• Tripid

    Iirimaa

    Ükspäev tuli sõbraga koos tiksudes mõte, et tõmbaks Iirimaale trippima 😀 😀 Egas miskit, sebisime kohe piletid ja lennukile. Tallinnast Riiga viuh ja sealt edasi Shannonisse. Maandusime kohaliku aja järgi miski 1 paiku öösel. Lennujaamast panime taksoga linna hotelli. Sohver oli suht raske jalaga ja ma istusin juhi kõrval. Algul oli jummala ok seal istuda aga siis kui ees tuli ringtee ja vana viuh vasakult ringile pani sussi vilinal tõmbas mul korra kakalõikurisse vibra. Üritasin vanale käte ja jalgadega selgeks teha, et pea kinni ma istun taha parem 😀 😀 Sohver seletab kannata kohe hotell. Õnneks see nii oligi 😀 Järgmistel päevadel ma ees istumist vältisin 😀 😀 Lõpuks olime hotellis. Hotell oli väljast täiesti mittemidagi ütlev aga seest nägi vinge välja. Hommikul sõime hotellis kõhu täis ja läksime linna laiama. Lõuna paiku tuli meile järgi miski sõbra sõber kes seal kuskil elas ja töötas lapsehoidjana. Paar ööd ööbisime seal majas kust ta töötas. Muidu äge aga haige oli see, et kusele said minna ainult läbi pererahva magamistoa 😀 😀 Pellerit mujal polnudki kuigi maja oli 2x 😀 😀

    Järgmisel päeval käisime miskis meie vabaõhumuuseumi laadses asjas. See koosnes mitmest osast. Oli kindlus ja nö asula keskajast suht tänapäevani välja. Pisikesed majakesed, põhimõtteliselt sai kõigisse sisse minna ja vaadata kuidas eluolu on. Kanad jooksid igalpool ringi. Nartsissid ja alpikannid kasvasid igalpool umbrohuna nagu meil võililled 😀 😀

    Kindlus oli päris võimas ja seal sai ka igalpool luusida. ruumid olid sisustatud ajastukohaselt ja vastavalt sellele kes selles ruumis elas. Äge oli aknast vaadata kuidas kõrval oleva jõe tase tõusis ja langes silmnähtavalt ja ikka meetreid. Jõgi ise laevatatav, kui vesi oli üleval kimasid laevad ruttu sadamasse rahvas maha-peale ja kohe tuld. Passima jääda ei saanud kohe olid kiilul kinni 😀 😀

    Kogu see külake töötas väidetavalt autonoomsena ja kõik vajalik toodeti kohapeal. Kütmine ja toidu tegemine oli kummaline. Majadel küll korstnad olemas aga lõke keset põrandat. Seina küljes spets raudraam mille külge riputati vajalik pada ja keerati lõkke kohale. Köeti lõigatud turbatükkidega. Meil brikett pressitud kängar aga seal ongi nii nagu kuskilt rabast lõigatakse see kohe ka tulle lääb, ei miskit töötlust. Vaatasin, et seal 1 majas oli keskpäeval lastele päris huvitav programm. Kui grupp koos mindi korjati kanalast munad, käidi viljaga veskil. Kui need protseduurid tehtud küpsetati pannkooke.

    Territooriumil õitses kõikvõimalikku heina

    Peale keskaegse küla oli ka selline 19 sajandi tänavajupp. Seal oli pood, apteek, baar, postkontor jne. Kõik need töötasid postkontorist sai isegi kirja saata ja apteegist drooge osta 😀 😀 Baari saamiseks pidime isegi vähe ootama hull klientide mass oli. Kogu toiduvalik pidi baaris olema kohapeal toodetud. Ilmselt oli ka, ei maitsenud üldse meie plasttoiduna. Ikka päristoidu maitse oli. Aida juures olid kõikvõimalikud põllutööriistad, kõik olid toimivad asjad.

    Muuseumi tagaosas oli puu lapikuks löödud seina peale, pisike kiriku moodi majake, vesiveski jne. Kokkuvõtteks oli see muuseum täiesti kõva teema ja meil läks seal terve päev asja ette.

