Tsill
-
Nõmmeveski pilvepiirilt
Üle hulga aja sai käidud Nõmmeveskil luusimas. Kui muidu seal kolatud igal aastaajal küll ja küll aga drooniga pole sinna veel jõudnud. Nüüd siis sai see asi ka lahenduse 😉 drooniga ülelend tehtud. Mõtlesin, et äkki näeb pilvepiirilt seda vana elektrijaama kanalit ilusti, aga kahjuks on see üsna võssa kasvanud ja polegi eriti näha. Aga hoolikal vaatlemisel ikka midagi aimatavat näeb.
d
-
Saha, Kostivere, Kiviloo
Plaan oli üle lennata uuesti Kiviloo linnusest. Talvel ei saanud sealt eriti head pilti niru ilma tõttu. Aga nagu ikka miks otse kui ringiga saab 😉 Esimese lennu tegime kohe Saha kabeli juures. See on üks omamoodi lihtne kuid põnev kabel seetõttu, et see on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabel on omamoodi minivariant Pirita kloostrist. Kabelist pikemalt on mul juba varem siin kirjutatud ja üle kordama ei hakka, kellel huvi leiab selle kirjatüki kiirelt minu kodukalt.
Väike kiirvideo ka kabelist
Järgmise peatuse tegime Maardu mõisa juures. Maardu mõisa on ürikutes esmakordselt mainitud juba enne Jüriöö ülestõusu 1314 aastal, seda küll miskipärast Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisas kirjalike andmete põhjal alates 1397. Mõis ise on korras ja kuulub Eesti Pangale, kuigi hetkeseisuga võin selles eksida. Pank on üritanud mõisa aastaid müüa kuid edutult, mingil ajal peaks edu siiski saabuma 😉
Väike video Maardu mõisast
Mõisast edasi väike peatus Kostivere karstialal. Siin on sellel aastal juba mitu korda käidud. See on suurvete aegu päris äge, keset suve pole siin veest haisugi. Muidugi kui hästi hoolikalt kuulata siis väike vulin kuskilt maa alt kostub.
Väike värske video on siin, rohkem videoid on “sinutoru” lehel
Lõpuks jõudsime tänase sihtmärgini. Ilm ilus ja puud pole veel lehes seega sai linnuse varemetest seekord ilusad pildid
Seekord video ka üsna arvestatav
-
Jäneda ja Porkuni linnused
Lisame ülelendamise plaanitäitesse veel mõned linnused. Seekord siis Jäneda ja Porkuni. Jäneda linnus asus muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa piiride ühinemiskohas Piibe maantee ääres Kalijärve ja Jäneda jõe vahelisel seljandikul ja oli väidetavalt veel kasutusel 11 – 12 sajandil. Aga kusjuures linnuse siin seljandikul avastasid arheoloogid üsna hilja, alles 1930-ndate aastate keskpaiku ja ülla – ülla arheoloogilisi kaevamisi siin tehtud polegi.
Väike video Jäneda linnamäest
Kui Jäneda uuritud vaatasime üle Porkuni linnuse. Linnuse rajas ilmselt piiskop Simon v. Der Borch 1479. Liivi sõja ajal 1558 vallutasid Vene väed Porkuni linnuse. Peale linnuse vallutamist pandi linnus põlema ja venelased tõmbasid uttu Rakvere poole. Järgnevatel aastatel püüdsid sõjast osavõtvad pooled korduvalt hõivata hävinud linnust ja sellest teha oma tugipunkti. Kuid mulle jääb arusaamatuks kelle käes põletatud linnus siis oli kui seda uuesti vallutada püüti. Alates Liivi sõjast on linnus varemeis ja selle materjale kasutati hilisemate hoonete ehituseks. Siiski võib Samuel Waxelbergi plaanil aastast 1683 s.o. 120 aastat hiljem, tehtud linnuse plaanil näha hästi säilinud linnust. Plaanil on ka mõisahoonetena 3 elumaja ja majandushooned. Väidetavalt lammutati 1950 aastal linnuse varemeist. Tänapäeval on järgi ainult torn milles asub paemuuseum ja torni lael on vaateplatvorm
Väike video säilinud linnusetornist
-
Lõhavere
