Muu värk

  • Muu värk

    Rohepöörde ämbriga kolistamas

    Ükspäev oli lihtsalt kiiresti vaja mingit suuremat neliveolist töölooma mis jõuaks normaalselt vedada ka ca 1 – 2 tonnist haagist. Autosid müügil nagu putru aga kui sul on vaja midagi konkreetset siis unusta ära, et midagi leiad. Rohepöörde hulluses on kõikide siiani vägagi normaalsete tööautode mootorid ära kohitsetud. Seda enam, et minu kindel “kiiks” oli manuaalkast, nagu selgus siis ka nende valik on olematu. Lõpuks sai välja selekteeritud 3 varianti, Amarok, Ranger või Hilux. Sai neid kõiki näppimas käidud korduvalt, müüjad kiitsid üksteise võidu neid kui autosid millega isegi Jumal sõidab 😉

    Tuustisin läbi kõikvõimalikud foorumid. Accelerista lehel jäi silma uue Hiluxi testsõit, kuigi jutt tundus muinasjutulise ülistusoodina kirjutatud, eriti kütusekulu osas. Raske auto ja väikese mootori puhul võib artiklis mainitud kütusekulu olla ainult taganttuulega allamäge sõites. Paberi järgi olla see lausa 7L/100km, ei tea muidugi kust selline paber võeti aga ju siis kuskil oli. Mina isiklikult olen näinud paberit kus on kirjas hoopis teised numbrid ja neid võite teiegi allolevalt pildilt näha. Kusjuures tänaseks päevaks on need numbrid veelgi suuremaks muutunud, ei tea kas kardeti “Kolkswageni” petuskeemi väljatuleku tagajärgi ka enda nahal tunda ning suures hirmus pandi veidi reaalsemad numbrid paberile 😀 😀 Lõppkokkuvõttes pani valiku paika mitte hind, tuled ja viled vaid lollikindlus, kandevõime ja garantii. On ikka suur vahe kas garantii on 2 või 10 aastat. Kuna hetkel polnud manuaalidest midagi muud võtta peale 2,4L Hiluxi, oli küll üks 3L Amarok aga see langes kohe valikust välja automaadi tõttu. Seega kodustasin ühe Hiluxi.

    Nüüd siis veidi lähemalt roheämbrist 😉 Hiluxiga nüüd siis pea 100 000 km käru sabas Eestimaal tuuritatud. Auto ise väliselt hea ja senini töökindel olnud aga… Jutt sellest, et jaapanlased teevad autosid meetodil plekk värvitakse kahelt poolt ära ja siis tõmmatakse plekk värvi vahelt viuh välja vastab ilmselt tõele 😀 😀 Sõites need pleki laadsed tooted vibreerivad, tundub kohe-kohe lendavad minema 😀 Metalli puudumine keredetailides selgus puht juhuslikult, siis kui auto tagurdades välja suri ja vajus praktiliselt olematu kiirusega vastu väravaposti. Ei mingit raginat ega kolinat, mõtlesin, et ok pole hullu, kraapis veidi värvi ära 😀 Aga siis kui välja vaatama läksin pidin perseli kukkuma, esitulest kuni poole esiukseni oli kogu külg läinud, nagu poleks olnudki. Jäin mõtlema, et kui juba see väike libisemine viis pool külge ära mis siis saab kui paugu paned…. Krt ja kusjuures selle asja juures ei saa aru mis kuradi asi selle auto juures kaalub kui plekke pole. Väiksed japsid on vist raami tinast teinud, värv nüüd küll üle 2 tonni ei tohiks kaaluda 😀 😀

    Ja nüüd see teine reaalsus kütusekulu. Tegelikult ei vasta ükski paberil olev kulu reaalsusele. Kuigi kastile on kate peale pandud tuuletakistuse vähendamiseks ja kärul on ka kate peal. Kui nüüd tühjalt sõita ilma käruta siis saab selle keskmise no enamvähem sinna 10 kanti aga nagu natukenegi viskad kolu kasti ja paned käru sappa on reaalsus hoopis teine. Seda korduvalt testitud silmini täis paagi meetodil pikki maid sõites. Keskmiseks tuleb sellisel juhul 13-14 sajale olenevalt tuulesuunast 😉 Kiirendusest ei hakka rääkimagi, siin oled ühel pulgal nende poolemeelsete rekkameestega (vabandan normaalsete juhtide ees) kes kaherealisel üritavad igal võimalikul juhul üksteisest mööda saada. Ühel on piiraja 89 teisel 90, Jüris hakkab möödasõitu tegema ja Kosel saab mööda, sabas kilomeeter vihaseid juhte 😀 😀