    Järgmisel päeval käisime kohalikul Türisalu pangal 😀 Krt meie pankrannik on ikka kökimöki selle kõrval mis seal om. See pankrannik on seal paras turistimagnet. Rahvast nagu putru. Kalju sisse on raiutud terve kompleks, kus on kino, poed, kohvikud jne. Ilm oli seal kummaline… päiksepaiste vaheldus vihmasabinaga ca iga poole tunni tagant. Ühes kohas kaljunuki vahel sadas vihm alt üles. Laine käis sellise hooga kaljulõhesse, et viskas vee paarsada meetrit ülespoole. Tähelepanematud naised kilkasid seal koguaeg kui alt vee saba alla viskas 😀 😀

    Killmallock oli selline huvitav pisike linnake kus väikse vahega mitu pirakat kirikuvaret ja 1 suur kirik. Luusisime vähe ringi ja sõime kohalikus pubis.

    Teed on seal hullupööra sinkavonka. Eriti kui tegemist on vähegi mägisema maaga siis ainult autolaiune tee ja vahepeal taskud kuhu saad eest minna. Reegel selline , et alt üles minev auto peab allatuleva läbi laskma. Krt kui 100 meetrit on sirget siis on hästi aga 100km/h on lubatud lasta 😀 😀 Nu ma arvan, et seal ei lase isegi Märten sajaga 😀 😀 mis vee teistest rääkida. Lambaid ja kiviaedu on kõik kohad täis.

    Killarney rahvuspark oli ka selline vägev kohake kus tasus käia. Krt aga hobused on seal eriliselt jobu moluga 😀 😀 isegi lammas näeb seal parem välja. Enamus lammastel on päris arvestatav lenks peas.

    Peale mitmepäevast Iirimaa avastamist sõitsime liinibussiga Limerickist Dublini. Õige mitu tundi tuli logistada enne kui kohale jõudsime. Dublinis oli meil mõni tund aega lennukini. Tutvusime mõne vaatamisväärsusega, nägime miskit hirmsat amfiibautot millega turiste sõidutati jne… Aga ega siis lennuk meid koju ei viinud vaid ikka Brüsselisse… Seal trehvasime ühe minu sõbrannega ja tiksusime poole ööni baaris… Hommikul lennukile….

    Ja mõne tunni pärast juba paistiski lennukiaknast Jüri muna ja Suur-Sõjamäe pilpaküla 😀 😀

  • Tripid

    Sinka-vonka vol.2

    Ükspäev lõi jälle kiiks pähe, et peaks tuulduma vähe muidu löövad koid sisse. Staff autosse ja minekut tuhm pilk kauguses, tukk lehvimas tuules. Esimese peatuse tegime Vetlas. Käisime uurisime paisu ja kõrvalolevat kunagist saekaatrit. See töötas ilmselt vee jõul kunagi. Osa seadmeid oli täitsa alles, polnudki Kuusakoskisse tassitud 😀 😀

    Edasi põikasime korra vasakule Valgehobusemäele ja sealt Albu mõisa. Albus tegime tiiru pargis ja kohvikus väikse kohvi. Kui kohv joodud tiksusime vaikselt edasi Ambla poole.

    Amblas käisime kirikuaias, uurisime vabadussõja ausammast. Tahtsime kirikus ka ringi luusida aga kahjuks ei saanud, seal oli matusetseremoonia. Tüürisime edasi Kuksema suunas.

    Kuksemal uurisime Schillingite kabelit. Kuna seal rohkem vaatamisväärsusi pole panime kohe edasi Aruküla poole.

    Aruküla mõisa juures tegime tiiru ümber mõisa ja kaevumaja. Edasi sõitsime Emumäe poole.

    Enne Emumäele jõudmist põikasime läbi väga ilusa ja privaatse Selja järve äärest. Paar pilti tehtud kastsime end vette ja edasi Emumäe poole. Turnisime tornis ja läksime üle tee oleva püstkoja juurde. Kuna õhtu käes siis tegime omale pesa püstkoja taga olevas koopaonnis. Onnis oleval lavatsil oli väga mõnus magada, välised hääled sisse ei kostu. Hommikul peale äratust tiksusime Palamuse poole.

