Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Wels
Ühel heal päeval sattusime luusima Welsi. Linn selline väike ja rahulik nagu meie Paide või Rapla. Hotell oli kohe suht linnaväravate lähedal. Sellises hotellis polegi veel olnud kus registratuur ja söömine on ühes majas aga toad teistes majades. Antakse võtmed ja ise käid nagu oma korteris 😀 Meil oli tuba vaatega tänavanurgale. Viskasime kola hotelli ja siis linna laiama.
Jõe teisel kaldal paistis mingi tornike. Mõtlesime lähme vaatame mis seal on. Läbi pargi minnes olid kõik kohad täis alpikanne, see kasvab nagu umbrohi igalpool. Lõpuks kui torni juurde jõudsime uurisime kust sisse saab ja kas üldse saab. Mingeid silte polnud aga üles saime, mööda kitsast keerdtreppi. Tornist oli linnale päris hea vaade.
Peale tornis turnimist läksime linna. Seal käisime mingis kohalikus muuseumis. See oli selline linnamuuseumilaadne asi, midagi erilist vaadata ei olnud. Suht samad asjad on meilgi linnamuuseumis, ainuke vahe, et seal ruumi eksponaatidele kordades rohkem.
Paaris kirikus käisime kah. Uksed pidavat neil lahti olema 24/7 Seda küll ei viitsinud kontrollida aga päris hilja õhtul igatahes olid küll lahti.
Järgmisel hommikul ärkasime ilge plärina peale akna all 😀 😀 Vaatan aknast välja ja mida näen 😀 😀 Mingid 2 kilesse pakitud meha kimavad mööda tänavat autoga millel vankrirattad all 😀 Ja kus siis hakkas vanu autosi kogunema hotelli otsa põiktänavasse. Kobisime ruttu välja vaatama mis toimub. Neid kogunes kümneid ja kümneid. Selgus, et oli mingi vanatehnika sõit
Lõpuks viskas see pisike linnake kopa ette. Läksime sebisime rongile piletid ja panime Salzburgi. Piletitega oli mingi naljakas süsteem, kehtisid 24H ja selle aja jooksul võisid edasitagasi uhada niipalju kui jaksasid. Kehtis kõigis rongides, marsruudil võisid kuskil maha minna ja järgmisega edasi sõita sama piletiga. Kiirrong andis ikka päris käbedalt minna, kurvites oli kaldu nagu velotrekil 😀 Salzburgist räägin ükspäev eraldi.
-
Viru raba
Täna sai testimas käidud Viru raba matkarada. Kas sobib laternamatkaks või ei. Ilm oli jube mõnus ja lund palju. Rahvast samuti nagu laulupeol. Parklast mööda matkarada raba laudteeni olid vaated väga mõnusalt lumised. Matkarada oli korralikult sisse tallatud nii, et mahtus ikka mitmekesi ka käima kõrvuti. 😀 😀
Laudtee alguses korralik uus EV 100 silt infoga laudtee ja vaatetorni kohta. Laudtee vaatetornini on nii lai, et mahub ka ratastooli lükkama. Trippisime vaikselt vaatetornini välja. Turnisime tornis ja nautisime vaateid. Rahuliku kõnniga võttis meil see parklast vaatetornini käik aega 20 minutit. Veidi aega parajaks teinud liikusime vaikselt tagasi parkla poole. Auto juures tegime kokkuvõtte. Täiesti käidav rada laternatega. Edasi-tagasi kulus meil tunnike.
-
Valaste juga.
Valaste on üks imelik juga. Kui sealt tahad ilusaid vaateid saada siis tuleb silmad-kõrvad valveasendis hoida 😀 Nagu kuskilt kostub sõna külm tuleb kohe tormata. Sealne juga oskab luua imelisi jääskulptuure ja seda mitte jalamile vaid ikka endast ülespoole 😀 😀
Vot selliseks on muutunud jäätiseputka 😀 😀 Ka loodus teab, et jäätis peab külmas olema
-
Jägala – Tuhala
Kuna kuulutati, et Tuhala keeb tegime kohe kiire plaani vaadata kus on rohkem vett, kas Jägalas või Tuhalas. Jägalas on kevadine vesi alati pruun nagu karamell 😉 Vett oli hullult palju. Tegime paar pilti joast eestpoolt ja tagantpoolt. Järsku ilmusid kuskilt mingid vennikesed raftiga ja panid sellega allavoolu minema
Kui juga inspekteeritud läksime vaatasime Linnamäe elektrijaama juurde. veehoidlal oli näha üksikuid väikseid jääpanku mis nägid välja nagu pilved taevas.
Ka siin jooksis tammilt alla karamelline vesi 😉 Edasi suundusime Tuhala poole.