    Mu vana RAM 4,7 mootoriga võttis keskmiselt samapalju olenemata sellest kas on midagi sabas või ei. Täpselt sama võrdlust olen teinud vanakooli V70, kui muidu keskmine 6,5 siis 1,5 tonni sabas on kulu ca 7 seega mitte märkimisväärne kulu tõus. Sama on 2,8 Voya, kui keskmine 9 siis käruga praktiliselt sama. Kui nüüd vaatame 2,8 mootoriga Hiluxit siis ametlikult on selle kütusekulu väiksem kui 2,4 Hiluxil. Kas see ka päriselus nii on ei ole katsetanud, aga ühe tuttava 2,8 Hiluxi omaniku sõnul pidi väiksem olema küll. Muidugi tõstab mootorite kütusekulu ka igasugu rohevidinate lisamine mis kokkuvõttes ei anna miskit erilist kasu vaid pigem kahju, vähendades mootori ressurssi. Mis need igasugused mõttetud rohevidinad on EGR, Adblue ja muu näol on ilusti maakeeli lahti kirjutatud siin artiklis.

    Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et tööautole muruniitja mootori installimine on alla igasugu arvestust ja tegi korralikust tööloomast naerualuse, veelvähem on see roheline. Aga ju selle asja mõtlesid välja naftamagnaadid koostöös autotootjatega 😉 Paneme suurele autole väikese mootori, see näeb väliselt välja tõeliselt roheline ja kõik pimedusega löödud rohepöörajad kohe kummardavad saamata aru, et tegelikult võtab see mootor rasket kere vedades rohkem kütust kui suur mootor võtaks. Kasu on kahepoolne, rohepöörajad ja naftamagnaadid on rahul.

    Minu uus normaalne auto oleks juba ammu uuesti RAM aga kahjuks nuditi see ka rohehulluses ära. Kuid juba käivad jutud, et järgmise aasta mudelil on uuesti tagasi vana hea 5,7. Ilmselt saadi mikimaal ruttu aru muruniitja mootori mõttetusest. RAM on siiski mõeldud tööautoks mitte linnas laiamiseks. Tagantjärgi tarkusena võin öelda, et kui tahad olla roheline siis mitte mingil juhul ära osta muruniitja mootoriga autot. Osta suure mootoriga auto, kulub kõvasti vähem kütsi ja saab normaalselt tööd ka teha 😉

    Ja ei maksa targutama hakata, et ühes potis saab teha nii suppi, praadi kui magustoitu. Kui meil on päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ja Hiinas on söeelektrijaamad siis on meil kõik roheline. No ega ikka ei ole küll. Kui mõned aastad tagasi Islandil vulkaan purskas kas meil oli siis roheline või.. See tahm tegi meilgi ilusa ilma söeks. Sahara liivatorm tõi meilegi tolmu. Kanada metsapõlengu suits värvis meilgi taevast. Neid näiteid on nõrkemiseni. Aga ikka on see hullus mõne peas kampaania raames. Viime CO taseme nulli my ass… mis siis kasvaks? Seletage mulle lollile ära miks siis taimekasvatuse suurtootjad kasutavad CO generaatoreid kasvuhoonetes, kui CO on saatanast. Ilmselt on globaalse soojenemise jutt poliitikute hästi väljamõeldud vale, et toetussummadega taskuid täita. Kõikvõimalikud andmed on ju tegelikult lihtsalt kättesaadavad, kusjuures keegi isegi ei vaidlusta neid andmeid, neid lihtsalt ignoreeritakse. Rohehulluse eesmärk on elada keskajas, tuul on – siis purjetad. Tuult pole – vehiks aerudega või viskaks sütt katlasse aga ei tohi, see on kallis ja saastav. Seega istu ja oota millal tuul tuleb. Nett tuleks kinni panna ja hakata päris elu elama. Hiigelsuured serverid toodavad liiga palju sooja, sealt see maa soojenemine tulebki 😉 Aga ei saa, see on inimõiguste piiramine. Mis siis, et see pole roheline 😀 😀

