-
Eestlaste uskumatud seiklused Peterburis.
Nagu ikka kui just midagi tarka teha ei ole siis tuleb Piiterisse minna đ SĂ”ber tahtis sinna juba laup minna ja möllis mind kaasa aga kahjuks ei saanud ma ei laupĂ€eval ega pĂŒhapĂ€eval minna. PĂŒhapĂ€eval oli vaja natuke Ă”pitoas kĂŒĂŒnlaid teha. Leppisime siis laupĂ€eval kokku, et ta ostab piletid Ă€ra esmaspĂ€evaks 0.30 sinna ja 16.30 tagasi. PĂŒhapĂ€eval Ă”pituba tehes oli juba selline kahtlane tunne, et ĂŒks seiklus on tulemas đ đ Leppisin pĂŒhapĂ€eval vee ĂŒhe Tallinna sĂ”braga kokku kes just parasjagu oli Peterburis puhkamas, et saame esmaspĂ€eva hommikul kell 8 Admiraliteiski metroojaama kohvikus kokku. Ega Tallinn on ju nii kuramuse kaugel ja suur linn kah, et siin pole vĂ”imalik sĂ”pradega kokku saada đ đ LĂ”puks oli Ă”htu kĂ€es ja kimasime bussijaama. Seekord sai muidugi soojemalt riidesse pandud igaks juhuks, eelmine kord kui kĂ€isime ekspromt oli seal rĂ€me kĂŒlm ja lumi kah. Ja meie seiklused algasid…
Vaatan bussi juures hullult rahvast… kĂŒsin sĂ”psilt mis meie kohad on, vist olid 5 ja 6 mĂ”tlen krt asi kahtlane…. Kui laupĂ€eva Ă”htul piletid ostis ja nii ette sai siis ei ole vĂ”imalik, et selline hulk inimesi ostis piletid peale meid đ đ Vaatasime kiirelt piletid ĂŒle mnjaaa, piletid olid 0.30 vĂ€ljumisele kĂŒll aga mitte esmaspĂ€eval vaid pĂŒhapĂ€eval đ đ sujuvalt olime ööpĂ€eva hiljaks jÀÀnud đ Bussi vĂ€ljumiseni 5 min ja sĂ”psi naine pani ka autoga juba kodupoole jehhat. Vaatasime, et tagasisĂ”idu piletid olid ikka Ă”igeks ajaks nĂŒĂŒd oli valik kas minna vĂ”i mitte. Sitta ka otsustasime ikka minna kui saab, kĂŒsisin bussijuhilt kas tal vabu kohti on. Ătles pole probleemi midagi ikka leiame. Muidugi tuli maksta tiba rohkem kui muidu piletid maksid aga mis teha. SĂ”ps tĂ”i ruttu seina seest sulli ja juba me sĂ”itsimegi Piiteri poole.
Piiteris panime kĂ€sitsi bussijaamast metroosse, sĂ”psil nina tatine… vaja salfakaid osta. HĂŒppasime poodi ja mĂŒstika algas… Uuris kĂ”ik taskud lĂ€bi ja mida ei ole on raha.. Ma veel ise mĂ”tlen mida ta otsib siin pole ju poes eurtsiga midagi teha, kas ruts vĂ”i kaart. Aga noh eks ise teab. JĂ€idki ostmata ja marssisime edasi, saime nats maad mindud kui pistis kĂ€e tasku ja viuh oli raha eikuskilt olemas đ đ Miks ta poes kadunud oli… tĂ€itsa mĂŒstika. ĂhesĂ”naga nĂŒĂŒd kimasime juba oma tuttavasse kohvikusse Admiraliteiskil, mu Tallinna sĂ”ps oli juba seal. Tegime vĂ€iksed kohvid ja venitasime kummi kelle ĂŒheksani. Siis tehti see vajalik pood lahti ja ĂŒritasime sinna helistada aga ei midagi, keegi ei vĂ”tnud vastu. Kuna polnud vĂ€ga minu teema ka siis ma ei sĂŒvenenud asjasse aga pĂ€rast selgus, et poisil oli kodutöö tegemata đ Kus hĂ€da kĂ”ige suurem seal on abi nurga taga đ Eks ma siis helistasin oma kohalikule sĂ”psile, et kle siuke vĂ€rk… vaja ĂŒks teema aretada ruttu.
See muidugi hiilis töölt minema, lĂ€ksime istusime jĂ€rgmisse kohvikusse ja hakkasime uurima seda vĂ€rki. Tuli vĂ€lja, et seda vajalikku vidinat mĂŒĂŒdi kĂŒll aga ainult ettetellimisega. Tellisime siis Ă€ra ja reedeks pidi Moskvast Piiterisse lattu jĂ”udma…. Nii, et reedel uuesti Piiterisse vist. Kui diil tehtud saatsime minu Piiteri sĂ”psi tagasi tööle ja ise lĂ€ksime linna laiama. NĂŒĂŒd oli aega laialt kĂ€es. MĂ”tlesime ajaviiteks lĂ€hme kesklinna poole kĂ€sitsi mööda Nevskit.
