-
Botaanikaaed
Käisin lõpuks kah esimest korda elus botaanikaaias 😀 Ega muidu poleks võibolla läinudki aga kuskilt jäi silma maagiliste taimede näituse reklaam 😉 Korjasin poisi kaasa, mis ta muidu ikka kodus mune laiaks istub ja tuld. Viimasel ajal on see maagiavärk kuidagi kahtlaselt lähedale roninud, juhtuvad asjad mis ei peaks juhtuma, näen unes väga reaalseid teemasi mida ei oska seletada, tunnetan mingeid asju… Ei tea kas katus hakkab sõitma või mis värk on 😀 😀 Väike tiir õues näitas, et kõik värk juba talvekorteris aga palmimajas vaadata küll ja küll.
Luusisime kõik nurgatagused läbi, osa taimi täitsa tuttavad juba Türgist 😉 Muidugi mõned papagoid olid kah seal puuri pistetud, ilmselt meeleolu pärast, kuigi nende sädin tuli ilmselt arvutist 😉 läbi kõlarite. Luusisime ikka tubli tunni seal taimede vahel, hea rahulik ühtki inimest polnud.
Lõpuks vaatasime selle maagiliste taimede näituse ka ära 😀 Saime teada, miks viirpuud pole hea murda või vigasta või mis juhtub, kui jaaniööl leedri all uinuda. Tutvusime taimedega millega saab armastust ja raha ligi meelitada, mille abil kadunud esivanematega suhelda, astraalseid rännakuid ette võtta, kes pakuvad inimesele kaitset ja tervist. Päris kõva teema oli. Oleks pidanud veel giidi sebima 😉 Tasus luusimist küll.
-
Kiluvarastele külla vol.1
Ühel ammusel ajal kui Rix oli veel allameetrimees sai vähe ringi luusitud kohtades kuhu tavaliselt inimesed väga ei satu 😀 Seekord oli plaanis minna külla kiluvarastele. Aga miks otse kui ringiga saab 😀 Kõigepealt ikka väike tiir ümber Vao tornlinnuse ja nagu ikka juhtub, siis sinna järjekordselt sisse ei saanud 😀 Tornlinnus olla ehitatud 14. sajandi teisel poolel kohalikust paekivist. Siit edasi kimasime Kiltsi mõisakooli suunas, siin tegime tiiru ümber koolimaja ja tuld edasi. Järgmise kõrvalpõike tegime Kassinurmele. Krt seal oli miski taaskehastajate kinnine üritus ja läks vähe viginaks, et me seal luusisime. Kuigi kuskil polnud miskit infot, et territoorium suletud ürituseks või midagi sarnast.
Kassinurmelt edasi siirdusime Mooste mõisa, kolasime vähe ringi. Ühes majas oli äge näitus pillidest mis tehtud käepärastest materjalidest 😀 😀 Suuskadest, kanalisatsioonitorudest, veepudelitest ja jumal teab millest veel olid need üllitised valmistatud 😀 Siit edasi Võõpsu surnuaiale, hõimlaste hauad korda ja Räpina laiama.
Räpina aianduskooli park ja aed on luusimiseks väga äge koht, siin näeb kõikvõimalikke kooslusi. Väike ahv nagu puid näeb tahab kohe turnida 😀 😀 ega siingi sellest ei pääsenud, kohe pani viuh puu otsa 😀 😀 Kui piisavalt luusitud kimasime öömaja otsima. Seekord ööbisime Ähijärve ääres RMK telkimiskohal. Mõned korrad varem siin juba ööbitud ka. Väga hea privaatne kohake järve kaldal. Panime telgi püsti ja nagu maa alt ilmus kass asja uurima. Täitsa sõbralik oli teine, kahjuks ei olnud talle midagi pakkuda. Kobisime kotile ära, päris väsitav päev oli.
