Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Aastavahetus Naissaarel vol.2
Mõtlesime sõpradega, et korra sai Naissaarel aastavahetust tähistatud. Siis oli nii soe, et vanaaasta õhtul korjasime kukeseeni prae kõrvale. Aga seekord oli natuke lund kah. Ega midagi poest läbi vajalik staff paariks päevaks kotti ja sadamasse. Vahepeal oli muidugi pimedaks läinud ja tuul tõusnud. Mõtlesime, et teeks natuke teravaid elamusi ka 😀 Mõeldud tehtud… Hüdrokad selga ja pakkisime end RIB kaatrisse. Meri oli kottpime, lasime tasasel käigul sadamast välja ja seni kuni tiksusime vaikselt poolsaare taga varjus polnud häda miskit. Nagu poolsaare tagant välja jõudsime oli korralik laine mis käis üle kaatri 😀 Krt see mis üle käis see ka suht kohe jäätus. Pold hullu võtsime kompassi järgi kursi Naissaarele ja lisasime käiku. Korralikult tuli laveerida, et laine väga üle ei käiks aga ega väga ei näinud kah kust laine tuleb, tuli ikka tunnetada sabakondiga seda asja 😀 Naissaare sadama lähedal seisis ankrus tuledesäras süvendaja, jõudsime vaevu mõelda, et kas vahimadrus ka üleval on… Kui järsku läks süvendajal prose põlema ja suunati meile. Ilmselt tahtsid ka näha kes need idioodid sellise tormiga kottpimedas ja veel RIBiga merel on 😀 😀 Aga sellest prosest oli kasu ka, tehti meile valgust sadamasse sissesõidul. Muidugi kai ääres tekkis teine probleem 😀 😀 hüdrokad olid nii jäätunud, et liikuda väga ei saanud. Nagu raudrüü seljas 😀 😀
Lõpuks olime maal ja auto saime ka käima. Kurrrja lund oli ikka hullult ja seal seda ju keegi ei lükka. Sadamast majakani ju ca 6 kiltsa…Õnneks oli keegi Zahariga läbi sõitnud ja hädapärast sai sõita. Sellegipoolest oli nii sügav, et auto ninaga tuli seda lükata, lumi iseenesest oli kohev ja auto läks läbi 😀 😀 Lõpuks jõudsime ikka kohale ja ruttu ahjud küdema.
Järgmisel päeval luusisime natuke ringi ja nautisime lumist ilma. Seda nautisid kohalikud lambad kah
Lund oli ikka nii hullult, et maja juures tuli rajad kaevata kuuri ja sauna 😀 Sumpasime läbi lume ka 10a patarei juurde. Kaugemale ei jaksanud minna, lumi oli ikka uhkelt üle põlve.
Peale lõunat pidime käima Petka juures ja tellitud kauba ära viima. Jätsime osa rahvast sauna kütma ja süüa tegema, ise panime tuld. Saime peaaegu kohale aga siis jäime kaldapealsel niimoodi hange kinni, et pea paar tundi kaevasime välja autot. Kaevata tuli nii ruttu, et uuesti täis ei jõuaks tuisata 😀 Lõpuks jõudsime ikka kuidagi kohale Petka juurde. Andsime üle tellitud kauba, vaatasime orava vigureid ja tutvusime uue kassiga. Tagasi enam oma autoga sõita ei riskinud selle hullu tuisu tõttu. Sebisime Petkalt Zahari ja kimasime sellega nagu tankiga tagasi kordonisse. Kolm silda vedas meid sujuvalt igaltpoolt läbi ja tagasi jõudsime probleemivabalt 😀
Tagasi jõudes oli ahjupraad valmis saanud ja saun ka kuum. Tegime väljas veel väikse grilli kah. Vedasime kõik tavaari sauna ja tundsime end mõnusalt uut aastat oodates. Varsti see käes oligi…. lasime paar raketti, kasutasime ära mõned aeguma hakkavad säratuled ja kobisime kotile. Algselt pidime tagasi mandrile minema 01.01 päeval aga kuna merel oli korralik torm siis tiksusime veel ühe päeva saunatades 😀 Õnneks olime juba eelnevalt sellega arvestanud ja söögivaru kaasas oli piisav.