Huvitav, et siin veel ei olnud seda jĂ”uluhullust nagu meil. Ainuke koht kus oli plastmassist nÀÀrivana ja kuusk oli GostinĂ”i Dvor ees. Singeri maja juures tahtis sĂ”ps minna Kaasani kirikusse ja paar pilti teha aga ma ei viitsinud minna. Ătlesin, et olen siin raamatupoes ja ootan aga Ă€rgu ta tagasitulles siit miskit suveniiri ostku, see on Piiteri kĂ”ige kirvem koht đ VĂ”i tal see siis meeles oli… Kui edasi lĂ€ksime siis oli kuulda nurinat, et olevat ostnud maailma kallima suveniiri đ đ
Paar nĂ€dalat tagasi seal luusides nĂ€gime Morskajal vahakujude muuseumi aga siis ei olnud aega seda kĂŒlastada, nĂŒĂŒd oli sobilik aeg seal luusida.
Tegelikult oli pĂ€ris lahe muuseum, pisikesele pinnale oli kokku aetud hulgaliselt kĂ”ikvĂ”imalikke tegelasi aga eks pildid rÀÀgivad enda eest ja kellel tekkis huvi saab ise sealt lĂ€bi astuda đ Igatahes tasub kĂ€ia ja soovijatest tehakse kohapeal pilti ka đ
Muidugi oli seal kohe eraldi tuba 18+ ilmakodanikele đ đ See oli pĂ€ris omapĂ€rane đ polegi varem sellist kuskil nĂ€inud aga noh eks see Venemaa ole ĂŒks imede maa đ
Kui muusem tudeeritud oli meil ikka veel aega laialt kĂ€es. Arutasime mitut plaani kuidas seda lĂŒhendada, lĂ”puks jĂ€i sĂ”elale, et kimame metrooga bussijaama juurde Ă€ra. Seal oli meil veel 1,5 tundi vaba aega, lonkisime niisama mööda LiteinĂ”id seekord otsustasime, et Prismasse shoppama ei lĂ€he đ Kolistasime mööda mĂ”nda ehituspoodi jne. HĂŒppasime sisse ĂŒhte kohvikusse lĂ”unatama. Kahepeale lĂ€ks meil kokku 600 kohalikku ja kĂ”hu sai tĂ€is kĂŒll. LĂ”puks kui söödud tiksusime vaikselt bussijaama poole, tĂ€pselt mingi pool tunnikest oli aega, et poes kĂ€ia ja bussile đ đ Noooh asi oligi juba natuke igavaks lĂ€inud, midagi polnud ammu juhtunud đ đ Astume siis poodi sisse ja sĂ”ps avastab, et prillid kadunud đ MĂ”tlesin nonii hakkab looma đ Ătlesin, et ilmselt jĂ€id need kohvikusse laua peale. Ănneks kohvik siinsamas ca 150 meetrit. SĂ”ps muidugi kannad kuklasse ja padavai kohviku poole minema. Mina valisin rahulikult omale nĂ€nni koju kaasa juba kassastki lĂ€bi ja keda ei ole on sĂ”ps. MĂ”tlesin mida hekki bussini miski 15 mintsa, tuugaks lĂ€heb see vĂ€rk. LĂ”puks hĂŒppab sisse Ă”hetab, Ă€hib – puhib, pĂŒhib stangelt higi… KĂŒsin mis vĂ€rk. Ătles, et kihutas sellise hooga prillidele jĂ€rgi, et tulistas kohvikust sujuvalt mööda đ Ennem ei saanud pidama kui fooriga ristmikul đ đ johhaidii see on tubli kilts kohvikust edasi. Nojh aga vĂ€hemalt prillid kĂ€es. Haaras ruttu korvi rebis selle trĂ€na tĂ€is ja kassasse, seal muidugi miski kodanik venitas kummi oma mĂŒntide lugemisega. Kobis teise kassasse ruttu ringi, viskas kauba lindile ja…. đ đ Ma juba mĂ”tlesin no ei ole vĂ”imalik aga no krt oli kĂŒll đ Saad sa aru kaardimakse terminal lihtsalt ei tööta… mina Ă€sja ostsin samast kassast töötas ja tal ei tööta đ đ ja ei saanudki osta midagi koju kaasa peale Singeri majast ostetud ulmekalli suveniiri. LĂ”puks olime bussis ja kodusĂ”it algas. MĂ”tlesin, et ehk on selleks korraks seiklused lĂ€bi aga vara hĂ”iskasin đ đ Vene piirilt saime viuh lĂ€bi ja Eesti poolelt ka juba peaaegu kui tuli “kamakutsa” ja hakkas meie bussis olnud miski tipsi peale haukuma. See korjati muidugi Ă€ra ja algas meie tunnike tĂŒhja passimist bussis. LĂ”puks lasti tibi ikka minema ja saime tuld tĂ”mmata. JĂ€rgmine kiire peatus oli Narva Olerexis, haarasin kohvi ja mĂ”tlesin… nĂŒĂŒd on kĂŒll seiklus lĂ€bi. Aga nagu Viimses reliikvias Siim kĂŒĂŒnlavankris kostis pĂŒhale Ă”ele, et vara veel đ đ Nii oli ka siin. Tallinna bussijaama parklas tuli kĂ”igepealt sĂ”psi auto allakukkunud kĂŒljeklaas ette tagasi saada ja nagu kĂ”ike seda oleks veel vĂ€he hakkas mootor kah kĂ€rssama đ đ