Hommikul korjasime oma kola kokku ja uurisime mis ümbruses põnevat on. Avastasime, et siin miski metsamoori perepark olemas, mis see täpselt on ei süvenenud kuna suht kiire oli edasiminekuga. Aga ükspäev peaks seda asja uurima kui ta muidugi toimib veel 7 aastat hiljem 😀 😀 Turnisime kiirelt vaatetornis ka ja läksime uurisime vähe uut ja vana Karula kirikut. See kirikuvärk on siin huvitava ajalooga…. Karula Maarja kiriku täpne ehitusaeg pole teada. Teadmata on ka Karula kihelkonna asutamisaeg. Üldiselt on ajalooallikate põhjal arvatud, et see toimus keskajal, hiljemalt 15. sajandil. Eelmise sajandi 30-ndatel aastatel tehtud uurimuste põhjal leiti, et kirik oli Karulas olemas juba 1318. aastal. Ühes nüüdseks hävinud dokumendis, mille saatis kiriku justiitskolleegiumile Dr. Sonntag on öeldud, et Karula kirik on vanim kirik maal (im Lande). Ta olevat esimese koguduse ehitatud ja lähedalasuva Karula mõisa järele “Karrola kerk” nimetatud, ühtlasi ka neitsi Maarjale pühitsetud. Kadumaläinud aktis “Visitatio Livoniarum ecclesiarum facta” (1613) öeldakse, et rahva jutu järele olevat Karula kirik kauge aja eest Saksamaalt tulnud laevameeste poolt ehitatud. Kiriku ehitamise põhjuseks oli tormi ajal antud vanne ja lubadus pääsemise korral kirik ehitada. Karula kirik on sajandite jooksul sõdades väga palju kannatanud. Karulas sündinud kirikuõpetaja, minister ja kirjanik Jaan Lattik kirjutab sellest nõnda: “Läbi Karula on liikunud väga sageli sõjaväed. Venelased tulles Pihkvast ajasid alati oma sõjasihid- ja sarved Karula suunas. See on ka kõige otsem tee Valka. Ei ole midagi imestada või hakata vastu rääkima, et kui kõik need võõrad ei puistanud mitte ainult tolmu oma jalgadelt Karula pinnale vaid jätsid sinna ka veriseid jälgi, jätsid varemeid ja purustusi… Ajalooraamatud võivad sellest jutustada kui palju kordi on näiteks venelased kõndinud mööda Karula teid, mida kõike on nad seal rüüstanud ja purustanud. Kiriku mahapõletamine oli see kõige pisem asi. Üks Põhjasõja veriseid lahinguidki löödi Karula kiriku juures.”
Ega uus kirik ka nirum pole 😀 😀 1997. ehitati vanast mõisa viljaaidast kirik. Kiriku teeb eriliseks 2001. aastal valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke.
Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana. Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad. -
Autod…
Sai siin igavuse peletamiseks korra Tartus Motoshow värki uuritud. Eriti pikalt muidugi ei viitsinud. Kurja väravas oli kilomeetrine piletijärts aga õnneks ei pidanud seal passima… Miski vennike pakkus piletit rivi lõpus, ma muidugi haarasin selle kohe omale ja lipsasin sisse 😀 😀 Kahjuks Brunnile piletit ei jätkunud väljaspool järtsu ja ta pidi selle kilomeetri ära seisma 😀 Piilusin kiirelt ringi, värava kõrval oli terve rivi fullsize masinaid ja natsa offroadi omasi kah. Sheriffi auto oli ka kohal, olen seda suht tihti linnavahel virvendamas näinud 😀 😀 Saunaauto oli ka päris ok ja muidugi väga asjakohane silt oli selle uksel 😉
Nats edasi oli tümaka rivi. Krt venelased olid ikka päris ägeda pilli valmis teinud 😀 Kimad kohale vajutad nuppu ja pakid lahti, tümm oli üsna arvestatav.