  • Muu värk,  Tsill

    Virmalised

    Ühes seltskonnas istudes tulid jutuks virmalised. Läks kuidagi päris tuliseks andmiseks, et meil Eestis ikka virmalisi pole näha ja kui midagi ongi siis suht olematu ja kuskil Saaremaal ainult 😀 😀 Olin üsna vait ja kuulasin huviga mis lahenduseni jõutakse. Aga sinnani nad ei jõudnudki… hea, et humalas peaga veel kaklema ei hakanud oma seisukohtade pärast 😉 Noh kuidas võtta… Ütleme siis nii, et palja silmaga meil neid näha on suht harv teema. Aga seda ilmselt sellepärast, et inimesed ei oska neid vaadata taevast, telefoniekraan on ju palju lähemal 😀 😀 Muidugi eriline pidur asja juures on meil see ilmavärk. Kui neid oleks võimalik vaadelda siis meil kipub ilm enamjaolt pilves olema. Olen ise nii mõnedki korrad neid meil palja silmaga näinud aga siiski nende paremaks nägemiseks on fotokas imeline aparaat. Ta näeb seda mida silm ei näe, ainult veidi kannatust peab olema.

    Ja pole see sugugi nii, et ainult põhja- või läänerannikul mere ääres näeb. Tegelikkuses näeb neid isegi päris kaugel sisemaal. Ainuke häda on, et asulate valgussaaste rikub nende vaatamise ära. Nii, et ma saan kindlalt väita, täiesti nähtavad on 😉

  • Muu värk,  Tsill

    Pimedas pildistamas

    Viimasel ajal väga fotokaga pilti ei tee, telefon on suht heaks fotoka asemikuks tehtud. Aga mõnes kohas on siiski fotokas etem. Egas midagi pühkisin tolmu maha, laadisin akud ja öösel välja katsetama. Ühtteist tuli isegi välja aga krt ega pikalt passi midagi, näpud lähevad jäässe 😀 😀

  • Muu värk,  Tsill

    Kostivere karstiala ja Linnamäe linnus

    Ilus kevadine ilm tuli kohe ära kasutada koduümbrusega tutvumiseks. Eelmisel aastal juba sai korra Kostivere karstiala pilvepiirilt uuritud, aga siis väga head pilti ei saanud madala pilvisuse pärast. Katsetasime nüüd vähe parema ilmaga uuesti ja pilt hoopis teine. Saab vähemalt aimu kui suur see tegelikult on.

    Väike video Kostivere karstialast on siin.

    Muidugi sai jätkatud ka oma linnustest ülelendamise projekti 😉 Linnamäe linnus ju siinsamas, sai kohe ühe jutiga see ka üle vaadatud. Möödaminnes muidugi väike kõrvalpõige Jägala joale ka. Pole seal tükk aega teiselt poolt käinud ja kohe muutuseid nagu putru. Kõik vanad barakid on kokku lükatud ja joa lähedale on arvestatava suurusega parkla ehitatud. Sinnasamma ehitatakse ka mingit uut hoonet, huvitav mis sinna tuleb…. Kindlasti mini Maxima 😀 😀

    Nii ja lõpuks Linnamäe või siis Jägala linnust uurimas. Tänapäeval pole siin tegelikult eriti midagi enam järgi peale metsa kasvanud künka ja taastatud elektrijaama. No eks see linnamägi oma otsa hüdroelektrijaama ehituse käigus saigi. Väidetavalt oli see Eesti suurim linnamägi kasutusel juba enne meie aega mõnisada aastat. Mis teeb muidugi sellest linnusest ühe põhja Euroopa suurima linnuse EMA. Hüdroelektrijaam ehitati siia 1922 aastal. II MS ajal lasti see muidugi puruks, aga 2000-ndatel aastatel taastati uuesti. Tänapäeval muidugi mingid mitte just eriti teravad pliiatsid üritavad paaniliselt seda uuesti hävitada. Väidetavalt ei pääse kalad kudema. Selle nimel, et 3 kala võibolla tahab kudema minna ollakse valmis hävitama 100 aastat olnud ökosüsteemi. Huvitav, kui hävivad tuhanded molluskid ja muu elustik ei koti kedagi. Mina arvan, et see tammi hävitamise plaan on röövpüüdjate lobitöö, siis saab käia jõesängist järgi jäänud kraavis ahinguga punast jahtimas. Ma teeks ettepaneku juga ka madalaks õhkida kala ei pääse ju kudema.