VĂ€hem kui ööpĂ€evaga seikluseid nagu putru, mĂ”nel ei juhtu kogu elu jooksul niipalju kui meil pĂ€evas Ă€ra tuli đ đ Aga mis teha… no ei olnud sĂ”bra pĂ€ev đ Ega meie seiklused ei jÀÀnud alla omaaegsele filmile itaallaste seiklustest Venemaal đ đ
Ma nĂŒĂŒd kohe ei teagi kas ma reedel tahan uuesti Piiterisse minna đ
-
Vöökoti tegemine
Mis vöö see ikka ilma kotita on…. Vöö sai valmis tehtud ja ĂŒle jĂ€i piisavalt nahka mille nahavabrikust sebisin đ Kasparilt sai eelmine kord igaks juhuks vidinaid kohe varuga vĂ”etud. Tiba interneedumis tuustimist inspiratsiooniks. LĂ”puks ikkagi midagi tarka ei leidnud…. HĂ€dast aitas vĂ€lja paber ja kÀÀrid… đ Kui paberiga vĂ€he harjutatud lĂ€ks naha lĂ”ikamiseks. Aga edasi oli klemm koos đ pold ööd ega mĂŒtsi aimu kuidas augud naha sisse saadakse ja kokku Ă”mmeldakse…… Kus hĂ€da kĂ”ige suurem seal ikka miski hea mĂ”te tuleb. TĂŒkid nĂ€ppu ja padavai Laagri Maksimarketisse kingsepa juurde. LĂ”in onule patsu ja ĂŒtlesin Ă”mble kokku đ Vana ĂŒtles, et tutkit brat ise teed đ đ Andis siis augukahvlid ja haamri nĂ€ppu nĂ€itas korra ette ja ĂŒtles anna tuld ma lĂ€hen lĂ”unale đ Eks ma hakkasin siis vaikselt toksima… Vahepeal kogunes vĂ€ike jĂ€rts kundesi leti ette kes tahtsid asju parandada lasta…. Ma kehitasin Ă”lgu , et ma mette ei oska ja kingsepp lĂ”unal đ Kesse kurivaim siis seda uskuda tahtis, ikka tĂŒkk tegu oli seletamisega, et nu ei ole mina kingsepp đ đ LĂ”puks sai nahk auklikuks ja kingsepp tuli ka tagasi…. Kui mu augustustöö oli ĂŒle vaadatud nĂ€idati algus ette kuda kokku Ă”mmeldakse. Niit ja nĂ”elad anti kodu kaasa…. Eks ma siis kodus pusisin edasi vĂ€ikse vandumise saatel
Ega see Ă”mblemine teab mis ulme ei olnudki. Kingsepa antud niit kulus Ă€ra ja nĂ”elad suutsin ka ikka Ă€ra lĂ”hkuda đ Aga ple hullu vanarahvas teadis rÀÀkida, et tegijal pidavat juhtuma đ
Huvilistele on mĂ”ned vöökotid tĂ€itsa saadaval đ
-
Pesakastid vol.2
Sai vĂ€he varusi tĂ€iendatud peaskastide materjali nĂ€ol. Kui tahad soovituslike mÔÔtude jĂ€rgi peaskaste teha siis sobilikku materjali peab otsima tikutulega. Saekaatreid meil nagu putru aga tuleb vĂ€lja, et pesakasti materjal on mittestandartne đ đ Kui tahad pead laskma teenusena lĂ”igata, kusjuures seda igalpool ei tehta. Vaja ju paar lauda ainult aga saekaatrimehed ei vĂ”ta sind alla tihu jutulegi mitte nagu elu nĂ€itab. Ăhest pisikesest saekaatrist ainult olen saanud nii, et vennike tegi mulle ootetööna paar sobivat lauda ja tĂ€iesti mĂ”istliku hinnaga. Seda ka tĂ€nu sellele, et kohapeal oli paar sobivas laiuses praakprussi mida kannatas lauaks saagida đ đ Ega midagi muud ĂŒle ei jÀÀ kui peab sĂ”prade, tuttavate, sugulaste-mugulaste vanad seisma jÀÀnud lauavirnad lĂ€bi kammima đ đ Sealt veel leiab ĂŒhtteist sobilikku.
