Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Sõjaväeõppuste järelnoppimine
Ükspäev luusisime Leetse kandis… Metsa all jäi siin-seal silma märke sõdurite “sõdimisest” 😉 Eks ma siis noppisin nii mõnegi vedeleva hülsi…. Kunagi punkarid vist laulsid, et taome tankid atradeks 😀 Mõtlesin miks ei võiks siis hülsse vidinateks taguda 😀 😀
Vedelesid teised mul tükk aega ja ootasid oma õiget aega. Lõpuks tuli paar ideed kuidas hülsse kasutada. Atra igaks juhuks ei meisterdanud aga paar vidinat küll..
Enamus piltidel olevaid vidinaid kaunistab juba kandjaid 😉
-
Iisaku muuseum
Muuseumid mulle meeldivad, eriti sellised kus ajaloost juttu 😉 Sattusin uudistama Iisaku muuseumi… Päris vahva pisikene muuseum kus kohalikku eluolu nagu putru. Vaatamist jätkub kahte majja. Läbisõidul olles soovitan igaljuhul sisse astuda. Ja juhataja on seal väga asjalik giid 😉
Mulle muidugi jäid kohe eriti silma ehted… 😉 äkki on midagi põnevat ja lihtsat mida on võimalik õpitoas teha. Jäi silma väike tordeeritud hoburaudsõlg mida ilmselt kannatab õpitoas teha. Mis siin ikka pikalt mõelda…. väike pilt ja koju katsetama.
Kodus leidus isegi sobivat materjali katsetamiseks… Tunnike pusimist ja suht sarnane vidin valmis saigi
Ühesõnaga õpitoas saab huviline proovida sarnast sõlge oma kätega valmistada. Aega läheb umbes tunnike. Lihtsamat sõlge saab valmistada umbes 30-40 minutiga. Leitud on maa seest väga edevaid kui ka lihtsaid hoburaudsõlgi. Panen siia vaatamiseks mõned pildid Ajalooinstituudi arhiivis olevaist leidudest, Mahtra muuseumist ning internetist ja ka enda leitud sõlgede pildid
Nagu juba varasemalt mainisin siis lihtsamaid sõlgi saab õpitoas proovida järgi teha. Aega kulub oma väikeste käekestega nokitsemiseks umbes 30-40 minutit
-
Lastekoduga Kõrvemaal
Toredatel töökaaslastel oli teoksil üks põnev projekt… Viia lastekodulapsed matkale ja näidata, et igavusest ei pea ainult lolluseid tegema vaid saab ka TEISITI 😉 Kui asjad pakitud ja grupp koos viidi meid bussiga Kõrvemaa matkarajale. Parklas vinnasime seljakotid selga ja padavai Jussi järvestiku poole minema. Ilm oli super… Tutvusime teel erinevate maastikuvormide, taimedede ja muu värgiga. Lõunaks jõudsime Väinjärve telkimisalale. Seal väike lõuna ja vaikselt edasi Suursoo poole..
Teel nägime kuidas rähn oli üritanud teha kahekordset elamut. Trippisime mööda laudteed raba peal, turnisime vaatetornides
Õhtuks jõudsime Paukjärve äärde. Teel nägime erinevaid elukaid, mõnda sai ka lähemalt uuritud. Isegi vaskussi nägime.
Panime püsti telklaagri ja läks toidu valmistamiseks. Lapsed käisid usinasti lõkkematerjali korjamas. Kui kõhud täis söödud oli peatselt kuulda telkidest vaikset nohinat 😀 😀 Hommikul äratus, väiksed veeprotseduurid, hommikusöök. Laager kokku ja vaikselt parkla poole kus meid ootas buss.
-
Sõpradega Moskvas
Kamp kokku ja minek… Nagu ikka spontaanselt ilma eelneva plaanita. Luusisime täiesti suva kohtades. Ajaviiteks VDNH külastus. Seal igavene pirakas vaateratas kust ikka avanes vaadet ka 😀 Siis selline äge tramm mis sõidab postide otsas VDNH ja Ostankino teletorni vahet, ikka tegime väikse tiiru ka. Siis käisime vaatasime seda ilmatusuurt Petsi kuju, mis algselt pidi Piiterisse tulema… Oli ikka kolakas küll
Järgmisel päeval vaatasime Borodino lahingu panoraami. Päris äge asi tehtud… Satud nagu lahingu keskele, vaade ümberringi 360 kraadi.
