sõime kõhud täis ja läksime vaatama mis värk on. Poeomanikuga rääkides selgus , et see oli jah kunagi olnud miski tema sõbra pood, mille ta ära ostis ja edasi peab. Sõber pidavat elama Sauel ja Kemeris tihti käima. Muidugi poes ei olnud märgata kahjuks ühtki eestimaist mänguasja.

    Edasi lonkisime kodu poole, mõtlesin vahetan riided ja linna laiama uuesti. Miski suva ilusalongi juures Ziilu ütles, et hüppab korra sisse teeb kulmud korda enne tööd 😀 😀 Äh miski naiste värk… aga noh eks ma tahtsin ka näha kuda siinmail seda tehakse. Trügisin ka sisse vaatama. Pandi klient tooli istuma, teenindaja võttis suure niidirulli, tõmbas otsa omale hammaste vahele, siis keerutas näpuga mõned keerud niidile sisse ja läks tegemiseks lahti 😀 😀 Mitte s… ei saanud aru kuda ta niimoodi toimetab aga ära tegi paari mintsaga 😀 😀

    Kui iluprotseduurid jälgitud kobisime koju. Vahetasime riided, Ziilu kimas tööle aga mina linna laiama omaette 😉 Linn suht pisike, lonkisin veel neid kohti läbi kuhu ennem polnud sattunud. Paar lillepilti ja apelsinipuu kah. Granaatõunad saavad ka vist varsti valmis. Kasse pildistada ei viitsinud 😉 Lõpuks oli kopp ees kolamisest, võtsin tiba arbuusi ja mureleid koju kaasa. Õhtul hea maiustada…..

    loe edasi
  • Tripid,  Tsill

    Türgi blogi. Kohvipaus

    20. juuni 2019 /

    Kohvipaus infode vahel Limak Limras. Enamasti pole aega ega võimalust mööda hotelli kolada, igale poole ei lubatagi. Seekord jäi Limak Limras infotunni alguseni 15 minutit vaba aega. Tegin paar sammu tundmatutest ustest läbi ja sattusin kohvikusse, kus seina ääri mööda akvaariumid kaladega. Kohvi anti ka.

    loe edasi