Tuhalas oli nagu laulupidu 😀 😀 Tee ääred mitme kilomeetri ulatuses autosi täis pargitud ja kaevu ääres hull tunglemine. Lõpuks saime ise ka ligi ja paar pilti tehtud. Ajas küll jh vett välja aga Jägalas oli ikka rohkem 😉
Uudistasime ka looduskeskuse maja seestpoolt. Seal hullult erinevaid kivimeid ja kujukesi. Muud tarka seal nagu polnudki.
-
Offroad Kõrvemaal
Ühel ammusel ajal tehti pakkumine, et minge lõbutsege ja andke hinnang. Me maksame kõik kinni…. Sai siis kamp kokku sebitud ja mindud kokkulepitud kohta Nelijärvel. Seal oli terve joru UAZikuid. Kohapeal instrueeriti meid ära. Anti kätte kaardid ja gepsud ning läks koordinaatide sisestamiseks kaardilt gepsu geopeituse jaoks. Kui koordinaadid gepsus jagati meid meeskondadeks ja anti näppu UAZikud 😀 Mul oli lihtne kuna kokkupuude olemas selliste riistapuudega. Tulistasime siis nendega läbi Aegviidu Kõrvemaale. Asi aja peale, kes jõuab kindla aja jooksul kõige rohkem punkte ära võtta on võidumees 😀
Enne starti veel kiire intervjuu Kanal2 reporteril ja start. Gepsu koordinaatide järgi oli vaja üles leida kontrollpunkt ja sealt kirja panna sõna. Minu meeskonnaga leppisime kohe kokku, et ma puldis ja teised jooksevad punktis. See toimis päris hästi ja meil olid oma punktid suht ruttu võetud. Nillisime enne lõppu veel mõned vastasmeeskondade punktid ka ära 😀
Siis kui geopeitus sai läbi tuli aeg mütata soos mingite ATV laadsete vidinatega. Need olid päris ägedad riistad, igaltpoolt ronisid läbi peaaegu. Korra ainult uppusime mudas aga vints aitas välja. Isegi üle jõe ujus kurivaim 😀 :D. Lõppkokkuvõttes oli väga kõva üritus. Kahju, et ruttu läbi sai… aga ple ullu ple ullu kohe kimasime järgmisele üritusele edasi 😀 😀
-
Kõrvemaa matk
Vastu tulles töörahva soovidele organiseerisin Kõrvemaal väikse matka. Lund kahjuks ei olnud aga samas oli ilus ilm. Jube külm oli kah -15 aga õnneks tuulevaikne. Matkal osales sellisest külmast ilmast hoolimata kümmekond inimest. Kui mööda metsarada jõudsime Paukjärve serva jäime kõik lolli näoga vaatama järvele. Õige mitu kalameest oli järvel aga kuna järve jää paistis läbi jäi mulje, et vennikesed kalastavad vee peal 😀
Lõpuks jõudsime oosi otsas oleva vaatetornini. Ronisime üles ja nautisime vaadet rabale.
Edasi lonkisime mööda laudteed raba peale. Raba oli ilusti jääs ja sai laugaste peal käia julgelt. Mätaste otsas oli päris palju jõhvikaid mis olid külma käes mõnusalt magusaks muutunud. Kõik said korraliku annuse looduslikku vitamiini. Raba keskel vaatetorni juures väike puhkepaus ja vaadete nautimine. Lastel muidugi palju rõõmu jäätunud laugastest 😉 Mõne aja pärast alustasime tagasiteed.
-
Iirimaa
Ükspäev tuli sõbraga koos tiksudes mõte, et tõmbaks Iirimaale trippima 😀 😀 Egas miskit, sebisime kohe piletid ja lennukile. Tallinnast Riiga viuh ja sealt edasi Shannonisse. Maandusime kohaliku aja järgi miski 1 paiku öösel. Lennujaamast panime taksoga linna hotelli. Sohver oli suht raske jalaga ja ma istusin juhi kõrval. Algul oli jummala ok seal istuda aga siis kui ees tuli ringtee ja vana viuh vasakult ringile pani sussi vilinal tõmbas mul korra kakalõikurisse vibra. Üritasin vanale käte ja jalgadega selgeks teha, et pea kinni ma istun taha parem 😀 😀 Sohver seletab kannata kohe hotell. Õnneks see nii oligi 😀 Järgmistel päevadel ma ees istumist vältisin 😀 😀 Lõpuks olime hotellis. Hotell oli väljast täiesti mittemidagi ütlev aga seest nägi vinge välja. Hommikul sõime hotellis kõhu täis ja läksime linna laiama. Lõuna paiku tuli meile järgi miski sõbra sõber kes seal kuskil elas ja töötas lapsehoidjana. Paar ööd ööbisime seal majas kust ta töötas. Muidu äge aga haige oli see, et kusele said minna ainult läbi pererahva magamistoa 😀 😀 Pellerit mujal polnudki kuigi maja oli 2x 😀 😀