Seekord lĂ€ks Ă”nneks ja sai paar sobilikku lauda virnast kĂ€tte. Kohe saagisin pesakastide jaoks tĂŒkkideks ka. NĂŒĂŒd on 25 kuldnoka pesakasti materjal olemas. Vastavalt kliendi soovile on neid vĂ”imalik saada kas “legona” vĂ”i juba paigaldusvalmis pesakastina đ “Legos” on kĂ”ik vajalik materjal kokkupanekuks olemas, vajad kokkupanekuks ainult kruvikat vĂ”i akutrelli. Kellelle vĂ”i miks pesakaste vaja on vĂ”ib lugeda siit ja siit
-
TĂŒrgi trip. Pamukkale Maxwell toursiga.
See oli siis meie kolmas trip mis me vĂ”tsime tĂ€navalt Maxwell toursilt. hommikul vĂ€ljasĂ”it oli hotelli juurest kell 5. Me panime vĂ€he pidurit kuna ĂŒks seltsimees oli Ă”htust saadik kadunud, leidsime vennikese Lobby baarist Ă”ndsat und panemas đ Lohistasime vĂ€lja, kell oli juba 5.20 mĂ”tlesime rong kindlalt lĂ€inud aga ei miskit jĂ€rsku lendas miski Mersu buss ette, kĂŒsis kas me Pamukkale ja ĂŒtles, et hiljaks jĂ€ite buss lĂ€inud nĂŒĂŒd saate homme minna đ Ma siis seletan, et homme seda sĂ”itu teil pole đ vana pani laksu omale vastu pead pomises midagi ja helistas kellelegi. Siis ĂŒtles, et kĂ€hku bussi ja minek, meie muidugi viuh peale ja tuld. Vana andis minna Antalya poole lĂ€bi linna vahepeal 120 punaste fooride alt pohhuilt lĂ€bi jne. Beldibi juures jĂ”udsime bussile jĂ€rgi, kobisime ruttu ringi ja minekut đ Giid oli miski pisike kasahhi mutt muidu teemat jagas vĂ€ga hĂ€sti aga selline tiba ĂŒleolev oli. Samas ĂŒtles kohe alguses Ă€ra, et teel on enne lĂ”unat 3 poepeatust siis on lĂ”una ja alles seejĂ€rel oleme kohal 3 tundi. Peale seda ĂŒhe jutiga koju, et miski 8 paiku peaks kodus tagasi olema.
KĂ”igepealt tegime tee ÀÀres miskis vĂ€ikses kohvikus 15 minutit pissipeatust ja siis hakkas see poeralli peale. Krt ilm oli ka suht s…. sadas hooti ja pĂ€ris jahe oli. Muidugi see poodidevĂ€rk oli ikka tase omaette. Logistikageeniused töötavad seal firmas vist. Mina laseks sellise logistiku pĂ€evapealt lahti đ KĂ”igepealt kimati niikaua kui sai tagasipöörde teha riidepoe juurde. Siin kogu grupp kĂŒljeuksest sisse ja kukuti jahuma mingitest asjadest, et viitsinud kuulata ja lĂ€ksime otse poodi. Ăldjuhul annab neid kĂŒljeukse infosi vĂ€ltida kus nĂ€idatakse sokki ja lina ning seletatakse, et nĂ€e see on sokk ja see lina. Muidugi on see infojura kasulik giididele seal jagatakse mingeid lipikuid igaĂŒhele mille siis ostu sooritades annad kassas Ă€ra. Ilmselt nende lipikute kassassejĂ”udmise kogusest oleneb giidi “boonus”. Hoidsin sellel lipikuteemal silma peal, eks see ole see professionaalne kretinism đ Tahad ju teada milleks see hea on. Oli kĂŒll jah suur pood aga olles kursis Kemeri hindadega odavat seal nĂŒĂŒd kĂŒll midagi ei olnud. Kui tunnike oli poes aega veedetud kimas buss edasi niikaua kui sai uuesti teha tagasipöörde sihtpunkti suunas, sĂ”itis kuni sellesama poeni kus Ă€sja kĂ€isime ja peatus veinipoe ees đ đ Seal jĂ€rgmine 40 mintsa peatust đ Krt kohe oleks ju vĂ”inud seal ees peatuda ja ĂŒle tee jalutada aga noh TĂŒrgi vĂ€rk đ đ Ei viitsinud siin ka miskit jura kuulata vaid lĂ€ksime otse poodi. Kui siin ka aeg veedetud kimasime veidi edasi ehetepoodi seal algas jĂ€lle seesama jura otsast peale đ Me lĂ€ksime jĂ€lle otse ja vaatasime niisama ringi. LĂ”puks oli nendest poodidest selline kopp ees, et igasugune huvi edasise vastu oli kadunud. Tripp nĂ€gi vĂ€lja rohkem poe kui kultuuritripina. 3 poodi jutti on ikka liig mis liig.