    Palamusel käis parajasti väike tasuta kontsert. Nautisime veidi seda, pärast luusisime kirikus, koolimajas ja muudel kevade radadel. Sauna ja parve vaatasime kah 😀 😀 Edasi tiksusime Kassinurme poole.

    Kassinurmel hakkas lõpuks linnus valmis saama. Uudistasime veidi linnust, tibi parvega järvel. Käisime läbi hiiest ja vaikselt edasi Laiuse poole.

    Enne Laiuset oli mingi külamees kahuri meisterdanud põllule ja mingi kuri eit oli ka 😀 Laiusel uurisime linnuse varemeid igast otsast ja sõitsime edasi Kuremäe poole. Laiuselt veidi Kuremäe poole tegime väikse metsapeatuse mis päädis mitme peotäie metsmaasikatega. Nämmmmmaaaaaa.

    Kuremäel tegime tervele kompleksile tiiru peale. Mõtlesime, huvitav kuidas nad laovad selliseid maja kõrguseid puukuhjasi. Käisime maitsesime allikast püha vett kah. Mõtlesime kümblema ka minna aga vesi oli jube külm 😀 Kuremäelt edasi võtsime sihiks Valaste.

    Valastel midagi erilist ei olnud. Juga nagu juga ikka. Tegime paar pilti ja võtsime üle tee kohvikust väikse kohvi. Kohv joodud võtsime suuna kodu poole aga miks otse kui ringiga saab 😀 😀 Vaja veel Porkunist läbi lipsata 😀

    Porkunis hakkas kõigepealt silma Viinavabriku korstna otsas kurepesa. Väike kurepoeg uudistas ümbrust. Järvel pardimamma tegeles oma pesakonnaga. Uurisime vähe ka mõisa ümbrust ja loomulikult külastasime paemuuseumi. Peale kogu seda tegevust venitasime ennast kuidagimoodi kodupoole. Järgmine päev oli vaja tööle minna 😀 😀

  • Tripid

    Euroopa naba uurimas

    Sõber kutsus Euroopa naba avastama. Mis mul saab trippimise vastu olla. Päälinnas kobisime eesti aeru peale ja minekut…

    Otse ei saanudki euroopa nabasse, väike kõrvalpõige tuli teha

    Lõpuks sihtkohas, ühistranspordiga hotelli ja linna laiama. Natuke linna uudistatud ja raekoda ka nähtud sai mindud hotelli kotile.

    Järgmine päev oli vabakava. Mis meestel ikka muud teha kui autosi vaadata 😉 eriti kui need on üle õue. Eks ma siis veetsin pool päeva autode keskel 😀

    Järgmisel päeval kolasin linnas kõikvõimalikes kohtades. Proovisin süüa ka seda paksu vahvlit, neid siin igal letil sajal erineval moel… Aga noh ei maitse mulle need. Pissiv poiss oli ka alles ja muudkui pissis ja pissis ja pissis 😀 Vanalinnas lammutati ägedalt maja 😀 Fassaadi hoiab raam püsti aga tagant tõmbab kopp kõik lagedaks 😀

    Ühel päeval käisime sõbraga mini euroopas kah. Isegi meie Paks Margareta oli olemas. Kah selline huvitav atraktsioon kus kogu euroopa ühel platsil koos… Igatahes tasub vaatamist

    Ükspäev käisime parlamendis kah. Läksime läbi pargi, nägime parditaksot. Parlamenti sisse saamine käis päris kiirelt. Mingi tädi tuli alla ütles ma tema külaline… Turvamehed panid mu koridoris miski ristikese peale seisma, küsisid dokumenti, tehti viuh mu molust pilt ja juba prinditigi välja plastikkaart andmetega. Sellega sain sisse. Aga sees käi kus tahad keegi miskit ei küsi. Eks ma siis käisin luusisin mööda saale jne. Lõpuks käisin ladvas söömas ka töötajate sööklas. Miskid saadikud seal midagi kobisesid, et praegu nende söögiaeg ja pärast külalised aga ega ma siis aru saanud mis nad tahtsid. Söök anti ikka kätte kobinata kui ma õlgu kehitasin ja ütlesin ma ei saa sittagi aru mis te seletate 😀