Kiire pilk peale ka oma lemmikautodele ja siis luurama uut ja vana. Venelased lausa uue GAZ veoka teinud, täitsa 4×4, vints ees, kabiinist saad rehvirõhku regullida jne jne.
Kui väljas tiir tehtud uurisime mis majas sees toimub. Seal nägi nii uusi kui vanu autosi. Üks rotikas oli ka 😀 😀 Kuskil väljas nurga taga oli veel miskit tehnikat aga ei viitsinud vaadata kopp oli ees juba.
-
Soomusrong Wabadus Tallinnas
Sai korra läbi käidud ja üle vaadatud see mööda Eestit rändav üllitis. Noh kes asjast midagi ei tea siis käib vaadata küll. Aga olgem ausad selle reklaami ja muu peale oleks lootnud ikka rohkem näha.
Natuke hämmastas see, et ma seda üllitist näinud paljudes jaamades üle Eesti seismas ja alati on juures mingi tegevus või ajastukohases riietuses tegelased asja seletamas. Siis Tallinnas polnud neist haisugi. Käi ja näpi kõike aga küsida pole kelleltki…… Suht s… mulje jättis…. Hea, et piletiraha veel ei olnud 😀 Pileti eest seal nüüd küll midagi vaadata ei ole sellisel moel.
-
Nõukaaja näitus Baltijaamas
Sai siis kah enne kinnipanekut seal näitusel ära käidud. Äratundmisrõõmu oli palju ja tasus vaadata küll, eriti neil kes siis veel projektiski ei olnud 😀 Ziilu tudeeris seal Noorust jummala tõsise näoga 😉
Isegi Eesti oma auto oli siin välja pandud mis põlve otsas ehitati. Igasugu ägedaid vidinaid nägi Družba mootorist aretatuna. Aga eks see oli omalajal ainuke kättesaadav mootor 😀
Söökla oli ka päris hea. Midagi sarnast kohtab praegugi veel Eestima avarustes kui vähe otsida. Ja seda munade silti mäletan isegi laual seismas vanasti sööklates. 😀 😀 Päris pull nostalgijalaks oli see näitus
-
Minsk
Seekord Minskit külastades kolistasime vähe nurgataguseid mööda. Ammu oli juba plaanis külastada atraktsioonide parki aga aega nappis. Seekord käisime ikka seal ära. Juhtus olema ilus ilma ja rahvast oli hullult tsillimas, vaaterattale saamiseks tuli isegi järtsus seista. Aga samas avanes vaaterattalt päris äge vaade linnale. Igaljuhul soovitan sealkandis olles sellega tiir teha.
Peale taevast Minski vaatamist tsillisime vähe linnas. Silma jäi mingi tsikliürituse eelmäng. Üks vana oli isegi tsiklile takso ruudud peale teinud 😀 😀 ei tea kas sõitis sellega taksot ka…. Märkamatult oli kätte jõudnud õhtu. Seekord ööbisime vähe eemal kesklinnast. Valisime totaka nimega hotelli. No krt ükski normaalne ärimees ei pane hotellile nimeks “40 let pobedõ” Aga hotell ise oli üllatavalt kobe ja vaikse koha peal.
Järgmisel päeval kolistasime mööda kirikuid ja parke. Päris pull asi oli “Laste raudtee” Pargis sõidab ringi väike päris rong, mida juhivad raudteelaste vormis lapsed. Ostad pileti, hüppad jaamas peale ja saad pargis tiiru teha 😉 Ja mis mulle eriti meeldib, et põõsas kusel käima ei pea, avalikke kempse ikka jätkub. Mitte nii nagu meil, käi jalad ristis otsi kohta või lase püksi 😀 😀
Lõuna ajal vitsutasime kõhu Lidos täis ja läksime muuseumi. Militaarmuuseumis oli päris huvitav näitus saksa okupatsioonist. Ja ega rohkemaks väga aega ei jäänudki. Tuli teha kohustuslik kaubakeskuse külastus ja vutvutvut kodupoole.
