Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Paunküla mäed
Ükspäev kutsusid sõbrad mägedesse trippima… Haarasin fotoka kaasa ja minek. Rõõsalt keerasime metsa. Seal veidi ukerdamist sinka-vonka mööda metsateed ja peaaegu kohal olimegi. Päris matkaraja lõkkekohani välja ei saanud…. Kõrgema autoga saab ka lõkkekohani
Parkisime auto pisikesse parklasse lõkkekohast paarisaja meetri kaugusel. Matkarada päris põnev, imelised vaated ja maiustamiseks marjad…
Osa laudteed oli üles võetud ja aasta lõpuks väidetavalt asendatakse uuega. Laudtee puudumine ei seganud matka.
Matkarada kulgeb vahelduvalt nii metsas, rabas kui ka oosidel. Ühe järvekese kaldale olid matkajad käepärasest materjalist väikse lebokoha teinud. Lõpuks jõudsime ringiga lõkkekoha juurde tagasi. Mõtlesime endid lõkkekoha läheduses järvekeses jahutada aga…
-
Puškin (Tsarskoe selo)
Ükspäev kogunesime paleeväljaku serva kust pidi saama bussile mis viib Puškinisse. Natsa aja pärast tuligi üks tädi ja hüüdis…. Kes Puškinisse see marssigu tema järel. Läksime bussi, see oli täiesti korralik turismibuss. Kui rahvas peal läks kohe sõiduks. Mingi tunnikese pärast olime kohal…. hullult raffast…. tänava ääres lasti meid välja ja buss kimas minema, enne öeldi veel, et bussi nr meelde jätaks. Muidu pärast ei leia bussi üles. Kogunesime kokku tädi ümber ja tripp algas…. Tänav lossini puhas turistimagnet 😉 ainult suveniirid…. Tädi tõi paki pileteid, saime väravast sisse… Järts muuseumi gruppidele kilomeeter. Muuseum lahti ainult kuueni. Tädi ilmselt vana kala … ütles, et ärgu me põdegu sisse lastakse kik grupid kasvõi kell 7 õhtul…. Alustasime põneva ekskursiooniga mööda parki…
Paari tunniga oli pargil tiir peal ja läksime muuseumi järtsu…. vahepeal töllerdasime mööda parki ajaviiteks. Raffast järtsus miljon
Lõpuks saime sisse… kell oli 6 läbi…. tädi ei valetanudki 😀 Kõigile jagati sussid ja klapid millega sai giidi kuulata…. Pling-pling igal sammul…. vanasti ikka võllidel seda pappi vist oli…
Pildistamise kohta öeldi kohe, andke tuld seni kuni saate…. ainult merevaigutoas ei tohi pildistada… Nu kus krt sa siis ilma ikka saad… “turistitoru” fotokal aitab hädast 😉 , piki koridori läbi mitme saali sai ikka paar pilti sellest tehtud
Lõpuks sai põnev ekskursioon läbi. Lonkisime vaikselt tagasi bussi otsima… õnneks oli raffast kõvasti vähem… Möödaminnes haarasime mõne meene ja kimasimegi Piiteri poole tagasi…. Seal oli vahepeal öö tulnud… Kobisin kirikusse kotile…
-
Piiteris asju ajamas
Nagu ikka juhtub, et vahel on asju vaja ajada piiri taga… Ei viitsi kasutada reisimiseks mingeid totakaid reisibüroode pakette. Omal käel näed täpselt seda mida tahad näha. Reisimine Piiterisse on päris mugav ja võimalusterohke. Pilet öisele bussile maksis ainult 10€. Tavaliselt sõidan Temptransi bussiga , väljumisajad väga sobivad ja hinna-kvaliteediklass ka paigas. Majutuse sebisin seekord Piiteris Jaani kirikusse . Varem olen seal kirikus korduvalt käinud kuid ööbinud ei ole. Hommikul Piiteris sõin kõigepealt kõhu täis ja lonkisin majutuskohta.