  • Tripid

    Ljubljana

    Et siis väike tripp jälle tulemas. Panime ommuku päälinnast minema ja õhtuks olime Poolas. Hotelli sebisime Wasilkowis. Hommikul sügasime edasi. Teel jäi jalgu miski vilkuritega kuut 😀 Krt kuidas nad sinna kahekesi sisse mahtusid 😀

    Peale mitmest riigist läbi sügamist jõudsime lõpuks kohale. Kui asjad Hotelli visatud luusisime vähe linnas. Linn on põnev ja keset linna oli vägev loss mätta otsas. Ja mis oli eriti hea, et hotelli nurga taga oli paar turuletti kus müüdi lisaks muule mandariine. Sealsed mandakad olid sitaks head, mitte selline pask nagu meil poes on. Kotitäis mandakaid (ca 4,5 – 5kg ) maksis 1€. Neit kotte mandakatega läks meil päevas ikka õige mitmeid 😀

    Eelmisel päeval sai täheldatud mingit lossi mida oli nüüd vaja tudeerima minna. Linna poolt sai lossi mingi tõstuki või krt teab mis vidin see on aga tagant sai rahulikult mööda teed. Loss ise vägev, muuseum , restoran jne. Lossi tornist ümbrust uurides nägin valgusaasta kaugusel mäe otsas mingit kloostri moodi asja. Järgmiseks päevaks oli plaan olemas….. 😀

    Hommikul küsisin hotelli infost kaardi ja läksime uurima kus see klooster on. Läksime mööda pisikes i tänavaid linnaserva ja sealt edasi mööda matkarada. Matkarajal oli päris palju kulgejaid, kõik teretasid…. Seda meil väga ei kohta. Raja servas kasvasid alpikannid nagu võsa 😀 Meil müüakse kalli raha eest poes :D. Mägede vahel orgudes olid ägedad pisikesed külad ja igas külas paistis kirik olema

    Lõpuks peale pikki rännakuid jõudsin mäe otsa kus oligi väike klooster. Krt tõus oli ikka ilgelt järsk ja jalad olid läbi kui üles jõudsin. Klooster oli täiesti toimiv ja selle servas oli väike kohvik lamamistoolidega kust oli ilgelt hea vaade alla küladele ja linnale. Mingil ajal hakkasid kirikukellad külades lööma… Päris huvitav kajaefekt oli. Pimedaks läheb seal ruttu nagu lülitist. Võtsime paar saiakest ja kohvi istusime lamamistoolidele ja nautisime vaadet kuidas all tuled süttivad. Lõpuks lonkisime tagasi hotelli aga mööda maanteed. Tagasi jõudsime öösel kell 2 , hotelli admin küsis kust me nii hilja tuleme, ma siis ütlesin, et käisin seal kloostris jala 😀 😀 Tibi lükkas silmad pealaele selle peale…. JALA…. sinna ju 20 kiltsa 😀 Krt tal võis õigus olla, jalgu polnud mul olemaski… olid pea kelladeni ära kulunud 😀

  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid

    Minsk-Brest

    Panin sõpradega kamba kokku, sebisime Tulika rendist auto ja kimasime Valgevenesse tuulduma. Minskis Eesti saatkonnas oli tulek kokku lepitud. Parkisime auto saatkonna hoovi ja ise linna laiama… Ööbisime otse kesklinnas kaubamaja kõrval sebitud korteris 😉

    Õhtul enne kotile kobimist panime plaani paika, et hommikul Bresti minek… Hommikul kui kõik pestud-kustud-kammitud võtsime auto ja andsime tuld Bresti poole. Minski servas turnisime korra ka miski kurgaani otsas… nägi päris kaugele. Mõned vennikesed olid vist tulnud kurgaani vaatama tankidega… igatahes olid ilusti parklas pargitud 😀   

    Kimasime edasi… Vahepeal põikasime ka trassilt kõrvale Hatõni memoriaali vaatama. Ärge ajage Hatõni segamini Katõniga…. need kaks eri asja. See olevat olnud pisike külake metsas mille Aadu mehed maatasa tegid. Memoriaal iseenesest päris sünge.  Korstnajalad väidetavate talukohtade peal püsti koos nimedega kes ära tapeti selles talus… Kellad löövad… tekitavad päris sürr oleku…. Igatahes tasus vaatamist…

