Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Pääsküla raba
Sai täna käidud Pääsküla raba testimas, kas on laternamatka kõlbulik. Alustasime Kraavi tänava parklast. Lund oli seal kohe mõnuga aga see ei tähendanud, et rahvast ei ole 😀 Nii mõnigi jalutaja tuli vastu. Liikusime vaikselt allikate suunas ja sealt edasi vaatetorni poole
Vaatetorni juures olime 10 minutiga. Turnisime vaatetornis ja uurisime rabavaadet. Valges pole siit peale metsa midagi näha, pimedas ilmselt pole sedagi. Kui just ei ole kuuvalge. Vaatetorni läheduses oli linnukestele ilus väriline korter. Aga kedagi polnud kodus. Vaatetorni juurest liikusime edasi mööda rada raba poole.
Rada kuni paremale suunduva laudteeni on täiesti käidav. Vahepeal näeb mõnda kraavikest mis ei ole vaatamata külmale jäätunud. Optimaalne on siit suunduda laudteele. Laudtee on küll jääs aga mitte libe. Seal saab käia ainult hanereas. Talvel kannatab käia täitsa vabalt isegi laudtee kõrval. See ehk ongi pimedas kindlam, pole ohtu laudteel libastumiseks.
20 minuti pärast olime raja hargnemiskohal. Siin on valik kas teha väike põige vasakule ja minna stardipaiga poole vahepeal mööda paari valgustatud tänavajuppi. Mis kokkuvõtvalt tulevad tagasi selle ristumiskoha lähedale. Sellisel juhul pikeneb matka aeg ca 30 minutit. Laternatega pole valgustatud tänavatel midagi teha 😀 Optimaalne on ristumiskohast minna paremale. Rada läheb edasi piki oja kallast Kraavi tänava parkla suunas. Sellisel juhul on matka pikkus ca1,5 tundi. Nagu näha testmatkaja riietusest siis mingit erilist matkavarustust selle raja läbimine ei nõua. 😀
-
Sinka-vonka vol.2
Ükspäev lõi jälle kiiks pähe, et peaks tuulduma vähe muidu löövad koid sisse. Staff autosse ja minekut tuhm pilk kauguses, tukk lehvimas tuules. Esimese peatuse tegime Vetlas. Käisime uurisime paisu ja kõrvalolevat kunagist saekaatrit. See töötas ilmselt vee jõul kunagi. Osa seadmeid oli täitsa alles, polnudki Kuusakoskisse tassitud 😀 😀
Edasi põikasime korra vasakule Valgehobusemäele ja sealt Albu mõisa. Albus tegime tiiru pargis ja kohvikus väikse kohvi. Kui kohv joodud tiksusime vaikselt edasi Ambla poole.
Amblas käisime kirikuaias, uurisime vabadussõja ausammast. Tahtsime kirikus ka ringi luusida aga kahjuks ei saanud, seal oli matusetseremoonia. Tüürisime edasi Kuksema suunas.
Kuksemal uurisime Schillingite kabelit. Kuna seal rohkem vaatamisväärsusi pole panime kohe edasi Aruküla poole.
Aruküla mõisa juures tegime tiiru ümber mõisa ja kaevumaja. Edasi sõitsime Emumäe poole.
Enne Emumäele jõudmist põikasime läbi väga ilusa ja privaatse Selja järve äärest. Paar pilti tehtud kastsime end vette ja edasi Emumäe poole. Turnisime tornis ja läksime üle tee oleva püstkoja juurde. Kuna õhtu käes siis tegime omale pesa püstkoja taga olevas koopaonnis. Onnis oleval lavatsil oli väga mõnus magada, välised hääled sisse ei kostu. Hommikul peale äratust tiksusime Palamuse poole.
Palamusel käis parajasti väike tasuta kontsert. Nautisime veidi seda, pärast luusisime kirikus, koolimajas ja muudel kevade radadel. Sauna ja parve vaatasime kah 😀 😀 Edasi tiksusime Kassinurme poole.
Kassinurmel hakkas lõpuks linnus valmis saama. Uudistasime veidi linnust, tibi parvega järvel. Käisime läbi hiiest ja vaikselt edasi Laiuse poole.
Enne Laiuset oli mingi külamees kahuri meisterdanud põllule ja mingi kuri eit oli ka 😀 Laiusel uurisime linnuse varemeid igast otsast ja sõitsime edasi Kuremäe poole. Laiuselt veidi Kuremäe poole tegime väikse metsapeatuse mis päädis mitme peotäie metsmaasikatega. Nämmmmmaaaaaa.
