Alu mõis

Sattusin aastaid tagasi luusima Alu mõisa. Alu mõisast pärinevad esmateated 1409. aastast. Mõis oli ilmselt juba keskajal kivihoonestusega. 17. sajandil kuulus mõis tuntud võllidele von Uexküllidele ja von Wrangellidele. Põhjasõja järgselt on mõisal olnud palju omanikke, ta on olnud nii von Rosenite, von Bistramite kui ka von Tiesenhausenite suguvõsade valduses. 1858. aastal omandas Alu mõisa naabermõisa Sikeldi omanik Otto von Lilienfeld. Ta lasi lammutada vanemad arhaliliste keldritega hooned ning hakkas rajama uut peahoonet. 1862. aastal alustati ehitustöid Narva Kreenholmi arhitekti Paul Friedrich Wilhelm Alishi juhtimisel; hoone valmis 1875. aastal lõplikult aga Friedrich Modi projekti järgi. Tulemuseks oli Eesti üks omapäraseid mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuliune vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist. 1919 võõrandatud mõisahoones on asunud enne II MS kool, peale teist maailmasõda oli ta Eesti Põllumajandustehnika omanduses. 1999. aastal omandas mõisahoone Kaitseliit, kes rajas sinna oma õppekeskuse. Seoses sellega restaureeriti mõisahoone 2000ndate aastate algul. Peahoone ümbruses on maaliline park koos tiigiga. Kõrvalhooneid on säilinud vähe, vaatamisväärseim on neogooti stiilis ait. Mõisasüdamesse ja selle ümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula.

Mul õnnestus lisaks mõisa väljast uurimisele ka sisse pilk heita tänu Leale. Seest näeb üsnagi edev välja ja see vitriinis olev kahur pidavat isegi pauku tegema 😀 Siis kui Ohvitseride kursus korra aastas lõpetab 😉 Ühes toas pidavat olema ka originaalparkett aga kahhelahjud pidid kõik originaalid olema. Mõisas on viis tihedas kasutuses olevat klassiruumi – NATO, Briti, Skandinaavia ja Baltikumi saal II korrusel ning Taani klass I korrusel. Ühesõnaga õppimiseks ja puhkamiseks on kõik tingimused õppuritele loodud. Isegi saun on olemas viienda korruse katusekambris 😉