-
Vanad platsid uues kuues
Nii nagu iga asi vajab vahel renoveerimist või uuendust ei pääse sellest ka hauaplatside puhul, kui tahate, et nad korrastatuna välja näevad. Aja jooksul need vajuvad laiali või koguni kaovad pinnasesse. Ja eks matustegi puhul tuleb hauaplatside piirdeid lahti võtta või koguni lammutada, seetõttu on mõistlik piireteks kasutada selliseid materjale mida annab ilma suuremate kulutusteta lahti võtta ja pärast tagasi kokku panna. Jätkame traditsiooni sellelgi aastal vanade platside uuendamise osas.
Vahel anname vanadele platsidele ka uut ilmet. Näiteks asendame vana sammaldunud plaatpiirde uue paekivipiirdega. Või plaadime sammaldunud ja vajunud platsi uuesti ilusaks. Paljudel kalmistutel muidugi plaatida ei lubata ja ega see ei ole nüüd ka selline variant mis muudaks platsi hooldevabaks. Kahjuks looduses määrdub kõik, isegi poleeritud pind. Kui kodust tööpinda puhastate igapäevaselt, et see puhas oleks, siis kalmistul pole võimalust seda igapäevaselt teha. Seetõttu ongi plaadid või piirded mõne aastaga määrdunud ja vajavad suuremat puhastust või koguni vahetust.
Eriti hea on paekivi piire kohtades kus on kallak või kõrghaljastus. Kive saab ilusti sobitada ümber puude nii, et need ei takistaks puude kasvamist ja, et puud kasvades ei lõhuks piiret.
Näiteks sellistes kohtades kus suured puud on oma juurikatega juba vanad betoonpiirded lõhkunud ei ole mõtet neid parandama hakata. Mõistlikum on vana piire lammutada ja ehitada uus. Hoolduse vähenduseks on samuti mõistlik kasutada siirdemuru, käite paar korda trimmeriga üle ja asi korras
-
Uued piirded piireteta platsidele
Vahel on seni piirdeta olnud plats mõistlik piiritleda, eriti sellistes kohtades kus muidu kiputakse üle platsi käima. See küll sajaprotsendiliselt selle eest ei kaitse kuid vähendab ülekäiku märgatavalt. Sama asi on ülekasvanud mätaspiirdega, kui seda regulaarselt ei piira siis lõpuks on see ikkagi vaja eemaldada ja asendada uue sobiliku piirdega.
Samuti on soovi korral mõistlik teha mingisugunegi piire uute platside puhul, juhul kui üldkujundus on juba orienteeritud piiretele. Samas on palju kalmistuid kus uutes osades ei lubatagi piiret nii nagu sõjaväekalmistul. Saate panna ainult hauakivi, laterna ja ühe lillekese, ülejäänu ongi piiritlemata muruplats.
Ega me ei piirdu ainult hauaplatside ehitusega. Vahel tuleb värvida ja parandada pinke. Parandada vanu piirdeid mis on vahel korralik väljakutse, sest neid materjale või mõõte mis 50 aastat tagasi kasutati tänapäeval enam ei ole. On ette tulnud kus ühe torupiirde jupi paranduseks tuleb asendada kogu piire, sest selles mõõdus toru pole olemas tänapäeval. Nii tekibki vahel küsimus, et kui torude diameeter kipub olema siiski läbi aastakümnete sama, kust on võetud piirde jaoks torud, mis ühegi tänapäeva mõõduga ei sobi.
Üsna tihti tuleb ette ka hauakivide pesu ja kirjete taastamist aga mitte ainult. Möödunud hooajal oli õige mitu sellist juhtu kus telliti hauaplatsile piirde ehitus aga kohapeal selgus, et täiesti korralik piire on tegelikult olemas. See tuli lihtsalt koguaeg peale veetud pinnakatte seest välja kaevata ja puhastada. See juhtubki siis kui ei viitsita näiteks vana liiva alt ära viia ja tuuakse tuimalt lihtsalt koguaeg uut liiva peale.
-
Renoveerimistööd
Kohe on algamas uus hooaeg kalmistutel, panen siia mõned näited sellest kui eelarve ei luba ehitada uut piiret siis on võimalus ka odavamalt läbi ajada. Mõnikord saab vanadest platsidest üsna lihtsalt asja, aga see ei ole reegel. Pole vaja midagi ehitada, lihtsalt pesed survepesuriga puhtaks ja asendad vana liiva või kruusa uuega. Muidugi vahel tuleb mingeid pisidetaile lisada kas mingi vaasi, peenrapiirde või uue hauaplaadi näol.