LÔpuks said poed otsa ja lÀksime sööma. Siit juba see Pamukkale valge kivipaljand paistis. Söök on siin ekskursioonidel ikka selline rootsi laua pÔhine, ei midagi erilist, enamjaolt ikka riis ja kana erinevates variantides, vahel natuke kala ka. Ja igaljuhul kÀib jook eraldi raha eest. Kui kÔhud tÀis kimasime lÔpuks Pamukkale.
Siin giid sebis meile piletid ja lĂŒkati sisse territooriumile. Siin giid muidugi kadus viuh Ă€ra aga ennem ĂŒtles ka, et jalutate omal kĂ€el ja ta pĂ€rast bussis rÀÀgib. Ennem veel mainis, et Ă€rge te seal vees vĂ€ga solberdage ja veelvĂ€hem maitske seda. Ei pööranud sellele vĂ€ga tĂ€helepanu, sest vette minna nagunii plaani polnud. Muidugi kes ei tea siis see Pamukkale, Hierapolis ja Kleopatra bassein on kĂ”ik siinsamas ĂŒhe koha peal. Pamukkale tĂ€hendavat tĂŒrgi keeles âpuuvillalossiâ ja asub see Menderesi jĂ”e basseini tektooniliselt aktiivses piirkonnas. Pamukkale maapĂ”ue soe vesi sisaldab rohkesti kaltsiumvesinikkarbonaati. Kui pinnale voolanud vesi Ă€ra aurab sadestub sool kaltsiumkarbonaadina pinnale. Olenevalt asjaoludest on mĂ”nda kohta moodustunud midagi merikarbilaadsete vannide taolist, stalagmiitjalad all; teisale otsekui riisipĂ”lluterrassid, idamaised ornamendid kĂŒlgedel; kolmandasse kohta jÀÀpurikaid meenutavad stalaktiidid. Muidugi vĂ”ttis see kĂ”ik aega aastatuhandeid.
Pamukkale allikaveel on ravitoime, see avastati juba aastatuhandeid tagasi. Ilmselt just sel pĂ”hjusel kerkis mĂ€ele ka iidne pĂŒha linn Hierapolis, mis hĂŒljati pĂ€rast Selçuki tĂŒrklaste tulekut ja mille viimasel poolsajandil vĂ€lja kaevatud varemed on suhteliselt hĂ€sti alles pĂŒsinud. TĂ€nu sellele vaatepildile on praeguses Pamukkale KöyĂŒ kĂŒlast saanud pulbitsev turismikeskus, kus praegu on igas teises majas hotell đ đ Luusisime seal territooriumile vĂ€he ringi ja vaatasime nurgatagustesse. Seal oli ka eraldi miski muuseum aga lisatasu eest, ei hakanud minema. Luusisime niisama, tegelikult oli asi natuke pettumus, sest vett seal peaaegu ei ole enam ja paljand on muutunud kollaseks. PaarkĂŒmmend aastat tagasi toimunud maavĂ€rina tagajĂ€rjel jĂ€i vee pealevool mĂ€rgatavalt vĂ€hemaks. Siinseal jĂ€i silma pĂ€ris palju plasttorustikku mille kaudu vett juhiti, ei saanud pihta mis vĂ€rk nendega on… PĂ€rast giidilt kĂŒsisin mis teema on ja ĂŒlla-ĂŒlla… fuiiii… hea, et ma seal ei solberdanud ja kleopatra vanni ei trĂŒginud. Tuleb vĂ€lja, et vett poleks tĂ€napĂ€eval niigipalju kui seal nĂ€ha oli, vaid seal on tehtud “turistimagnet” kĂ”ik vesi mis alla voolab kogutakse kokku ja lĂŒĂŒakse pumpadega ĂŒles tagasi ning lĂ€heb uuele ringile. SellepĂ€rast ka neid plasttorusi seal palju. No ei kutsu vette seal kohe mitte kuidagi peale seda infot wĂ€kkkk….. Siis ma sain kĂŒll aru sellest ekskursiooni alguses giidi tehtud vihjest.
Siin see trööstitu ja kuivanud paljand siis on. Reklaamide pildid ei vasta sugugi tegelikkusele. Ja ilmselt kui siin poleks aretatud seda vee kogumise ja tagasi pumpamise teemat oleks see turistikas juba suht otsas omadega.
VĂ€ike video kah sellest “Puuvillalossist”
Panustasime rohkem nendele varematele, kolme tunniga teeb tiiru peale kĂŒll seal territooriumil, meil lĂ€ks tiiru tegemiseks 2 tundi ainult. Mingites varemetes nĂ€gime ka peitu pugenud sisalikku, oli pĂ€ris suur teine. Amfiteater nĂ€gi ka pĂ€ris muljetavaldav vĂ€lja. Kahju, et meile selliseid omalajal teha ei saanud sita kliima tĂ”ttu.
