Piirsalu ja Kullamaa kalmistutel asjatamas
Õige mitu päringut hauaplatside hoolduseks oli kogunenud Läänemaale. Egas midagi, hooaeg käes tuleb jalad kõhu alt välja lükata ja tegutsema hakata. Ja nagu ikka miks otse kui ringiga saab, tiksusime vaikselt läbi Keila ja Padise Haapsalu poole. Piirsalus sai tehtud esimene väiksem peatus, vaatasin mis põnevat on siinsetel kalmistutel. Piirsalus neid nimelt 2 uus ja vana. Kõigepealt viskasin pilgu peale uuele kalmistule, ega see nüüd suur ei ole aga oi kurja kus seal on ägedaid riste. Hullult palju on kiviriste, pole mujal kalmistutel sellist kogust nagu täheldanudki. Kalmistu ise olla rajatud alles 19 sajandil. Kellelgi on olnud viitsimist kokku lugeda enne 1945 aasta lõppu paigaldatud hauatähised. Kalmistul olevat 125 metallhauatähist (s.h. sepiseid 105), üks sepisaed ja 55 kivist hauatähist. Paar metallristi hakkas silma oma kujunduse poolest, jälle midagi sellist mida pole mujal veel kohanud.
Põikasin vanale kalmistule ka, siin ka hullult metall ja raudriste. Siin kalmistul olla vanemad kui II MS lõpp 193 metallhauatähist (s.h. sepiseid 118), üheksa sepisaeda ja 73 kivist hauatähist. Selle kalmistu rajamise aeg pole teada. Muidu täitsa lahe selline harmoonias kalmistu aga nu ikka peab väike “kirss tordil” ka olema. Kargas kohe silma keset kalmistut Hiina plastmassi täis plats…. Kõik ilusa rikkus ära…
Lõpuks jõudsime Kullamaale kah, siia oli kõige rohkem asja. Tegime tiiru surnuaial ja ümber kiriku. Viskasin pilgu peale paarile platsile, et tellijatele pakkumised saaksin teha. Siinne kirik on päris vana, arvatavalt ehitati see 13.sajandi lõpukümnendil. Algselt ühelööviline hoone oli 18 sajandini ilma tornita, mis ehitati 1870 aastal. Kiriku sisustuses on säilinud mitmeid haruldusi 17 sajandist nagu näiteks barokne võidukaarerühm, renessaansskantsel, epitaafid, laelühtrid, hauaplaadid. Pühakotta sisse praegu ei saa viirus möllab, mulle see isegi natuke sobib. Saab rahulikult toimetada, keegi ei sega. Aga kes tahab täpsemalt uurida kiriku kohta siis siit või siit saab.
Kullamaa kalmistul on ka päris palju põnevaid vanu hauatähiseid. Ja üllatuseks nägin päris palju taastatud ja värvitud vanu metallriste. Muidugi ei saa siin kalmistul ilma “Sitakoti Matsi” kalmu külastuseta. Matsi kohta liigub nii palju legende, et anna olla. Rahvapärimus teab kõnelda: “Mats oli suurt kasvu mees, kes käis alati ringi suure kotiga, kuhu korjas teelt kõik hobusepabulad, väetas sellega põldu ja kasvatas nii vägevat rukist”. Tegelikkuses pole sellel legendil mingit kinnitust, sest ei leidu ühtki arhiividokumenti tõestamaks Matsi päritolu. Arvatavasti oli ta rikas mees, sest kinkis kirikule kroonlühtri. Omapärane kiri tema ristil on aga rannarootsi murdes ja tähendab umbes sama kui meie kirjutame ristile: “Siin puhkab Jumala rahus …” Neid legende leiab internetiavarustes kõikvõimalikke. Veel üks legend pajatab, et Mats pärines Sitakoti külast, milliseid oli kunagi ümbruskonnas lausa kaks.
Hauaplatse näeb siin samuti kõikvõimaliku kujundusega. Tagasihoidlikust kuni kunstmurukatteni välja.
Kabeli akendel on siin isegi vitraažid, seinale on kinnitatud üks hauaplaat ja paar ilusti taastatud risti. Kui platsid said üle vaadatud siis vutvutvut koju hinnapakkumisi tegema. Loodame, et läheb kaubaks.