Minu üllatuseks oli seal täiesti mõnus majutus. Hea, vaikne, kõik vajalik olemas. Eraldi täisvarustuses kööginurk koridori otsas. Ja mis kõige parem 24/7 mehitatud valve. Sebisin juhatajalt uksekaardi, et saaks ilma turvameest tülitamata käia…. Põrutasin linna asju ajama. Asjad aetud tekkis tiba vaba aega. Kohe muuseumi 😉 Admiraliteiski metroojaamas päris põnev muuseum. Soovitan soojalt kõigile… Kogu Piiter ja selle ümbrus on vaadatav maketilt.
Peale muuseumi külastust natuke linnas luusitud, Ziilu ja tema sõpradega kohtutud.. Sõpradega pidasime plaani, et võiks kuskile trippida linnast välja. Mõeldud tehtud… võtsin ühel reisipakette müüval tädil nööbist kinni ja sebisin järgmiseks päevaks ekskursiooni Puškinisse. Natuke tuli kaubelda hinnas…. me ju turistid. Hind kohe kallim. Peale väikest sebimist saime paketi kohalike hinnaga. Käisime papi välja ja saime juhised kust ja millisele bussile homme istuda…
Hommikul ärgates vedasin ennast üle tee kohvikusse ja pugisin kõhu täis. Piiteris on soe toit saadaval 24H erinevate kohvikute-sööklate näol. Kui kõht täis kobisin tuppa tagasi. Järsku kuulsin kuskilt kostmas koorilaulu. Viuh telekas käima… väga mõnus vaadata otse mis toimub üleval kiriku saalis. Veidi kuulanud-vaadanud telekast kontserti kobisin üles saali, et vaadata originaalis toimuvat. Toimus kooride lauluvõistlus…
Nats kontserti nautinud kobisin linna laiama. Aga nagu ikka mitte otse vaid mööda nurgataguseid… Põnevad kõrvaltänavad ja värskelt korrastatud “Novaja Gallandija”. Pikalt aega luusida ei olnud kuna tuli õigeks ajaks bussile jõuda.. Aga sellest edaspidi…
-
Lastega luusimas Valgejärvel
Septembris sai vähe vaheldust pakutud ühele toredale lastekodule… Kui seltskond oli kogunenud alustasime 6,5 km trippi. Aega oli varutud piisavalt, et ka kõige väiksemad jaksaks vaikselt kulgeda. Selle lühikese tripi käigus oli võimalik näha loodust igast nurgast. Läbi metsa kulgedes jõudsime järvekeseni mille põhi täitsa valge.
Arutasime lastega miks see nii ja kuidas vanasti seda valget ollust kasutati. Edasi trippisime mööda laudteed mille ääres oli hulga pohli. Nii mõnigi laps ei julgenud neid maitsta aga peale väikest selgitustööd maiustasid enamus lastest marjadega…. Tegu oli edasiminekuga… vaikselt edasi kulgedes jäi teele väike saareke. Seal sai lastele näidatud kuidas Ott oma piire männil märgistanud oli. Veidi edasi minnes nautisime ilusaid vaateid
Lõpuks jõudsime kuivale maale tagasi. Lapsed turnisid natuke vaatetornis ja tiksusime üle Rukkimäe edasi, korjates sujuvalt ka mõned seened. Mõne aja pärast jõudsime metsas allikani. Allikal kustutasime veidi janu, lapsed väitsid, et pidi palju parem vesi olema kui pudelis või kraanis. Täitisime veega kõik kaasasolnud õõnes anumad ja liikusime mööda rada edasi. Teel korjasid lapsed materjali “metsatee” jaoks
Lõpuks jõudsime laagripaika, milleks oli vahva püstkoda. Püstkoda kuulub MTÜ Ellamaa Loodusselts ja selle kasutamine on viisakas eelnevalt kokku leppida.
Meil oli see eelnevalt ilusti kokku lepitud ja nüüd läks väikseks sööminguks. Tegime lõkke, et lisada hubasust ja saaks toitu soojendada. Kui söök söödud, “metsatee” proovitud, metsajutud räägitud said lapsed kuulata mis häält teeb šamaanitrumm. Ka lapsed said proovida trummi lüüa. Päris müstiline oli lõkkevalgel tipis trummiheli kuulata.