Mõnikord tuleb ette ka tormi tagajärgede likvideerimist. Kui ikka torm puu ära murrab ja juurikad platsi segi keeravad katsume selle tellija rahalisi võimalusi arvestades normaalseks tagasi saada. Vahel kahjuks seetõttu ongi selline poolik projekt, kus palutakse ainult pealt korda teha, suuremaks korrastuseks pole lihtsalt võimalusi.
Aluskattest olen varasemalt juba lausa eraldi kirjutanud, aga kordamine pidavat tarkuse ema olema, olevat keegi kunagi kuskil öelnud. Nagu piltidelt on näha kasvab see probleemideta läbi ja mitte alt üles, vaid ikka ülevalt alla. Seega kas sa selle aluskatte paned või ei, rohi kasvab ikka.
Panin siia ühe pildi ka sellest paljukiidetud Ars Betoon vaasist, info järgi peaks see olema spetsiaalsest külmakindlast ja vastupidavast betoonist olema. Võibolla, et ongi aga vastupidavuse osas on asi küsitav. Selliseid lagunenud vaase näeb üsnagi palju kalmistutel. Ja teine häda on nende vaasidega see pinnakattena peale liimitud puru määrdub üsna ruttu aga puhastamist see ei kannata. isegi pehmema harjaga pestes tuleb see liimitud kiht maha.
Ja uus nuhtlus Hispaania teetigude näol on jõudnud ka kalmistutele, nii mõnelgi kalmistul on juba välja pandud nende korjamiseks vastavad nõud.
-
Miks plaatida hauaplatsi?
Varasemalt olen siin juba kirjutanud lahti nii piirete kui ka platsitäidete hooldusvajaduse. Aga kordame siis üle. Viimasel ajal tuleb aina rohkem päringuid hauaplatside plaatimiseks. Tekib küsimus, miks seda teha? Kohe tuleb sada vabandust ja põhjust. Aega ei ole käia hooldamas ja plats on siis hooldevaba jne jne. Tegelikult on see lihtsalt enese rahustuseks ilusa illusiooni loomine. Kui aega ei ole saab alati tellida hooldusteenuse ükskõik kust maailma otsast vägagi lihtsalt. Teiseks plaaditud platsi ehitus on kordades kallim ja ei taha hooldust võibolla ainult esimesel paaril aastal. Edaspidi on hooldusvajadus mitmeid kordi suurem ja kallim kui rehaga liivale triipe tõmmata.
Ilma hoolduseta on plaaditud platsid mõne aastaga sellised nagu allolevatel piltidel näha. Plaadid katkised, plats ära vajunud, rohi ja sammal kasvab ning vajavad korralikku pesu. Küsige nüüd iseendalt kas teil on aega ja võimekust tundide kaupa plaatide vahelt sammalt või umbrohtu kaabitsaga välja nokkida või plaate pesta. Ilmselt veelvähem on aega vajunud plaate lahti koukida ja paika sättida. Kui pole aega 10 minutit liiva riisumiseks, siis pesuks või umbrohu nokkimiseks pole ammugi aega. Seda enam, et meil on kalmistuid kus pole isegi vett kohapeal olemas.
Kui on soov siiski plaatida oleks mõistlik kaaluda väiksemate platside puhul ühe suure plaadi paigaldust, see väldib sambla ja umbrohu kasvamise kindlasti aga ei päästa pesust. Suhteliselt hooldevaba on iseenesest muruplats. Ei pea riisuma ega midagi, trimmeriga viuh üle ja valmis 😉 Mõnel kalmistul ei pea muruplatsi olemasolul isegi ise niitma, vaid seda teeb kalmistu haldaja. Vot hoopis see on hooldevabadus.
-
Käsmu kabelid
Käsmu kalmistul asjatades vaatasime üle ka sealsed Käsmu kabelid ja muud vaatamisväärsused. Kuna siinses meremuuseumis juba korduvalt käidud jätsime seekord selle vahele ja keskendusime kabelitele. Käsmu kabel olla 1863 aastal külaelanike raha eest ehitatud puitkabel. Kabel iseenesest väljast selline tagasihoidlik nii nagu nad enamuses on. Kabeli uhkuseks on Tallinna Rootsi – Mihkli kirikust pärinev orel mis pidavat olema üks Eesti vanemaid oreleid. Arvatakse, et oreli ehitas tõenäoliselt orelimeister Johann Andreas Stein 18 sajandi lõpus. Muidugi hakkas kabelis silma ka korralik korjanduskast, huvitav mis aastast see pärit on.
Kabelit ümbritseb pisike kalmistu kuhu on maetud nii mõnigi kuulus kapten. Silma hakkas isegi üks üsnagi hästi säilinud metallpärg. Muidugi on siin kalmistul ka üheks Eesti ilusamaks hauamonumendiks peetav kapten Tiedemanni noorelt surnud lemmiktütre mälestusmärk. Ütleks, et ma olen kalmistutel palju igasugu monumente ja asju näinud ning võin kinnitada, et tõesti on ilus kuju.
