-
Aluksnes (Aluliinas) tsillimas
Kui juba sinnakanti asja siis tuleb ikka tsillida ka đ Peale pikka sĂ”itu sobib vĂ€ga hĂ€sti ĂŒks hea praad. Viimati sai siinkandis kĂ€idud paar aastat tagasi, vahepeal on hinnad siin mĂ€rgatavalt tĂ”usnud… Kui kĂ”hud tĂ€is vaatasime veidi ringi ja kulgesime vaikselt asju ajama.
KĂ”igepealt viskasime kiire pilgu kirikule. Sinna oleme ĂŒritanud varem ka sisse saada aga pole saanud. Seekord lĂ€ks Ă”nneks. Aluksne evangeelne luterlik kirik on ehitatud 1781 – 1788 aastatel Riia arhitekt Christoff Haberlandâi juhtimisel ja vĂ€idetavalt on ĂŒks LĂ€timaa arhitektuuriliselt ilusamaid kirikuid. Torni kĂ”rgus on 55,5 meetrit. Ăks kiriku omapĂ€rasusi on vĂ€rviliste tahutud maakivide kasutamine viimistluses. Kirikus pidavat hoiul olema ka 1694. aastal E. GlĂŒckâi tĂ”lgitud lĂ€tikeelse Piibli esmavĂ€ljaanne. Kirikut on korduvalt ĂŒmber ehitatud ja ta on kaotanud oma algse ilme. kirikutorni kuke jĂ€rgi pidavat saama ilma ka ennustada, kuidas see kĂ€ib jĂ€i mul muidugi teada saamata. Torni viiv trepp on siin pĂ€ris lai ja ei ole iseloomulik ĂŒhelegi teisele kirikule. Muidugi tornist avaldub ĂŒmbruskonnale muljetavaldav vaade. TĂ€itsa tasus sinna turnida, vĂ”i pigem sammuda mööda laia treppi đ đ
Kui kirikus luusitud vĂ”tsime ette kohaliku linnuse uurimise. Viimati seal kĂ€ies olid linnusemĂŒĂŒride juures arheoloogilised vĂ€ljakaevamised. TĂ€naseks oli see lĂ€bi ja linnuse ĂŒks torn on taastatud. Kahjuks sisse ei saanud… puhkepĂ€ev neil. Aga pisike linnuse makett ja seletus sinnajuurde olid ka tĂ€itsa olemas. Linnus löödi siia Aluliina jĂ€rve suurimale saarele pĂŒsti 1342 aastal Liivi ordumeistri Burchard von Dreilebeni ajal. Maismaaga olevat linnus olnud ĂŒhenduses 120 meetri pikkuse puusilla kaudu. See vĂ”imsaim orduvalduste idaosa linnus pĂŒhitseti paastumaarjapĂ€eval, sellepĂ€rast ka nimi – Marienburg. Esimene komtuur â Arnold von Vietinghoff oli Aluliina mĂ”isa omanike suguvĂ”sa eelkĂ€ija.
Aegade jooksul on linnust ĂŒritanud vĂ”tta mitmed vallutajad, siin on valitsenud venelased, rootslased, poolakad. PĂ”hjasĂ”ja ajal 1702 aastal piiras linnuse ĂŒmber Ć eremetjevi juhitud Vene sĂ”javĂ€gi. Et mitte linnust venelastele jĂ€tta, Ă”hkisid selle rootslaste kapten Wulf ja sĂ”dur Gotshlich. Linnuse kaitsjad vangistati. Venelaste juurde sattus vangi, ka lĂ€tikeelse Piibli tĂ”lkija, praost Ernst GlĂŒck ja tema kasutĂŒtar Marta â hilisem Vene tsaarinna Katariina I. PĂ€rast PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmusi varemetesse jÀÀnud linnust enam ei taastatud ja Marienburg kaotas oma strateegilise tĂ€htsuse.
TĂ€napĂ€eval on linnusevaremed puhkekoht ja huvivÀÀrsus turistidele muud ei midagi.Vahepeal pĂ”ikasime poodi, vĂ”tsin peoga komme. Ei tea kas LĂ€tlastel miski uus kiiks vĂ”i on see viiruse paanika đ đ kommid on pakitud minigrippidesse. Pole varem kuskil sellist nalja kohanud đ đ Edasi turnisime templimĂ€ele. See pidavat olema varaseim asustatud koht Aluksne ĂŒmbruses. TemplimĂ€gi asub Aluliina jĂ€rve edelapoolsel poolsaarel. See oli iidne latgalite linnus ja muinaslinna koht. 1807. aastal laskis Aluliina parun Vietinghoff PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmuste auks mĂ€etippu ehitada graniidist rotundi â Kuulsuse templi. Tempel on pĂŒhendatud vene feldmarssal Ć eremetjevi- ja rootsi armee kapteni Wulfâi mĂ€lestuseks.