    Kui see ka vaadatud sügasime edasi… Ah jaaa täitsa maksuline kiirtee oli….  igavene lai ja sile, lubatud oli 120 km/h, me nagu turistid ikka üritasime siis kah 120 sõita.  Krt kõik panid meist mööda nagu postidest isegi žigullid….. Vaatasime, et 150 oli see tempo millega kõik lasid trassil. Miilits mõõtis kiirust aga maha ei võtnud…. Pärast kohalikelt küsisime mis värk… öeldi, et 150 ei võta miilits kiirteel maha aga nagu üle lased saad trahvi 😀 😀 Lõpuks jõudsime Bresti….  Kõigepealt sattusime väidetavalt endise NSVL kõige suuremasse raudteemuuseumi. Kõik eksponaadid pidavat olema töökorras. Muuseumi väravas sattusime kokku ühe papiga kes oli just pinsile jäänud. Kuuldes meie eestikeelset juttu kargas kohe ligi, et tal ka keegi eestist pärit ja meie nagu zemljakid talle. Haaras kohe meil nööbist ja tegi vägeva ekskursiooni…. 

    Marssisime üle tee Bresti kindlusesse. Kah päris kõva memoriaal….. Luusisime seal tiba ja siis veel kindluse taga mingil surnuaial.

    Peale kultuuri manustamist mõtlesime sööma minna… Tee ääres suur kaubamaja, hüppasime sisse…. Ennäe kohvik aga krt püstijalakas ja noad kahvlid ketiga laua küljes kinni 😀 😀 .  Küsisin kohalikelt kas mingi normaalne söögikoht ka om.  Mainiti, et kõrvaltänavas on Itaalia restoran aga kohalikud seal ei käi, väga kallis pidavat olema. Muud üle ei jäänud otsustasime minna… kõhud olid ilgelt tühjad… Leidsimegi üles selle resto. Suht muljetavaldav oli… Suured kapid turvad olid uksel, sees tuli riided garderoobi anda nummeri vastu…. juhatati lauda ja anti menüüd näppu…. Valik oli hea… mõtlesime, et kõik tellivad erinevad road siis saame maitsta kõike  😀  Näljasem tellis kohe pizza  😀 teised veel mõtlesid…. lõpuks said tellitud söögid – joogid ikka korralikult nagu kombeks 😀 Et kui juba prassimiseks läks siis las olla 😀 Oh sa püha petlema pasahärg… kui siis see kõigepealt tellitud pizza toodi….. mõtlesime kes selle ära sööb, sellest oleks meile kuuele jätkunud 😀  Kohe toodi ka muu tellitud staff… no seda oli ikka palju… me tükk aega pugisime ja ägisesime.

    Mõtlesime, et krt palju arve tuleb.. ära ka joosta ei saa, riided võeti ära 😀  ilmselt tuleb nõusid pesema jääda… Lõpuks küsisime arve…..  Kuis see toodi ei saanud s…. aru kas see oli ühe inimese arve vai kõik kokku…. Küsisime jõhvikalt järgi mis värk on..  Pidavat olema kõik kokku… meil kukkusid lõuad põlvini lahti… Kuue inimese arve… söögid, joogid, veinid oli kokku ca 40€.  Kaasa pakiti veel pool pizzat mida ei jõudnud ära süüa.. Veeresime kuidagi autosse ja panime tuld Minski poole.

  • Tripid

    Piiteris asju ajamas

    Nagu ikka juhtub, et vahel on asju vaja ajada piiri taga… Ei viitsi kasutada reisimiseks mingeid totakaid reisibüroode pakette. Omal käel näed täpselt seda mida tahad näha. Reisimine Piiterisse on päris mugav ja võimalusterohke. Pilet öisele bussile maksis ainult 10€. Tavaliselt sõidan Temptransi bussiga , väljumisajad väga sobivad ja hinna-kvaliteediklass ka paigas. Majutuse sebisin seekord Piiteris Jaani kirikusse . Varem olen seal kirikus korduvalt käinud kuid ööbinud ei ole. Hommikul Piiteris sõin kõigepealt kõhu täis ja lonkisin majutuskohta.