Järgmisel päeval oli torm vaibunud ja meile anti teada, et 003 tuleb saarele kaupa tooma. Kui tahame saame sellega maale. Loomulikult tahtsime ja kimasime sadamasse. Sadamas niikaua kui 003 sildus ja kaup maha laeti uurisime meie kail jääskulptuure. Varsti olimegi mandril tagasi.
-
Limbaži (Lemsalu)
Sattusin ükskord puht juhuslikult läbisõidul Limbaži. Pisike linnake aga natuke on isegi vaatamist. Tuletõrjedepoo hoone on ehitatud 19 saj teisel poolel. Torni kõigil korrustel pidavat olema säilinud järsud trepid ja kusjuures seal pidavat olema ka klaspõrandad ekstreemseteks emotsioonideks. Viienda korruse (poolkorruse) akendest avaneb vaade vanalinna keskosale.
Paar päris põnevat hoonet oli veel ja mis äge ajaleheputka 😀 😀 Siin on veel kolmeosaline kirik mis on ehitatud 1900 –1903. See asub Liivimaa aegse kloostri kohal. See pidavat olema suurim õigeusu kirik väljaspool Riiat. Veel on seal keskaegse lossi varemed ka aga kahjuks ajapuudusel ma sinna ei jõudnud.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.4
Hommikul sadamas luusisime natuke turul ja siis hüppasime Suomenlinna viivale laevale. Juba praamisõit kindlusesse on iseenesest elamus, mille ajal on võimalik näha ja pildistada Helsingit merelt. Suomenlinnas on palju huvitavat igas vanuses külastajatele: müürid, suurtükid, tunnelid, muuseumid ja restoranid. Suomenlinna on Helsingi lähedale saartele 1748. aastal rajatud merekindlus, milles on Rootsi võimu aeg, Venemaa ajastu ja Soome ajajärk ladestunud ehitistes huvitavaks tervikuks. Kindlus on lülitatud UNESCO maailma kultuuripärandi objektide hulka kui näide Euroopa omaaegsest militaararhitektuurist.
Kohale jõudes ajasime kaardil näpuga jälge kus ja mis on. Peale seda kui asi selge kolistasime vähe mööda forte ka kaldapealseid.
Ringiga jõudsime lõpuks ka mingi allveelaevani aga sinna sisse ei saanud. Kolasime veel vähe fortidel ja uurisime kõikvõimalikke kahurivariante. Mõni ikka päris pirakas. Ja oligi aeg tagasi sadamasse sättida, et jõuaks õigeaegselt mandrile ja sealt Tallinna laeva. Õhtuks olime juba kodus. Väga produktiivne trip oli kokkuvõtvalt.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.3
Peale lõunat käisime automuuseumis, seal nägi päris põnevaid eksponaate. Muuseumi alumisel korrusel oli külmrelvade näitus.
Külmrelvi oli siin äärmusest äärmusesse. Nii ajaloolisi kui ka tänapäeva fantaasia teostust.
