-
Tamsalu Lubjapark pilvepiirilt
Mõnda aega tagasi sai see Tamsalu lubjapark avastatud maa pealt. Vahepeal on sinnakanti küll palju asja olnud aga pole olnud mahti pilvepiirilt asja üle vaadata. Seekord sealkandis muid asju ajades sai see kohake pilvepiirilt ka üle vaadatud. Kusjuures maa pealt see kompleks nii vägev ei tundugi kui pilvepiirilt ja sealt näeb ka neid asju mida maalt ei näe 😉 Pikemalt lubjapargi ajaloost uuesti kirjutama ei hakka, seda saab lugeda siit. Igatahes on see päris põnev kohake mida tasub kindlasti külastada.
Tegin pilvepiirilt väikese video ka 😉
-
Vao tornlinnus
Jõgeval asjatades tuli mõte, et koduteel võiks Vao tornlinnusest paar droonipilti teha. Mõeldud tehtud, eks seal ole aastate jooksul korduvalt käidud möödaminnes aga sisse pole saanud. Küll ei võta keegi telefoni, küll on puhkus ja veel miljon muud asja. Kohapeal olles mõtlesin, et helistan pulli pärast ja uurin kas saab sisse või ei. Ennäe imet, küsiti millal soovin, ütlesin, et kohe. Öeldi pole probleemi, 10 min pärast ollakse kohal ja lastakse uurima. Jõudsin vaevu paar droonipilti teha kui juba oldigi kohal ja lubati linnusesse luusima. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel oja kõrgele kaldale kohalikust paekivist. Linnus koos keldrikorrusega on neljakordne. Linnus oli ilmselt vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri, lavatooriumi, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendas tol ajal teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, see oli ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Hiljem mingil ajal on raiutud läbi seina ukseava keldrisse.
Kolasin läbi kogu linnuse, ilmselt oli see omal ajal arvestades müüri paksust ikka päris arvestatav elupaik vasallil. Esimesel korrusel on väike näitus kohalikust eluolust ja ka mõned infotahvlid apteeker Melhiori võttepaikadest. Enne kui need infotahvlid jõudsid siia nägin ma neid juba varem Väike – Maarja muuseumis. Siinses linnuses filmiti nii mõnigi episood sellest filmist. Igatahes väga lahe oli. Aitäh muuseumitöötajale kes viitsis kohe viuh kohale kimada, uksed avada ja korraliku ekskursiooni teha.
Kodupoole kimades viskasin pilgu peale ka Liiduri lubjaahjude varemetele. Millal need lubjaahjus ehitati, krt seda teab. Aga kui me ajaloos pilti kokku ajame siis ega nad väga üle 100 aasta vanad pole. Omal ajal oli Tamsalu, Väike – Maarja, Simuna ja Rakke ümbrus tihedasti täis lubjapõletamise maa – ahjusid. Tekib küsimus, miks just siinkandis. Aga seetõttu, et siin on keemiliselt puhta lubjakivi kättesaadavus väga hea. Õhukese mullakihi all on kohe karplubjakivi ehk rõngaspaas. Tänapäeval toodetakse lupja tööstuslikult ainult Rakkes. Siinseid paiku on hakatud nimetama Pandivere paeriigiks. Ja muidugi kellel huvi siis siinkandis on tegelikult päris palju paekiviga seotud kohti kus tasub kindlasti käia. Näiteks Tamsalu lubjapark, Porkuni paemuuseum ja Kunda lubjatehas.
-
Valgejärve laternaretk
Sai läbi viidud järjekordne üritus. Seekord siis laternaretk ümber Valgejärve toredale väiksele seltskonnale. Ajastus ilma poolest oli viimane hetk, juba päeval läks sulaks. Õnneks sula matka alguseks ei olnud veel puid lumest puhtaks sulatanud ja laternate valgel nägi mets väga ilus välja. Teel uurisime miks ja kuidas kasutati lupja. Kahjuks oli ilm pilves ja seetõttu ei hakanud vaatetorni ronima. Matkarajal oli näha hulgaliselt metsloomade jälgi. Huvitaval kombel oli korralik matkarada sisse tallatud ainult Järveotsa järve parklast kuni Valgejärve vaatetornini. Sealt edasi üle Rukkimägede ringil olid ainult mõned üksikud jäljed. Allikani oli ainult üks käinud enne meid 😀 😀 . Allikal maitsesime värsket vett ja liikusime edasi. Jõudes tipi juurde tegime väikse lõkke, maitsesime kaasasolnud võileibu ja kuuma teed.