Paljudest legendidest levinuim pajatab, et mĂ€e olevat PĂ”hjasĂ”ja ajal sĂ”durid mĂŒtsidega kokku kandnud et jĂ€rvesaarel asuvat linnust parem tulistada oleks đ đ đ TĂ€napĂ€eval on siin mĂ€e otsas vĂ€gev vaatetorn. KĂ€isin seal pikksilmaga uurimas kas Tallinn paistab đ Ei paistnud… Siia on muidugi vahepeal ehitatud laskumisrada. Viimati siin kĂ€isin siis polnud sellest haisugi aga nĂŒĂŒd vĂ”id köit mööda laskuda TemplimĂ€elt otse linnusesaarele. Hind tĂ€itsa mĂ”istlik ja eestikeelsed kirjad kah olemas. ĂkspĂ€ev proovin selle ka Ă€ra ja paar asja on siinkandis veel proovimata. -
LĂ€tis kalmistul asjatamas
Nonii, tavaliselt kĂ€iakse LĂ€tis Ă”lle vĂ”i ehitusmaterjali jĂ€rgi aga ma kĂ€isin kalmistul. Eesti omad juba pea pooled lĂ€bi kĂ€idud, nĂŒĂŒd hea vĂ”rrelda đ JĂ”udsin nappi enne Ă€ra kĂ€ia kui viiruse tĂ”ttu uus piirang pandi. Ega ĂŒldjoontes vĂ€ga meie omadest ei erinegi, kuigi jah vara veel vĂ”rrelda. Esimene kalmistu LĂ€tis kuhu oli asja. Aluksne kalmistu asub ĂŒsnagi pĂ”nevas kohas, poolsaarel TemplimĂ€e kĂ”rval. See kalmistu olla ĂŒks suurimaid ja vanemaid LĂ€tis. Kalmistu vanust vĂ”ib lugema hakata PĂ”hjasĂ”jast alates. Siin pidavat olema ka mitu hauasammast mis dateeritakse 13 sajandisse. Ja muidugi avaneb kalmistult vaade Aluksne jĂ€rvele. LĂ€ti kalmistutel tĂ€histatakse samuti kalmistupĂŒha nagu meilgi. Aluksnes on see Augusti esimesel pĂŒhapĂ€eval vĂ€idetavalt on siis kĂŒllasĂ”itnuid samapalju kui linnas elanikke. Aega pidavat siinkandis mÔÔdetama âenne- ja pĂ€rast kalmistupĂ€eva.â Peale kalmistu on siin mĂ€e otsas hulk igasugu muid asju alates vaatetornist ja lĂ”petades laskumisrajaga. Kirjade jĂ€rgi olla siin mĂ€e otsas olnud omalajal linnus kah. Kalmistu iseenesest suht tagasihoidlik. NĂ€eb mĂ”ningaid aedu, nii vanaaegseid kui moodsaid. Vanad raudristid sarnased meie omadele.
Kalmistul eraldi aia sees oli ilus pisike Aluksne karnisoni surnuaed mis on sissepĂŒhitsetud 11. novembril 1932. AlĆ«ksne Garnisoni kalmistule on maetud LĂ€ti Vabariigi armee sĂ”javĂ€elased ja 1941. aastal Ziemeri lahingus langenud.
Natuke erisusi siiski on. VĂ€ga palju hakkas silma punaseid toikaid hauaplatsidel. Ei saanud pihta mis vĂ€rk on aga ilmselt sama teema nagu meil…. hooldamata hauad. Kuigi samas ei nĂ€inud, et need oleks hooldamata, vĂ€hemalt rÀÀmas kĂŒll ei olnud nagu meil. Aga vĂ”ibolla kalmistu haldaja hoolitseb selle eest. Eks teinekord uurin tĂ€psemalt kellegi kohaliku kĂ€est.
Teine huvitav erisus oli, et platsidel on sellised neljakandilised vĂ”i ristkĂŒliku kujulised betoonist vĂ”i graniidist raamid kus sees lilled jne. Muidugi vĂ€ga palju hakkas silma nendes kastikestes kunstmuru. Meil seda veel eriti ei kohta, kuigi mĂ”nele kalmistule on juba tekkinud. NĂŒĂŒd vĂ€lismaal kah kĂ€idud. Kui piirangutega ladnamaks lĂ€heb siis katsun Petseri surnuaial ka Ă€ra kĂ€ia ja tellitud asjadega ĂŒhelepoole saada.