    Väike video Linnamäe linnusest ja elektrijaamast on siin.

  • Muu värk,  Tripid

    Lihula linnus

    Lihula linnuses muidu hulkunud küll ja küll, aga nüüd sai linnustest ülelendamise plaan täiendust pilvepiirilt vaate näol. Lihulas on olnud olnud Eestlaste muinaslinnus juba krt teab mis ajast. Kroonikates hakatakse mainima seda linnust 1220 aastate paiku, siis kui Lihula määrati Riia peapiiskop Alberti poolt Eesti piiskopkonna keskuseks. Ilmselt puidust muinaseestlaste linnuse vallutasid millalgi 1220 aastal rootslased, aga pikalt nad seal laiata ei saanud. 8 augustil 1220 aastal tuli merelt saarlaste malev piiras linnuse ümber ja pani tule räästasse.

    Rootslased pidid grillipeolt ruttu jalga laskma, eluga pääsesid vaid vähesed. Hukka sai umbes 500 rootslast. Põlenud linnuse asemele hakati ehitama alles 1238 kivilinnust. Selle omanikeks eri aegadel on olnud nii taanlased, rootslased, sakslased kui venelased, hetkel on säilinud vaid varemed. Arheoloogiliste kaevamiste käigus on selgunud, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast ühte unikaalsemat 13 saj kaitserajatist Baltikumis. Selle tuumikuks on olnud kõrgele püstitatud pealinnus. Põhja ja lääne suunas kaitsesid seda lisaks müürile veel paeastangu järsud küljed ning veega täidetud vallikraav. Liivi sõjas sai kivilinnus niipalju kahjustada, et seda enam ei taastatudki. 1643 aastal andis Rootsi kuninganna Kristina loa linnuse lammutamiseks. Lammutamise lihtsustamiseks lasti see õhku ning järelejäänud ehitusmaterjali kasutati mõisa ja alevi ehitamiseks.

    Muidugi lisaks linnusele vaatasime pilvepiirilt üle ka kohaliku kõvera torniga kiriku.

    Siin väike video sellest mis linnusest veel järgi.

  • Muu värk

    Allika Sulps 2025

    Ei viitsinud ilusa ilmaga kodus passida ja käisin sellelgi aastal möödaminnes juba traditsiooniks saanud kogukonnaüritust piilumas. Seekord oli ilmataat veidi lahkem kui muidu ja lisaks külmale oli veidi lund ka puistanud 😉 Nagu ikka said soovijad sauna ja jääauku nautida. Ja kui muidu saab tünni või korvi Avinurmes siis siinselgi üritusel polnud tünn võõras teema 😉 Neid oli lausa mitu.

    Kelle kõht oli suurest saunatamisest tühjaks läinud sai kohvikus imemaitsvaid koduseid küpsetisi maitsta.

    Väike droonivideo üritusest on siin

  • Muu värk

    Peeter Suure rannakaitsepatarei Kakumäe positsioonid

    Lisaks Naissaare, Aegna, Humala ja Suurupi positsioonidele sai nüüd lõpuks üle vaadatud ka Kakumäe positsioonid. Teel sinna viskasime kiire pilgu peale Tiskre alajaamale, see on päris ilusti üle värvitud ja näeb efektne välja. Lõpuks jõudsime Kakumäe poolsaare tippu kus asub Peeter Suure Rannakaitsepatarei meeskonnavarjend, kahurialus ja komandopunkt. Veidi edasi on ka helgiheitja varjend. Eks needki rajatised ole omalajal metallist suht paljaks varastatud, aga üllataval kombel on siin prügi üsnagi vähe. Kogu teema on siin ehitatud ajavahemikul 1913 – 1916. Muidugi on siin mingeid jäänukeid ka nõukaaegsetest militaarrajatistest. Kahjuks siin midagi erilist vaadata pole kuna see patarei oli siiski võrreldes teistega üsna pisike