Sai Suure-Jaanis asjatamas käidud ja kui juba seal siis tuleb ikka Lembitu linnus ka üle vaadata 😉 Kõigepealt vaatasime üle kohaliku kiriku ja vabadussamba. Kusjuures siinne vabadussammas on Lembitu nimeline 😉 Mälestussamba autor on Amandus Adamson kes kujutas sambal muinaseestlaste vanemat haavatuna. Nagu vabadussammastega ikka juhtus lõhuti see sibulate poolt 1941 ja teist korda 1949. Sammas taastati 1990 aastal. Kui ausammas uuritud kimasime Lõhavere linnamäele. Kui muidu ilmselt rajati linnused nö. kogukonna poolt võõrvallutajate eest kaitseks, siis osa linnuseid kuulus siiski vist mingitele omaaegsetele “võllidele”. Lõhavere linnust peetakse Lembitu linnuseks. Lembitu on üks väheseid ajalooürikutes mainitud eesti keelse nimega ülik. Arheoloogilistel väljakaevamistel on siit leitud hulgaliselt põnevaid leide. Ja muidugi kõige põnevamast siinsest leiust, kasetohust vakast mis sisaldas hulgaliselt ehteid ja käsitöövahendeid on lausa raamat kirjutatud
Väike droonivideo ka 😉
-
Varbola linnus
Linnustest ülelendamise plaani lisandus talvine Varbola. Väidetavalt olla Varbola üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid mida pole kordagi vallutatud. Pikemalt olen Varbola kohta juba varem kirjutanud siin. Talvel on ilusti näha linnuse suurus ja kontuurid. Eks ma ükspäev katsun ka suvise ülelennu teha.
Väike video talvisest Varbola linnusest
-
Ilumäe kabel ja Kostivere karstiala
Sai üle hulga aja üle vaadatud Ilumäe kabel. Varem on seda talupoegade ja mõisniku rahade eest ehitatud kabelit uuritud juba nii seest kui väljast nõrkemiseni. Seekord vaatasime pilvepiirilt. Suvel ei paista see kabel puude vahelt eriti väljagi, aga nüüd talvel nagu peo peal. Ja Vabadussõja ausamba juures olid isegi lipud ilusti väljas
Väike video kabelist
Kodupoole minnes tuleb ikka Kostivere karstiala ka üle vaadata. Suurvee aegu on see kohake ikka päris äge. Suvel pole siin veest haisugi. Mõnda aega tagasi alles käisin siin, siis oli lumi peaaegu sulanud aga nüüd uuesti lumi maas. Selline juba see Eesti ilm on 😉
Väike video veerohkest karstialast
-
Kloodi ja Rakvere linnused
Järjekordsed linnused sai drooniga üle lennatud, ilm polnud küll suurem asi aga midagi ikka sai pildile. Kõigepealt lendasime üle Kloodi Pahnimäe linnamäe. Linnus asus Pahnimäe seljaku lõunapoolses osas ja oli väidetavalt oma 6200 ruutmeetri suurune. Linnus on piirnenud kolmest küljest kivivalliga mis on praegugi veel osaliselt looduses nähtavad. Sedagi linnust on kasutatud ilmselt juba I aastatuhande alguse ajutise pelgupaigana. 1950-ndatel tehti siin väljakaevamisi mille käigus leiti savinõukilde, loomaluid ja ka 1 3 – 4 sajandist pärinev kuldfooliumiga klaashelmes. Seekord jäi asi käsitsi läbi lonkimata aga ükspäev teeme selle ka ära 😉
Põgus video ka Kloodi linnamäest
Järgmisena vaatasime üle Rakvere linnuse. Eks see praegune kivilinnuse jäänuk rajati omaaegse eestlaste Tarvanpää linnuse asemele vist taanlaste poolt. Hiljem kui linnus läks ordu valdusesse hakati välja ehitama pealinnust. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes kolmes küljes asuvatel oosidel ja koosnes kividest, palkidest ja jumal teab millest veel. 1581 linnuse vallutanud rootslased rajasid bastionid ja tegid ümberehitusi. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas ja enamik hooneid lammutati pärast seda ehitusmaterjaliks. Mõtlesin, et talvel linnuses elu ei toimu aga võta näpust lambad ja eesel toimetavad ilusti linnuse siseõuel 😉
Väike video on siin, videol ilusti näha lammaste toimetamine.