Õhtul traditsiooniline Punane väljak, GUM jne. Vovka putkasse järtsu polnudki aga ega meil polnud huvi seda külastada ka. Punane väljak on õhtul tulede valges palju efektsem kui päeval… Gum on ikka ilmatusuur kaubakeskus, luusisime veidi ringi.. Sõime pisikeses kohvikus ja vaikselt kodupoole minema…
-
Minsk-Brest
Panin sõpradega kamba kokku, sebisime Tulika rendist auto ja kimasime Valgevenesse tuulduma. Minskis Eesti saatkonnas oli tulek kokku lepitud. Parkisime auto saatkonna hoovi ja ise linna laiama… Ööbisime otse kesklinnas kaubamaja kõrval sebitud korteris 😉
Õhtul enne kotile kobimist panime plaani paika, et hommikul Bresti minek… Hommikul kui kõik pestud-kustud-kammitud võtsime auto ja andsime tuld Bresti poole. Minski servas turnisime korra ka miski kurgaani otsas… nägi päris kaugele. Mõned vennikesed olid vist tulnud kurgaani vaatama tankidega… igatahes olid ilusti parklas pargitud 😀
Kimasime edasi… Vahepeal põikasime ka trassilt kõrvale Hatõni memoriaali vaatama. Ärge ajage Hatõni segamini Katõniga…. need kaks eri asja. See olevat olnud pisike külake metsas mille Aadu mehed maatasa tegid. Memoriaal iseenesest päris sünge. Korstnajalad väidetavate talukohtade peal püsti koos nimedega kes ära tapeti selles talus… Kellad löövad… tekitavad päris sürr oleku…. Igatahes tasus vaatamist…
Kui see ka vaadatud sügasime edasi… Ah jaaa täitsa maksuline kiirtee oli…. igavene lai ja sile, lubatud oli 120 km/h, me nagu turistid ikka üritasime siis kah 120 sõita. Krt kõik panid meist mööda nagu postidest isegi žigullid….. Vaatasime, et 150 oli see tempo millega kõik lasid trassil. Miilits mõõtis kiirust aga maha ei võtnud…. Pärast kohalikelt küsisime mis värk… öeldi, et 150 ei võta miilits kiirteel maha aga nagu üle lased saad trahvi 😀 😀 Lõpuks jõudsime Bresti…. Kõigepealt sattusime väidetavalt endise NSVL kõige suuremasse raudteemuuseumi. Kõik eksponaadid pidavat olema töökorras. Muuseumi väravas sattusime kokku ühe papiga kes oli just pinsile jäänud. Kuuldes meie eestikeelset juttu kargas kohe ligi, et tal ka keegi eestist pärit ja meie nagu zemljakid talle. Haaras kohe meil nööbist ja tegi vägeva ekskursiooni….
Marssisime üle tee Bresti kindlusesse. Kah päris kõva memoriaal….. Luusisime seal tiba ja siis veel kindluse taga mingil surnuaial.
Peale kultuuri manustamist mõtlesime sööma minna… Tee ääres suur kaubamaja, hüppasime sisse…. Ennäe kohvik aga krt püstijalakas ja noad kahvlid ketiga laua küljes kinni 😀 😀 . Küsisin kohalikelt kas mingi normaalne söögikoht ka om. Mainiti, et kõrvaltänavas on Itaalia restoran aga kohalikud seal ei käi, väga kallis pidavat olema. Muud üle ei jäänud otsustasime minna… kõhud olid ilgelt tühjad… Leidsimegi üles selle resto. Suht muljetavaldav oli… Suured kapid turvad olid uksel, sees tuli riided garderoobi anda nummeri vastu…. juhatati lauda ja anti menüüd näppu…. Valik oli hea… mõtlesime, et kõik tellivad erinevad road siis saame maitsta kõike 😀 Näljasem tellis kohe pizza 😀 teised veel mõtlesid…. lõpuks said tellitud söögid – joogid ikka korralikult nagu kombeks 😀 Et kui juba prassimiseks läks siis las olla 😀 Oh sa püha petlema pasahärg… kui siis see kõigepealt tellitud pizza toodi….. mõtlesime kes selle ära sööb, sellest oleks meile kuuele jätkunud 😀 Kohe toodi ka muu tellitud staff… no seda oli ikka palju… me tükk aega pugisime ja ägisesime.
Mõtlesime, et krt palju arve tuleb.. ära ka joosta ei saa, riided võeti ära 😀 ilmselt tuleb nõusid pesema jääda… Lõpuks küsisime arve….. Kuis see toodi ei saanud s…. aru kas see oli ühe inimese arve vai kõik kokku…. Küsisime jõhvikalt järgi mis värk on.. Pidavat olema kõik kokku… meil kukkusid lõuad põlvini lahti… Kuue inimese arve… söögid, joogid, veinid oli kokku ca 40€. Kaasa pakiti veel pool pizzat mida ei jõudnud ära süüa.. Veeresime kuidagi autosse ja panime tuld Minski poole.
-
Minskisse tuld viimas
Sõbral vaja üks julla Minski viia…. ise minna ei saa 😉 Kesse siis ikka läheb kui mitte mina 😀 😀 . Julla autosse ja tuld, 800 kiltsa pole ju miski maa… Piiril järtsu eriti polnud, tunnikesega sai üle. Lõunaks Minskis, julla üle antud ja hotell sebitud….. Hotelli restost linnale ikka ulme vaated.
Luusisin vähe pargis ja promenaadil. Linn tegelt sitaks puhas ja ilus. Vanalinna väga ei ole, see pommitati sõja ajal maatasa. Pargid on väga maitsekalt tehtud ja seda vene bling-blingi ei ole. Mis on muidugi äge… kõikvõimalikke pronkskujukesi on pea igal nurgal..
Kui linnas luusitud ja mant koju ostetud kobisin hotelli kotile… Hommikul tuld kodu poole. Vahva linnake… Käin siin veel korduvalt 😀 😀
-
Trakai
Mingi eksirännaku ajal sattusin sujuvalt Leedu linnakesse Trakai…. Linn ise pisikene ja midagi erilist ei ole aga loss selle eest oli muljetavaldav. Asub saarel keset selgeveelist järve. Järveäärne promenaad on täis suveniiriputkasi ja söögikohti. Lossi saab tänapäeval mööda silda.
Kuna aega oli siis sai tiksutud vesirattaga mööda järve pool päeva. Vesiratta rent oli suht olematu hinnaga. Sõpradel olid õlled kaasas…. ilm oli nii palav, et sidusime need nööriga vesiratta taha lohisema 😀 😀 Kaua ei saanud neid järgi lohistada, luiged tahtsid need p… panna 😉
Üldiselt Tasub täitsa läbi käia sellisest linnakesest….
