Puškin (Tsarskoe selo)
Ükspäev kogunesime paleeväljaku serva kust pidi saama bussile. Natsa aja pärast tuli üks tädi ja hüüdis…. Kes Puškinisse see marssigu tema järel. Läksime bussi, see oli täiesti korralik turismibuss. Kui rahvas peal läks kohe sõiduks. Mingi tunnikese pärast olime kohal…. hullult raffast…. tänava ääres lasti meid välja ja buss kimas minema, enne öeldi veel, et bussi nr meelde jätaks. Muidu pärast ei leia bussi üles. Kogunesime kokku tädi ümber ja tripp algas…. Tänav lossini puhas turistimagnet 😉 ainult suveniirid…. Tädi tõi paki pileteid, saime väravast sisse… Järts muuseumi gruppidele kilomeeter. Muuseum lahti ainult kuueni. Tädi ilmselt vana kala … ütles, et ärgu me põdegu sisse lastakse kik grupid kasvõi kell 7 õhtul…. Alustasime põneva ekskursiooniga mööda parki…
Paari tunniga oli pargil tiir peal ja läksime muuseumi järtsu…. vahepeal töllerdasime mööda parki ajaviiteks. Raffast järtsus miljon
Lõpuks saime sisse… kell oli 6 läbi…. tädi ei valetanudki 😀 Kõigile jagati sussid ja klapid millega sai giidi kuulata…. Pling-pling igal sammul…. vanasti ikka võllidel seda pappi vist oli…
Pildistamise kohta öeldi kohe, andke tuld seni kuni saate…. ainult merevaigutoas ei tohi pildistada… Nu kus krt sa siis ilma ikka saad… “turistitoru” fotokal aitab hädast 😉 , piki koridori läbi mitme saali sai ikka paar pilti sellest tehtud
Lõpuks sai põnev ekskursioon läbi. Lonkisime vaikselt tagasi bussi otsima… õnneks oli raffast kõvasti vähem… Möödaminnes haarasime mõne meene ja kimasimegi Piiteri poole tagasi…. Seal oli vahepeal öö tulnud… Kobisin kirikusse kotile…