Luusisime ringi veel aia taga mĂ€tta otsas. Sealt oli pĂ€ris hea vaade ĂŒmbrusele. See ikka tĂ”eline turistikas, parkla oli servani busse tĂ€is đ đ Siin mĂ€tta otsas oli kah ĂŒks pisike sisalik. Luusisime seal parkla ĂŒmbruses veel ringi eesmĂ€rgiga aega parajaks teha. Tegelikult kui parklast otse ĂŒles minna saad territooriumile ilma piletita, pole mingit aeda olemaski. Muidugi need nĂ”lvad on seal Ă€gedad, meie arheoloogid oleks seal ilmselt sillas đ đ savinĂ”ukilde vedeleb igal sammul ilmselt ka muud kui otsida, ega ilmaasjata ei öelnud Demre-Myra-Kekova ekskursiooni giid, et igal tĂŒrklasel on kodus metalliotsija đ đ Paari kilpkonna nĂ€gime kah.
LĂ”puks oli aeg kĂ€es ja kobisime bussi, algas kojusĂ”it. KodusĂ”idu esimese tunni oli giid vait, lasi rahval puhata. Peale pissipeatust rÀÀkis ĂŒsna pĂ”hjalikult kohalikust eluolust, kuidas abiellumine siinsete tavade jĂ€rgi kĂ€ib jne jne. PĂ€ris palju inffi sai. Tagasiteel oli muidugi paarimintsane peatus ka seal riidepoe juures, poest jooksis miski tibi rahapakiga ja andis selle giidile. SeejĂ€rel sĂ”it jĂ€tkus kodupoole ja juba 20.15 olime hotellis. Sellest Pamukkale tripist on Ziilu kirjutanud ĂŒhes eelnevas jutus. NĂŒĂŒd saate vĂ”rrelda kahte erinevat sĂ”itu. Kas tĂ€navalt odav vĂ”i reisikorraldajalt kallim. Eks see ole nii ja naa… Aga ma pigem rendiks auto ja kĂ€iks omalkĂ€el jÀÀvad Ă€ra need nĂŒridad “ajaveetmiskohad” poodide nĂ€ol. Aga kokkuvĂ”tvalt kannatas kĂ€ia kĂŒll kuna giid oli teadmiste kohalt vĂ€ga asjalik, see natuke kompenseeris.
-
TĂŒrgi trip. Myra – Demre – Kekova Maxwell toursiga.
Kimasime tĂ€na oma esimesele tripile, neid trippe saab nii hotellist reisikorraldaja kĂ€est sebida kui ka tĂ€navalt. Ja nagu elu nĂ€itab siis siin need venekeelsed enamjaolt. TĂ€navalt saab nad kĂ€tte ka pea poole odavamalt, ja kui veel kaubelda ka viitsid siis saab veel midagi alla. Me saime kolme peale suht mĂ”istliku hinnaga tripi. LĂ”una oli hinnas. Start oli hommikul 08.00 hotelli eest. Osa rahvast oli juba bussis ja osa korjasime veel peale. Giid oli meil ĂŒsna asjalik ja seletas jooksvalt kĂ”ike. Teel kimasime lĂ€bi Kumluca linna, selles linnas on jube palju kurkide ja tomatite kujulisi postamente. Giidi sĂ”nul pidavat siit linnast pĂ€rit olema enamus mujal euroopas mĂŒĂŒdavatest kirsstomatitest…. vĂ”ibolla tĂ”esti, kasvuhooneid oli siinkandis hullult.
LĂ”puks jĂ”udsime Myra linna, siin on sĂ€ilinud LĂŒĂŒkia aegseid kaljuhaudu nagu putru. TĂ€napĂ€eval muidugi rĂŒĂŒstatud neist enamus ja prĂŒgi tĂ€is. Giidi sĂ”nul pidavat siin kultuurkiht olema ca 8 meetri paksune ja veel avastamata haudu ilmselt nĂ”rkemiseni. Igal tĂŒrklasel pidavat kodus olema metalliotsija đ đ Aardeid pidavat hullult olema aga tĂ€napĂ€eval pidi see vĂ€rgendus olema riigi kontrolli all ja detekaga igalpool vehkida ei tohi. Siin luusimiseks anti aega 40 mintsa. Sellest tĂ€itsa piisas, et luusida amfiteatris ja kaljuhaudade juures.