    Minu üllatuseks oli seal täiesti mõnus majutus. Hea, vaikne, kõik vajalik olemas. Eraldi täisvarustuses kööginurk koridori otsas. Ja mis kõige parem 24/7 mehitatud valve. Sebisin juhatajalt uksekaardi, et saaks ilma turvameest tülitamata käia…. Põrutasin linna asju ajama. Asjad aetud tekkis tiba vaba aega. Kohe muuseumi 😉 Admiraliteiski metroojaamas päris põnev muuseum.  Soovitan soojalt kõigile… Kogu Piiter ja selle ümbrus on vaadatav maketilt.

    Peale muuseumi külastust natuke linnas luusitud, Ziilu ja tema sõpradega kohtutud.. Sõpradega pidasime plaani, et võiks kuskile trippida linnast välja.  Mõeldud tehtud… võtsin ühel reisipakette müüval tädil nööbist kinni ja sebisin järgmiseks päevaks ekskursiooni Puškinisse.  Natuke tuli kaubelda hinnas…. me ju turistid. Hind kohe kallim. Peale väikest sebimist saime paketi kohalike hinnaga. Käisime papi välja ja saime juhised kust ja millisele bussile homme istuda…

    Hommikul ärgates vedasin ennast üle tee kohvikusse ja pugisin kõhu täis. Piiteris on soe toit saadaval 24H erinevate kohvikute-sööklate näol. Kui kõht täis kobisin tuppa tagasi. Järsku kuulsin kuskilt kostmas koorilaulu. Viuh telekas käima… väga mõnus vaadata otse mis toimub üleval kiriku saalis. Veidi kuulanud-vaadanud telekast kontserti kobisin üles saali, et vaadata originaalis toimuvat. Toimus kooride lauluvõistlus…

     Nats kontserti nautinud kobisin linna laiama. Aga nagu ikka mitte otse vaid mööda nurgataguseid… Põnevad kõrvaltänavad ja värskelt korrastatud “Novaja Gallandija”. Pikalt aega luusida ei olnud kuna tuli õigeks ajaks bussile jõuda.. Aga sellest edaspidi…

  • Tripid

    Petseri

    Hommiku ärgates plaanisime käia välismaal. Jätsime staffi tuppa ja linnukese neid valvama. Ise kimasime kagupiiri poole. Enne piiri jätsime auto parklasse ja panime käsitsi üle piiri. Lonkisime mööda teed küla poole. Tee ääres nägime vedelemas paari treppi, millest tundis puudust üks reisisell, kellel just plaan oma onn ehitada. Kuna trepid osutusid liiga raskeks, siis me neid kaasa ei võtnud.

    Jõudes külla läksime sebisime kohaliku turult manti. Mandi eest sai maksta nii kohaliku kui ka euro rublaga. Kui turul tiir tehtud, mant ostetud, võtsime seina seest kohalikku rubla. Kinnitasime keha kohalikus sööklas, hinnad olid väga inimsõbralikud. Peale kehakinnitust näppisime  suveniire. Kui suveniirid näpitud, hüppasime sisse üle tee kirikusse. Tahtsime pilti teha, aga mingi mutt tuli õiendama. Viskasime kirikust varvast ja otsustasime minna uurida, miks mehed kloostris on. Teeäärsest putkast sebisime väikse papi eest mingi tädi, kes räägiks meile kloostri saamislugu ja elu-olu. 
    Tädi näitas meile kloostrit nii seest kui väljast. Rääkis tegelikult päris põnevat juttu ja oli üsna kursis ajaloo teemaga.

    Kuna ilm oli äärmiselt sitt, vihma sadas, siis enam elavas järjekorras passida ei viitsind, et näha neid muumiaid katakombides. Otsustasime järgmiseks korrax ka midagi jätta. 

    Olime kõik läbi külmunud ja märjad, siis lonkisime küla keskele pelmennajasse. Sõime kõhud täis ja soenesime üles. Hakates piiri poole tagasi kõmpima käisime laiasime veel mitmes poes ja ostsime kokku manti, lõpuks jõudsime tagasi auto juurde. Pakkisime mandi autosse ja kimasime ööbimiskohta tagasi.

    Ööbimiskohas ootas meid soe saun. Tiksusime saunas niikaua kui ära väsisime. Siis kobisime jälle oma kuuese voodiga tuppa kotile.