Matkal nägi veel nii mõndagi põnevat aga kõike ei saa rääkida…. muidu ei viitsi lugeja oma taguotsa sinna tuulduma vedada.
-
Jaanilinna nurga taga
Narvas luusides on korduvalt silma jäänud välismaal asuv pisike kirik… Ühel heal päeval asjatasime seltskonnaga Narvas ja otsustasime lähemalt uurida seda kirikut. Mul ja Ziilul olid viisad, teistel polnud…. Läksime Kreenholmi juures piiripunktist üle jõe. Piiriületus käis peris siva. Olles vastaskaldal panime käsitsi kiriku poole jugama. Teel oli näha vana nõukaaegne rippsild, mille kaudu ilmselt venkud Kreenholmis tööl käisid
Edasi marssides jõudsime lõpuks kiriku juurde. Tegime tiiru peale aga sisse ei saanud. Tõmbasime lesta. Saime vaevu 100 meetrit minna kui tuli vastu miski kohalik töötunkedes külamees ja ütles, et ma võin teid sisse ka lasta…. Mis meil sai selle vastu olla… Vana tõi võtme ja lasi meid sisse, isegi pilti lubas teha. Seest nägi kirik päris kobe välja. Hakkasime juba ära minema kui vana ütles, et ooot meil veel alumine korrus ka… Kus on pühad säilmed. Käisime loomulikult ka neid vaatamas, vana võttis isegi katte maha kirstudelt ja lubas pilti teha.
Kui ka alumine korrus oli uudistatud lõime onule patsu ja tõmbasime lesta. Teel hakkas rõvedalt vihma sadama. Passisime tükk aega bussijaamas vihmavarjus. Bussijaama vastas oli päris ägeda arhidektuuriga maja. Kahju ainult, et käest lastud….
Kui vihm vähemaks jäi lonkisime kesklinna, sebisime seal poest kotid manti täis ja padavai käsitsi üle Narva silla.
Marsruudil näeb veel nii mõndagi põnevat. Huvilistel soovitan soojalt asi oma silmaga üle vaadata……….
-
Tagasiteel lõunast põhja
Nagu ikka kipub olema, et otseteed ei ole, juhtus ka sel korral. Kimades põhja poole kargas kõvaketta soppidest välja miski õhkõrn viide Lehtse mõisale…. Mõeldud-tehtud kiire pööre paremale ja mööda sinka-vonka teed tundmatusse. Sai peris tükk maad kimatud aga mõisa ei kuskil…. Juba kadus lootus, kuid siis paistis hämaruses miski torn. Kiire põige võsa vahele ja olimegi mõisa varemete juures. Kahjuks mõisast järgi ainult tiba varemeid, kuid needki olid muljetavaldavad…. Paar pilti ja edasi põhja….
Kodus interneedumist uurides selgus, et seal pidavat ka keldrid olema… Ükspäev lähen valges tagasi ja uudistan keldreid kah 😉
-
Kuidas meie lind lõunasse lendas. Vol 2
Hommikul ootas meid peremees kuuma kohvi, pudru ja võileibadega. Kui kõht oli täis söödud siis otsustasime, et tuulutame oma linnukest. Oli teine vaeseke ju terve eelmise päeva toas meie staffi valvanud. Kui olime veidi linnukest tuulutanud, otsustasime, et lähme luusime ka läheduses asuva järvekese juures. Loomulikult võtsime linnukese kaasa. Senikaua kui linnukese puurist välja lasime, käis üks seltskonnakaaslane end järves jahutamas. Olles vähekene linnukest lennutanud, otsustas linnuke lõunasse lennata ja kadus viuh silmapiirilt. Kutsusime küll linnukest koju tagasi, tegime selleks kükke ja muid trikke, aga linnuke ei kuulanud meid.
Kuna linnuke meid enam kuulda ega näha ei tahtnud, läksime vaatama, kus ta ennast peidab. Linnukest otsides leidsime hulgaliselt kukeseeni, kuid linnukest polnud kuskil. Arvasime, et ju linnuke lendas ülelennanud haneparve sabas lõunasse…..