Vot selline amfiteater on Myras đ
Kui Myras sai piisavalt luusitud siirdusime edasi Demresse. Demre on kuulus kuna seal asub PĂŒha Nikolause kirik. VĂ€idetavalt olla kristluse algusaegadel siin teeninud preestrina Sankt Nikolaus (Santa Claus), kes ĂŒhe versiooni jĂ€rgi oli jĂ”uluvana eelkĂ€ija. Kohale jĂ”udes kobisid kĂ”ik ikoonipoodi, me ei viitsinud minna tsillisime niisama linnas. Saatsime ĂŒhe poisi juuksurisse, sellel oli lĂ”ng peas juba nii suur, et anna olla đ đ 9 eurtsi eest tehti vinksvonks sonks, aeti habe Ă€ra ja tehti veel peale massaazi ka đ đ Ăues oli nii palav, et isegi koerad istusid purskkaevus đ See jĂ”uluvana kuju oli algselt seal keset platsi purskaevu juures aastake siis lohistati nurga taha. Keset platsi oli sellepĂ€rast, et Coca-cola sponsoreeris seal linnas miskit vĂ€rki ja vastutasuks tahtis jĂ”ulumehe kuju keset linna saada aga kohalik linnavĂ”im ei lubanud rohkem kui aasta đ đ Kirikus me ka kĂ€ia ei viitsinud kuna see oli miski eraldi raha eest. Ja tegelikult on Ziilu sellest juba varasemalt blogis kirjutanud ning pildid kah olemas. Kiriku ees kuju alusel oli isegi eesti lipuvĂ€rve mĂ€rgata kuigi keegi oli seal musta vĂ€rviga plĂ€kerdamas kĂ€inud. Siit edasi lĂ€ksime lĂ”unale, see oli suht lĂ€hedal asuvas kohvikus rootsi lauana. Edasi siirdusime “kohustuslikku” ehtepoodi. TĂŒrgis ekskursiooniga trippides vĂ€ga poode vĂ€ltida pole vĂ”imalik. Sponsoreeritakse ju sĂ”ite ja giide poodide poolt đ Poe ees peesitas veel pĂ€ris vahvat vĂ€rvi kassike. Kui pood ka luusitud kimasime edasi Kekova poole.
Sadamas kobisime laevale ja algas sĂ”it Kekova saarte poole. Siin sadamas pidavat giidi sĂ”nul elutsema lausa oma kilpkonn miski ca meetrise lĂ€bimÔÔduga ja pĂ€ris tihti laevade vahel ennast nĂ€itama aga tĂ€na ei olnud see pĂ€ev. Kes tahtis sai ka ujuma minna aga keegi ei kĂ€inud. Vaated on seal pĂ€ris kobedad, nĂ€eb nii varemeid saartel kui ka maavĂ€rina tagajĂ€rjel vette vajunud varemeid. Varemeid sai uurida ka lĂ€bi laeva pĂ”hjas olevate akende. Saartele maha minna ei tohi seda rangelt kontrollitakse ja sukelduda siin ka ei tohi. Kaldal on sĂ€ilinud vanad unikaalsed kĂŒlad kus midagi juurde ehitada ei lubata. Hotelle siinkandis sellegipoolest on, selliseid privaatseid kĂŒmnekonnale inimesele. Vanasti pÀÀses siia ainult meritsi aga nĂŒĂŒd saab ka mööda teed. Giidi sĂ”nul on huvitav see, et saartelt ei ole leitud ĂŒhtki hauda ja arvatakse, et saartel elasid ainult nö sĂ”durid ja peresi sinna ei lubatud. Kaldal paistis muidugi pĂ€ris vĂ€gev kindlus olevat. Seal tahaks luusida kunagi….
LĂ”puks olime maal tagasi ja kimasime Kemeri poole. JĂ”udsime veel rahulikult Ă”htust sööma ja natsa ka linnas laiata. Ăhe hotelli ees oli pĂ€ris lahe silt đ đ Tasub kĂ€ia kĂŒll korra sellisel tripil kui just poepeatused Ă€ra kannatad. Sellise pĂ€evase tuuri jooksul 1-2 poodi ehk kannatab Ă€ra aga mitte rohkem. See on juba liiast kui pool ekskursioonist on lihtsalt poed. Kusjuures selle tripi ajal kĂ€is ĂŒsna vĂ€he rahvast poes kogu bussitĂ€iest, enamus tiksusid niisama vĂ€ljas ja ootasid shoppajaid đ KokkuvĂ”tvalt trip Maxwell toursiga oli tĂ€itsa ok ja giid oli ka tĂ€itsa asjalik.