Kuremäel tegime tervele kompleksile tiiru peale. Mõtlesime, huvitav kuidas nad laovad selliseid maja kõrguseid puukuhjasi. Käisime maitsesime allikast püha vett kah. Mõtlesime kümblema ka minna aga vesi oli jube külm 😀 Kuremäelt edasi võtsime sihiks Valaste.
Valastel midagi erilist ei olnud. Juga nagu juga ikka. Tegime paar pilti ja võtsime üle tee kohvikust väikse kohvi. Kohv joodud võtsime suuna kodu poole aga miks otse kui ringiga saab 😀 😀 Vaja veel Porkunist läbi lipsata 😀
Porkunis hakkas kõigepealt silma Viinavabriku korstna otsas kurepesa. Väike kurepoeg uudistas ümbrust. Järvel pardimamma tegeles oma pesakonnaga. Uurisime vähe ka mõisa ümbrust ja loomulikult külastasime paemuuseumi. Peale kogu seda tegevust venitasime ennast kuidagimoodi kodupoole. Järgmine päev oli vaja tööle minna 😀 😀
-
Puupeade väljanäitus
Käisin Varbolas uurimas puupeade väljanäitust. Krt saemehed ikka peris osavad nikerdajad. Peab ikka kannatust olema neid nikerdada aga samas on need päris ägedad. Ma mõned eredamad näited omale mälestuseks isegi jäädvustasin.
Väike ülejääkide likvideerimine käis selles lõkkes 😀 Üks pakk oli pandud eraldi põlema, see põles päris huvitavaks kujuks. 😀
Ja isegi siilipere oli valmis nikerdatud 😀 😀
-
Tsiklite mäkketõus
Ühel aastal korraldati tsiklite mäkketõus Väo karjääris. Kuna see mul siin suht üle õue siis ei saanud mitte vaatama minna. Polnudki varem seda vaatamas käinud. Seekordne võimalus tuli kiirelt ära kasutada ja padavai koos sõbraga seda vaatama. Lahe oli vaadata kuidas pullivennad oma tsiklitega mille tagakiiged kilomeetri pikkuseks tehtud üritasid tuhamäest üles saada. Mõnel üksikul see isegi õnnestus 😀 😀
Aga ega jalgrattamehed sitemad polnud. Need harjutasid kõrval tiba väiksema mäe otsas 😀
-
Kuidas ma Kiievis käisin
Ükspäev küsiti kas ma Kiievi tahan minna. No mis mul saab selle vastu olla kui trippida saab. Nagu juba traditsiooniks kujunenud euroopa poole minekul tuleb peatus Leedu 19-ndal . Saab selga sirutada, süüa olematu raha eest ja natuke loomi vaadata. Kui kõik need eelpool kirjeldatud protseduurid tehtus läks sõit edasi…
Nagu ikka on Poola meil imedemaa…. Kummalised sildid mis ilmselt neil midagi muud tähendab kui kerakolli 😀 😀 Keset heinamaad olev baar ja pikk sirge tee jne.
Vahepeal ööbisime mingis pansionaadis keset suurt parki. Baaris oli äge topisepaar jänkuonu ja rebaseonu maiustasid kokteiliga.
Kiiev krt igavene pirakas linn… Kobisin kohe vanalinna laiama, see igavesti kõrge mäta otsas ja vaade sealt päris hea. Jõel terve joru igasugu laevukesi, mis tegelikult on restoranid. Dnepri jõe kaldal oleva kraana otsast sai kummiga alla karata. Kusjuures selle atraktsiooni juures oli alati järts niipalju kui ma sealt mööda käisin. Sild üle jõe oli nii pirakas, et suured laevad panid alt läbi viuh ja viuh. Mis eriti äge laevad uhasid edasitagasi nagu meil autod Tartu maanteel ja metroorong paneb ka üle silla. Teisel pool ongi peatused maa peal aga Petshershkaja lavra poolel paneb sillalt viuh otse maa sisse 😀 😀 Kalamehed istusid sillal püüdsid kala selle liikluse vahel. Vot ei saa aru mis moel nad tundsid näkkamist 😀 😀 Korki peab ilmselt binokliga vaatama 😀
Aprilli kohta oli jube soe ja kõik õitses. Vanalinnas on päris vägev kirikukompleks suure kiviaia sees Petsherskaja lavra . See on nagu täiesti omaette linn linnas. Seal pidavat olema ka munkade poolt uuristatud käigud aga seal ma ei käinud. Vaade oli muljetavaldav, kirikutes sees pilti teha ei saanud, vanamutid lendasid kohe peale kui fotokat nägid 😀 Isegi tuvila oli kirikute juures olemas. Huvitav milleks?? Vanasti oli kas kirjatuvi või söök. Tänapäeval ilmselt tilulilu või söök. Päevitajaid nägi igal murumättal. Pauka oli ka pesakonna tuulduma toonud. Kellegi 5 jalaga hobune näksis kah rohtu 😀 😀
Sama mätta otsas kus on kirikukompleks on veidi edasi igavene suur 2 MS memoriaal ja muuseum. Rodina mat paistab üle linna. Luusisin ja uudistasin õhtuni seal. Muuseumi sisse ei hakanud minema. Jätsin selle järgmiseks päevaks.