Kui kõhud täis rääkisime veidi laternate kasutamisest ajaloos. Lõpuks mängis Reet meile lõkke ääres šamaanitrummi ja rääkis veidi nendest saladuslikest trummidest.
-
02.02.19 Valgejärve laternaretk
Tulemas on 02.02.19 kell 17.30 Valgejärve laternaretk. Matk algab Järveotsa järve parkimisplatsilt ja kulgeb läbi metsa Valgejärveni. Valgejärve ääres uurime kuidas ja milleks kasutati lupja. Edasi liigume mööda laudteed üle järve. Teel uurime kõikvõimalikke looduse märke.
Selge ilma puhul ronime vaatetorni ja naudime öiseid vaateid. Sealt edasi kulgeme üle Rukkimäe soodevahelisele teele. Teel teeme väikse kõrvalpõike ja katsume maitsta värsket allikavett. Kui ilm lubab siis korjame tagasiteel “Metsatee” materjali ja katsume sellest väikse vahepeatuse ajal teed keeta. Peatuskohas teeme lõket, räägime metsajuttu. Ja kui kõik Põhjala jumalad soosivad siis kuuleme lõkkepaistel päris šamaanitrummi heli.Matka käigus saab kogeda kuidas inimesed liikusid siis kui elektrit veel ei tuntud. Matka pikkus on 6,5 km ja aega kulub selle läbimiseks koos lõkke tegemisega ca 3-4 tundi. Selga ilmastikule vastav riietus, kaasa omale meelepärane söök, soe jook. Lõkkel saab soovi korral ka grillida. Matka maksumus 10€ inimese kohta. Sisaldab laternate renti, teejuhi teenust, võimalusel “Metsatee” maitsmist ja šamaanitrummi kuulamist.
Oma transpordi puudumisel on Tallinnast 02.02.19 kell 16.30 matkale ja tagasi võimalik saada matkajuhtide autoga, kuid siis lisandub hinnale 5€ inimese kohta
Matkale registreerumine ja täpsem info muhkel@muhkel.ee või osta pilet siit. Kohtade arv matkale on piiratud. Registreerumine tagab koha matkal.
-
Lastega luusimas Valgejärvel
Septembris sai vähe vaheldust pakutud ühele toredale lastekodule… Kui seltskond oli kogunenud alustasime 6,5 km trippi. Aega oli varutud piisavalt, et ka kõige väiksemad jaksaks vaikselt kulgeda. Selle lühikese tripi käigus oli võimalik näha loodust igast nurgast. Läbi metsa kulgedes jõudsime järvekeseni mille põhi täitsa valge.
Arutasime lastega miks see nii ja kuidas vanasti seda valget ollust kasutati. Edasi trippisime mööda laudteed mille ääres oli hulga pohli. Nii mõnigi laps ei julgenud neid maitsta aga peale väikest selgitustööd maiustasid enamus lastest marjadega…. Tegu oli edasiminekuga… vaikselt edasi kulgedes jäi teele väike saareke. Seal sai lastele näidatud kuidas Ott oma piire männil märgistanud oli. Veidi edasi minnes nautisime ilusaid vaateid
Lõpuks jõudsime kuivale maale tagasi. Lapsed turnisid natuke vaatetornis ja tiksusime üle Rukkimäe edasi, korjates sujuvalt ka mõned seened. Mõne aja pärast jõudsime metsas allikani. Allikal kustutasime veidi janu, lapsed väitsid, et pidi palju parem vesi olema kui pudelis või kraanis. Täitisime veega kõik kaasasolnud õõnes anumad ja liikusime mööda rada edasi. Teel korjasid lapsed materjali “metsatee” jaoks
Lõpuks jõudsime laagripaika, milleks oli vahva püstkoda. Püstkoda kuulub MTÜ Ellamaa Loodusselts ja selle kasutamine on viisakas eelnevalt kokku leppida.
Meil oli see eelnevalt ilusti kokku lepitud ja nüüd läks väikseks sööminguks. Tegime lõkke, et lisada hubasust ja saaks toitu soojendada. Kui söök söödud, “metsatee” proovitud, metsajutud räägitud said lapsed kuulata mis häält teeb šamaanitrumm. Ka lapsed said proovida trummi lüüa. Päris müstiline oli lõkkevalgel tipis trummiheli kuulata.
Matkal nägi veel nii mõndagi põnevat aga kõike ei saa rääkida…. muidu ei viitsi lugeja oma taguotsa sinna tuulduma vedada.