Kalmistust sajakonna meetri kaugusel on veel üks huvitav kabel. See kabel rajati 1846 kindral Nikolai von Dellingshauseni mälestuseks. See kindral olevat esimesena avastanud Käsmu kui laheda suvituskoha. Nikolai von Dellinghausen (1827-1896) oli omal ajal päris kõva võll, olles nii Eestimaa Rüütelkonna peamees, kihelkonnakohtunik, kreisisaadik, mõisnik ja krt teab kes veel 😉 Muidugi kabeli osas on mitmeid eriarvamusi, võimalik, et kabel on ehitatud hoopis parun Eduard Johann von Dellingshauseni mälestuseks. Aga võta sa kinni mis tegelikult on. Praegu on kabelis päris huvitav fotonäitus.
Ja muideks siin on veel üks vaatamisväärsus 😉 Kalmistu juures on igati korralik välikemps. Muidu kemps nagu kemps ikka aga esimest korda näen Eestimaa pinnal, et kemps on ehitatud eurorahade toel 😀
-
Värska kalmistu
Sügisel Värskas toimetades vaatasime põgusalt üle õigeusu kiriku. Sisse ei hakanud trügima kuna seal toimus samal ajal mingi tseremoonia. Aga pole hullu, jääb teiseks korraks. Õigeusu kogudus olla olnud Värskas juba 1759 aastal. Praegune kivikirik on vägagi hiline, ehitati see aastatel 1904 – 1907 vana puukiriku kõrvale rahva kogutud raha eest. Peale uue kiriku valmimist vana puukirik lammutati. Vana puukiriku asukoht kirikuaias on tähistatud ristiga tornikesega. Kes uue kiriku projekteeris pole teada, samas pole säilinud ka ühtki sama projekti järgi ehitatud kirikut. Kirikul on tänapäeval säilinud ehitusaegne väljanägemine.
Värska kalmistu ei erine väga millegi poolest teistest vanadest kalmistutest. Paar huvitavat asjakest siiski leidsin vanade metallristide, metallpärgade ja vineerist omapärase laterna näol. Aga see ei olnud veel kõik 😉 Üks täiesti omamoodi piire ja pink oli ka. Väga massiivsed nägid välja jämedast armatuurrauast kokku keevitatuna. Ja muidugi porivaipu polegi veel platsikatetena näinud, siin nägin ära 😉
Vahepeal sai valmis ka meie renoveeritud platsike. Vana betoonpiirde jäänused asendasime uue paekiviga
-
Aluskatte kasulikkus on küsitav
Kevad hakkab saabuma ja sellega koos ka uus liivavahetuse hooaeg. Paljud inimesed soovivad liiva alla panna aluskatet väitega, et siis ei kasva umbrohi platsile. Tegelikkuses pole aluskattest mingit erilist kasu, üldjuhul lendab seeme tuulega platsile ja juurdub ülevalt poolt mitte liiva alt. Aastate jooksul oleme liivavahetuse käigus leidnud liiva alt nii öelda umbrohutõkkena paigaldatud kõikvõimalikke materjale ja asju. Kõige kummalisem leid on olnud pakkidena laotud ajalehed ja ajakirjad. On olnud ka vineertahvleid, kahjuks pole ükski variant siiani aidanud ära hoida umbrohu kasvamist. Umbrohust ei päästa isegi kunstmuru, ka sealt kasvab umbrohi läbi.
Oleme soovi korral pannud liiva alla ka tellija toodud paksu kilet, isegi see ei aita. Allolevatelt piltidelt võib näha kuidas mõne aastaga tulevad sõnajalad isegi läbi paksu kile probleemideta. Samas ei soovite meie kilet üldse panna, see ei lase liigniiskusel ära minna. Kevadeti annab see endast eriti hästi tunda, kui teised juba hooldavad oma platse siis teie ootate veel pikalt millal jää ära sulab.
Samuti ei soovita kasutada vaase millel pole põhjas liigniiskuse äravooluks auku. Vesi koguneb vaasi ja esimeste külmadega on vaas katki. Plastkestaga küünalde osas soovitan ka kui vähegi rahakott kannatab olge loodussäästlikud kasutage kas laternaid või korduvkasutatavaid klaasküünlaid. Nendest ei käi lindude jõud üle ja tuul ei lennuta ka tühje kesti mööda kalmistut prügina. Lindude poolt kalmistult ära veetud ja tühjaks söödud plastkesti võib kalmistult üsnagi kaugel metsa all sadade viis näha.