Peale automuuseumi sättisime sammud tagasi Nevski prospekti poole, et sealt miskil ajal bussile karata ja tagasi sadamasse sõita. Käisime korra läbi ka kaubamajast ja siis siirdusime vahakujude muuseumi. Mitte sellesse mis praegu on Gostinõi Dvori teisel korrusel vaid sellesse mis on shokolaadimuuseumi lähedal. Kujud olid vahast, isegi turvamees. Ainult tukkuv tibi toolil oli päris 😀 😀
Muuseumist edasi Paleeväljakule. Sai vähe aega parajaks tehtud, bussi väljumiseni oli natuke aega. Palee väljakul võib näha igasugu elukaid alates hobustest tõldadega kuni karude ja ahvideni välja 😀 Üks tibi oli isegi õpetanud oma hubuse keelt näitama 😀 😀
Mõne hetke pärast tuligi buss ja viis meid sadamasse tagasi. Laevas juba möll käis, igas koridoris keegi midagi tegi. Küll pillimehed, klounid ja igasugu muud tegelased. Viskasime ostetud nänni kajutisse ja läksime roorsi lauda laiama. Nagu venemaal kombeks siis maitsesin musta ja punast kalamarja ikka ohtralt. Kõht täis söödud vaatasime veidi kultuuriprogrammi ja kobisime magama.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.2
Kui rootsi lauas kõht servani täis söödud kolasime vähe laeval. Võtsime osa igasugu kultuuriüritustest ja lõpuks kui kopp ees kobisime kotile. Kajutis sai telekast jälgida laeva liikumist.
Hommikul ärgates kiirelt sööma ja siis dekile ümbrust vaatama. Juba olime jõudnud Kroonlinnast mööda ja eespool hakkaski paistma Piiteri sadam. Passikontroll läks väga ruttu. Sadamas nagu ikka bänd mängib 😀 😀 Laevapiletiga sai kompanii bussiga otse Nevski prospektile ilma, et midagi peaks juurde maksma
Bussiga Nevskile jõudnud alustasime kiirmarssi Piiteris. Õhtul pidi ju laevale tagasi jõudma. Kõigepealt kiire shokolaadimuuseumi külastus, sealt edasi Kaasani kirikusse. Kaasani kiriku juurest panime otse Verekiriku juurde, möödaminnes vaatasime ka Adamsoni projekteeritud maja.
Verekirikusse sisse trügima ei hakanud, seal alati hull järjekord. Kolasime natuke kõrval pargis ja sealt panime üle Neeva Aurorat vaatama.
Kui Aurora juures ka tiir tehtud lonkisime kesklinna poole tagasi. Piiteris kiiruga ei näe väga mitte midagi. Tuleb aega varuda kuhjaga. Õnneks on mul seal enamus kohad läbi kolatud. 😀 😀 Läksime tegime kiire lõuna, et siis edasi trippida.
-
Pilliroojahu katsetused vol.2
Ükskõik kus ka ei kola jääb ikka igalpool silma hullult pilliroogu. Lapsepõlvest on meelde jäänud, et ellujäämislaagrite onud-tädid rääkisid ikka, et looduses on süüa aastaringi, ole mees ja tunne asja ainult 😀 😀 Ükspäev oli veidi igav ja mõtlesin, et katsetan veel mingit ökomökot. Vol 1 sai katsetatud kuuseokkasmuutit…. Kõlbas juua küll aga kuramuse vänge värk kuid peale väikest tuuningut kõlbas vägagi juua 😉 Hea vitamiinipomm aastaringi. Seekord läks käiku pilliroog. Mõned päevad eeltööd raamatutes, interneedumis jne andsid mingi ettekujutuse asjast. Tuleb välja, et väidetavalt on pilliroo juurikaid ja sellest tehtud jahu söödud juba krt teab mis ajal. Arheoloogid on tuvastanud, et kiviaegse Pulli asula Pärnu jõe suudmealal ja 6-8 tuh. a. vanuse Riigiküla asula Narva jõe ääres ning kuni 10 tuh. a. vanuse Kunda Lammasmäe kunagise järve saarel asulakoha lähedal kasvas kindlasti pilliroogu. Vahepeal ilmselt kadus see “umbrohu” söömine unustuse hõlma ja arvati, et see on ainult vaeste ja eluheidikute toit. Erinevatele uurimustele toetudes võib öelda, et nende teadmiste “uuendamise” või taasteadvustamise eest võlgneme tänu haritumatele baltisakslastele, kes 19. sajandil, püüdes eestlaste toitumisharjumusi rikastada, meile selle teene tegid.