-
NÔukaaja nÀitus Baltijaamas
Sai siis kah enne kinnipanekut seal nĂ€itusel Ă€ra kĂ€idud. ĂratundmisrÔÔmu oli palju ja tasus vaadata kĂŒll, eriti neil kes siis veel projektiski ei olnud đ Ziilu tudeeris seal Noorust jummala tĂ”sise nĂ€oga đ
Isegi Eesti oma auto oli siin vĂ€lja pandud mis pĂ”lve otsas ehitati. Igasugu Ă€gedaid vidinaid nĂ€gi DruĆŸba mootorist aretatuna. Aga eks see oli omalajal ainuke kĂ€ttesaadav mootor đ
Söökla oli ka pĂ€ris hea. Midagi sarnast kohtab praegugi veel Eestima avarustes kui vĂ€he otsida. Ja seda munade silti mĂ€letan isegi laual seismas vanasti sööklates. đ đ PĂ€ris pull nostalgijalaks oli see nĂ€itus
-
Bulgaaria vol.7 Albena – Varna
Ăhel nĂŒrida hommikusöögi ajal pidasime plaani minna Varnasse luusima. Albenas aia taga oli bussipeatus, vedasime ennast sinna ja kobisime bussile. Pilet maksis 5 kohalikku raha. Miski tunnikese pĂ€rast olimegi Varna kesklinnas. Varna on Bulgaaria suuruselt kolmas linn, mida nimetatakse Bulgaaria sadamate pealinnaks ning Musta mere kuningannaks. Varna on oluline turismi- ja kultuurikeskus. Linna ajalugu ulatub kaugesse minevikku, linna matmispaigast on vĂ€lja kaevatud aare, millest leiti maailma vanimad (u 4000.a. eKr) kuldesemed. Neid saab nĂ€ha Varna ajaloomuuseumis. Rooma impeeriumi kolme sajandi pikkust hiilgeaega tĂ”endavad hĂ€stisĂ€ilinud Rooma termid.
Kaasaegne Varna on populaarne ja atraktiivne Musta mere kuurortlinn. Rohkete muuseumite, baaride, kohvikute, restoranide, ööklubide ja kauplustega Varna pakub nii noorematele kui ka vanematele reisijatele suurepĂ€rast vĂ”imalust mitte ĂŒksnes tuhande aasta vanuse linna ajalooga tutvuda, vaid ka meelt lahutada. KĂŒlastamist vÀÀrivad nii ajaloo-, etnograafia- ja meremuuseumid kui ka mereaed hiiglasliku akvaariumi ja delfinaariumiga. Me tsillisime niisama natuke. KĂ”igepealt ikka panime kirja millal tagasi saab ja siis nurga taha aiasaaduste turule. Valik oli ulmeline ja suht mĂ”istliku hinnaga. Ainukesed asjad mis kallid… arbuus ja ploomid ja seda tippajal… Krt arbuuse olid kĂ”ik pĂ”llud tĂ€is ja ploomid kasvasid nagu vĂ”sa igal pool. Ma ikka Ă”ige mitu arbuusi tĂ”in pĂ”llult đ ja ploome korjasin rannas jalutades. đ đ Edasi kolistasime kohalikule turule, vahepeal nĂ€gin ĂŒhel vaateaknal meie rahvusvĂ€rvides bikiine, no mitte ei saanud pildistamata jĂ€tta đ đ Kohalik paljukiidetud turg ei olnud midagi erilist, umbes nagu meie Kadaka turg oma hiilgeaegadel đ Turu kemps oli ka veel auguga pĂ”randas.
Peale turu uuringuid tutvusime vĂ€heke ka kultuuriga. Uudistasime kohalikku katedraali nii seest kui vĂ€ljast. Varna katedraal asub linna keskel ja pĂŒstitati vene sĂ”durite mĂ€lestuseks, kes langesid Bulgaariat tĂŒrklaste ikkest vabastades. PĂŒhakoja sisemuses kohtab siin-seal mĂ”tlema paneva ajalooga esemeid, nĂ€iteks viimase vene tsaari annetatud 50 ikooni ja palju muudki. Tasub kĂŒlastada pigem hommikusel ajal, siis on vĂ€hem rahvast.
Kuskil kÔrvaltÀnavas olid ka mingid varemed aga mis vÔi kus ei Ônnestunud kuskilt lugeda. Ehituskultuur on seal kuidagi huvitav, kÔrvuti nÀeb nii uut kui vana ja nagu aru sain siis viginat kohaliku muinsuskaitse poolt palju ei ole.
Ja oligi ag niikaugel, et pidi vedama ennast bussile. Motopolitseid nĂ€gi mitmes kohas tiksumas. Isegi mingit avariid vormistasid tĂ€naval. LĂ”puks bussis ja kimasime tagasi Albena poole. SĂ”itsime mööda mingist muuseumist kus paistsid nii laevad, raketid kui helikopterid. Kahjuks seal muuseumis ei kĂ€inud aga ma veel jĂ”uan sinna ĂŒkspĂ€ev đ










































































































































































