Järgmisel päeval käisime miskis meie vabaõhumuuseumi laadses asjas. See koosnes mitmest osast. Oli kindlus ja nö asula keskajast suht tänapäevani välja. Pisikesed majakesed, põhimõtteliselt sai kõigisse sisse minna ja vaadata kuidas eluolu on. Kanad jooksid igalpool ringi. Nartsissid ja alpikannid kasvasid igalpool umbrohuna nagu meil võililled 😀 😀
Kindlus oli päris võimas ja seal sai ka igalpool luusida. ruumid olid sisustatud ajastukohaselt ja vastavalt sellele kes selles ruumis elas. Äge oli aknast vaadata kuidas kõrval oleva jõe tase tõusis ja langes silmnähtavalt ja ikka meetreid. Jõgi ise laevatatav, kui vesi oli üleval kimasid laevad ruttu sadamasse rahvas maha-peale ja kohe tuld. Passima jääda ei saanud kohe olid kiilul kinni 😀 😀
Kogu see külake töötas väidetavalt autonoomsena ja kõik vajalik toodeti kohapeal. Kütmine ja toidu tegemine oli kummaline. Majadel küll korstnad olemas aga lõke keset põrandat. Seina küljes spets raudraam mille külge riputati vajalik pada ja keerati lõkke kohale. Köeti lõigatud turbatükkidega. Meil brikett pressitud kängar aga seal ongi nii nagu kuskilt rabast lõigatakse see kohe ka tulle lääb, ei miskit töötlust. Vaatasin, et seal 1 majas oli keskpäeval lastele päris huvitav programm. Kui grupp koos mindi korjati kanalast munad, käidi viljaga veskil. Kui need protseduurid tehtud küpsetati pannkooke.
Territooriumil õitses kõikvõimalikku heina
Peale keskaegse küla oli ka selline 19 sajandi tänavajupp. Seal oli pood, apteek, baar, postkontor jne. Kõik need töötasid postkontorist sai isegi kirja saata ja apteegist drooge osta 😀 😀 Baari saamiseks pidime isegi vähe ootama hull klientide mass oli. Kogu toiduvalik pidi baaris olema kohapeal toodetud. Ilmselt oli ka, ei maitsenud üldse meie plasttoiduna. Ikka päristoidu maitse oli. Aida juures olid kõikvõimalikud põllutööriistad, kõik olid toimivad asjad.
Muuseumi tagaosas oli puu lapikuks löödud seina peale, pisike kiriku moodi majake, vesiveski jne. Kokkuvõtteks oli see muuseum täiesti kõva teema ja meil läks seal terve päev asja ette.
Järgmisel päeval käisime kohalikul Türisalu pangal 😀 Krt meie pankrannik on ikka kökimöki selle kõrval mis seal om. See pankrannik on seal paras turistimagnet. Rahvast nagu putru. Kalju sisse on raiutud terve kompleks, kus on kino, poed, kohvikud jne. Ilm oli seal kummaline… päiksepaiste vaheldus vihmasabinaga ca iga poole tunni tagant. Ühes kohas kaljunuki vahel sadas vihm alt üles. Laine käis sellise hooga kaljulõhesse, et viskas vee paarsada meetrit ülespoole. Tähelepanematud naised kilkasid seal koguaeg kui alt vee saba alla viskas 😀 😀
Killmallock oli selline huvitav pisike linnake kus väikse vahega mitu pirakat kirikuvaret ja 1 suur kirik. Luusisime vähe ringi ja sõime kohalikus pubis.
Teed on seal hullupööra sinkavonka. Eriti kui tegemist on vähegi mägisema maaga siis ainult autolaiune tee ja vahepeal taskud kuhu saad eest minna. Reegel selline , et alt üles minev auto peab allatuleva läbi laskma. Krt kui 100 meetrit on sirget siis on hästi aga 100km/h on lubatud lasta 😀 😀 Nu ma arvan, et seal ei lase isegi Märten sajaga 😀 😀 mis vee teistest rääkida. Lambaid ja kiviaedu on kõik kohad täis.
Killarney rahvuspark oli ka selline vägev kohake kus tasus käia. Krt aga hobused on seal eriliselt jobu moluga 😀 😀 isegi lammas näeb seal parem välja. Enamus lammastel on päris arvestatav lenks peas.
Peale mitmepäevast Iirimaa avastamist sõitsime liinibussiga Limerickist Dublini. Õige mitu tundi tuli logistada enne kui kohale jõudsime. Dublinis oli meil mõni tund aega lennukini. Tutvusime mõne vaatamisväärsusega, nägime miskit hirmsat amfiibautot millega turiste sõidutati jne… Aga ega siis lennuk meid koju ei viinud vaid ikka Brüsselisse… Seal trehvasime ühe minu sõbrannega ja tiksusime poole ööni baaris… Hommikul lennukile….
Ja mõne tunni pärast juba paistiski lennukiaknast Jüri muna ja Suur-Sõjamäe pilpaküla 😀 😀