Ajaloos veelgi tagasi minnes leiame tõendeid sellest, et meile nii tuntud ja põlatud umbrohud ning metsataimed nagu nõges, naat, vesihein, võilill või põdrakanep (nimistut võiks veel pikalt jätkata) on olnud hinnatud kraam suurte impeeriumide juhtide toidulaual. Rääkimata võimsate armeede turgutamisest.
Kui eeltöö tehtud panin vutvutvut jõe äärde juurikaid sebima. Kui märjaks ei karda saada siis saab juured kätte üsna lihtsalt. Tirisin mõned välja ja pistsin kohe hamba alla, kõlbas täitsa süüa, hea magusa maitsega oli. Ega midagi tarisin kotitäie juurikaid koju ja viskasin kuivatisse. Kui juurikad olid krõbedaks kuivanud tekkis probleem… Kuidas neid nüüd jahuks saada käepäraste masinatega 😀 😀 Esialgses katsefaasis ajasid belnder ja kohviveski asja ära. Muidugi jahu tegemiseks need ei kõlba aga katse sain ära teha. 😀 Peale väikseid ponnistusi sai lõpuks jahu laadne toode valmis. Nägi välja selline kollane mittemidagi ütlev pulber 😀 😀 Aimasin halba aga ega katset saanud enam pooleli jätta 😀
Improviseerisime sujuvalt mõned retseptid…. Soola, suhkru, kakao, kookoshelveste, kõrvitsaseemnejahu, vahukoore ja või lisamisega. Katsetuste põhikomponent pilliroojahu millele lisasime tunde järgi maitseks muid komponente. Tegime päris hulga erinevaid variante valmis ja asusime degusteerima. Igaks juhuks varusime kotitäie söetablette ja kempsupaberit, et kui juhtub põhja alt lööma siis…. 😀 😀 Algul nokitsesime tükikesi servast aga oi kurrrja täiesti söödavad olid ja maitsvad. Tegime kohe kohvi sinna kõrvale ja nautisime gurmeeküpsiseid 😀 😀
Neid küpsiseid teen ma kohe kindlasti veel ja palju, nüüd asi selge kuidas neid teha 😉 Kui nüüd mõni huviline tahab kah proovida siis lihtsam on minult sebida kas jahu ja retsept või valmis küpsised. Ise jalgratast leiutada pole pointi, ma juba taaselustasin ära esivanemate väega toidu 😉 Ükspäev katsetan ära ka juurikakrõpsud ja kohvi.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.1
Tuli uitmõte minna Piiterisse aga miks otse kui ringiga saab 😀 Ja mis veel kõige parem selle juures… laevaga minnes ja tulles on 72 tundi viisavaba. Kõigepealt ikka kiirlaevaga Tallinnast Helsinkisse. Peterline laev oli juba sadamas. Kuna meil oli väljumiseni piisavalt aega siis tegime aega parajaks sadama ümbruses töllerdades.
Kõigepealt uurisime mis ägedaid laevukesi seisis sadamas. Jalutasime Toomkirikuni ja tagasi. Sadamas uurisime mida on teha sadama lähiümbruses siis kui Piiterist tagasi jõuame. Plaan oli, et kui ilm ok siis ei kima kohe kodu vaid luusime päeva Helsinkis ja alles siis kodu. Leidsimegi, et kohalike laevadega saab Suomenlinna kindlust vaatama minna. Kobisime ära laeva.
Laevas sättisime end kajutisse sisse ja siis kohe sööma rootsi lauda 😀 😀 Mis laevareis see ilma söömata ikka on. Selleks ju laevaga tripitaksegi, et seal saab hästi süüa. Rootsi lauas tiksudes sai läbi akna esmapilgu visata Suomenlinna kindlusele…