-
Eesti – LĂ€ti trip
MĂ”ned korrad korda aastas juhtub meil seda, et trip kujuneb vĂ€lja teise ĂŒrituse kĂ€igus jooksvalt. Nii juhtus ka seekord, tiksusime LĂ”una-Eestis ja mĂ”tlesime, et tavaliselt kĂ€iakse LĂ€tis viina jĂ€rgi vĂ”i Valmiera Depos ehituskraami ostmas đ đ MĂ”tlesime, et lĂ€hme hoopis Aluksnesse. Esimene kohustuslik peatus Valga raudteejaama juures. Paar klĂ”psu jaamahoonest, auruvedurist ja tuld LĂ€tti đ
Aluliinas kĂ€isime kĂ”igepealt promenaadil ja TemplimĂ€el luusimas. TemplimĂ€gi on riikliku kaitse all olev kultuurimĂ€lestis, iidne latgalite linnamĂ€gi ja muinaslinna asupaik. Legend jutustab, et PĂ”hjasĂ”ja pĂ€evil kandnud vene sĂ”jamehed mĂŒtsides mulda kokku ja nii sĂŒndis mĂ€gi, et sellelt Linnusesaarel asuva linnuse pihta tulemuslikumalt tulistada. Aastal 1807 lasi AlĆ«ksne parun von Vietinghoff PĂ”hjasĂ”ja sĂŒndmuste ning mĂ”lema sĂ”dinud poole juhi â vene vĂ€epealik krahv Ć eremetjevi ja rootsi armee kapten Wulfi â auks mĂ€eharjale ehitada graniidist rotundi ehk Kuulsuse templi. Nii sai mĂ€gi nimeks TemplimĂ€gi, mis ka tĂ€napĂ€eval kasutusel on.
TemplimĂ€el turnisime ka vaatetorni. Sealt avaneb pĂ€ris vĂ€gev vaade ĂŒmbrusele ja linnusesaarele.
Kui TemplimĂ€gi uuritud lĂ€ksime linna peale laiama. Kolasime pargis ja linnusesaarel. 1342 aastal jĂ”udsid AlĆ«ksne jĂ€rve suurimal saarel â Linnusesaarel â lĂ”pule Liivimaa ordu kivilinnuse ehitustööd. Linnus pĂŒhitseti Maarja kuulutamise pĂ€eval, seetĂ”ttu sai ka koht uueks nimeks Marienburg. AlĆ«ksne rahvas rÀÀgib siiani kohalikust tĂŒdrukust Marijast, kes mĂŒĂŒriti sisse ĂŒhte linnuseseintest, mistĂ”ttu nimetatakse saart nii Linnusesaareks kui Marija saareks. Aastasadade vĂ€ltel on linnuse valitsejad vahetunud, see on kuulunud nii venelastele kui rootslastele ja poolakatele. Kahju, et linnusest peale mĂ”ne mĂŒĂŒri ei ole midagi sĂ€ilinud. Aluliinas on veel ĂŒks pĂ”nev atraktsioon aga sinna kahjuks ei jĂ”udnud ja see jĂ€i jĂ€rgmiseks korraks. See on GULBENE-ALĆȘKSNE raudteeliin.
Aluksnest edasi kimasime Zeltini poole, et uurida endist nÔukogude tuumaraketibaasi. Territoorium ikka megasuur seal, hooneid ja punkreid kogu metsaalune tÀis. VÀga luusida ei saanud, vihma hakkas sadama. aga mingi esmamulje sai kÀtte. Seal peaks veel luusima ilmselt.
Keset ĂŒht platsi oli Lenini pea, mis varasemalt olla olnud kuskil Aluksnes. Sealt tariti sinna sĂ”javĂ€eossa ja seal see graniitjunn nĂŒĂŒd on đ Reet kĂ€is seisis mÔÔduks kĂ”rval, niikaua kui teised pildistasid đ VĂ€idetavalt pidi see Vova pea olema 3 meetri kĂ”rgune. Sealt edasi panime Eesti poole. Apes kĂ€isime laiasime veel kohalikus poes.
Eestis tagasi kĂ€isime lĂ€bi Hinni kanjonist. Lonkisime mööda laudteed lĂ”puni ja tagasi. Allikast maitsesime vĂ€rsket vett. Kraanivesi on ikka selle kĂ”rval nagu pudelivesi đ Siit edasi liikusime Ăöbikuoru poole, tahtsime uurida kas lind ka pesal on. đ
Ăöbikuorus oli pesa ikka alles ja muna ka sees đ Linnukest polnud ainult kuskil nĂ€ha. Reisikaaslased kĂ€isid ĂŒleval ka, ma ei viitsinud. Tutvusin selle asemel turistinĂ€nniga đ