Järgmisel päeval külastasin muuseumi. See oli päris huvitava ülesehitusega, saalides liikusid ühest ajastust teise. Igas saalis oli oma ajastu täpselt kronoloogilises järjekorras. Muuseumis eksponaate kõvasti. Ka koonduslaagrite teema oli täiesti eraldi saalina.
Päris karm oli see koonduslaagrite teema. Tegin paar pilti kah toodangust aga siia kõiki ei pane. Siin pildil on näha inimnahast sõrmikud.. Oli veel inimrasvast seep ilusti pakendatud ja kiri kah peal millest tehtud, kellakottidest tubakakotid jne jne. Üks saal sisaldas ainult rindelt tulnud teateid surma saamise või teadmata kadumise kohta, terved seinad olid neid täis. ilmselt oli neid seal tuhandeid.
Pealemuuseumi külastust kolistasin mööda linna, poes oli isegi kohalike toodete kõrval Rakvere viinerid saadaval. Kuskil nurga taga oli Olympic casino kah 😀 😀 Ja maailm on ikka imepisike, tiksusin vaikselt üle silla ja vaatasin kuidas kalamehed kala püüavad. Üks vend vaatas otsa ja küsis puhtas eesti keeles… sa küll kohalik pole 😀 sul eestlase nägu 😀 Rääkisime tubli tunni temaga seal juttu, proovisin isegi kala püüda tema õngega. Tuli välja, et kalapüük käib tundega 😀 korki polegi nagu talvel sikutiga jääaugust. Aga krt üles andis ikka kerida, üle 50 meetri pidavat olema kõrgust sillal. Vana oli pärit Keilast ja õde pidavat praegugi seal elama 😀 Nii, et tegelikult on Kiievis vaadata sitaks.
-
Lahemaa trip
Järjekordne matk sai läbi viidud väiksele grupile Majakivi-Pikanõmme õpperajal. Matkale kogunes kümmekond matkahuvilist mõni neist õige pisike. Kui seltskond koos viisin läbi kiire instruktaazi ja hakkasimegi liikuma. Võtsime suuna läbi metsa majakivi poole.
Rajal uurisime erinevatelt infotahvlitelt mida või keda võib metsas näha. Seekord kahjuks loomi ega linde ei näinud, kuigi teerajal oli värske viide metsaasukate kohalolu kohta 😀
Lõpuks jõudsime mööda laudteed majakivi juurde. Tegime väikse peatuse kuna kõige väiksemad matkalised olid veidi väsinud. Kui jalg puhatud ja kivi otsas turnitud liikusime vaikselt edasi üle raba vaatetorni poole.
Raba teises servas uudistasime natuke loodust, maitsesime pohli.
Lõpuks turnisime ka vaatetorni ja nautisime vaadet. Kui kõigil oli tornis käidud tegime väikse lõuna. Maiustasime kaasavõetud toiduga ja pruunistasime nii mõnegi vorsti 😀 Mõni väiksem matkaline tegi ka kiire uinaku 😀
-
Viljandi
Läbisõidul Viljandist käisime sõpradega vaatamas kas lossimäed on ikka alles. Kõik oli omal kohal ja ka vaadeldav. Puud ei olnud veel jõudnud korralikult lehte minna, et vaateid varjata. Turnisime veidi kõikvõimalikes kohtades ja tegime mõned fotojäädvustused. Kahju, et meil enamus linnuseid hävitati sõdade käigus ja nende mastaapsust võib ainult oletada.
Kui lossimäed uudistatud ja rippsillal kah jalutatud lonkisime linna poole. Vahepeal piilus orav oksa pealt mida me toimetame. 😉 Viljandi on üks maasikane linnake
