-
Puškin (Tsarskoe selo)
Ükspäev kogunesime paleeväljaku serva kust pidi saama bussile mis viib Puškinisse. Natsa aja pärast tuligi üks tädi ja hüüdis…. Kes Puškinisse see marssigu tema järel. Läksime bussi, see oli täiesti korralik turismibuss. Kui rahvas peal läks kohe sõiduks. Mingi tunnikese pärast olime kohal…. hullult raffast…. tänava ääres lasti meid välja ja buss kimas minema, enne öeldi veel, et bussi nr meelde jätaks. Muidu pärast ei leia bussi üles. Kogunesime kokku tädi ümber ja tripp algas…. Tänav lossini puhas turistimagnet 😉 ainult suveniirid…. Tädi tõi paki pileteid, saime väravast sisse… Järts muuseumi gruppidele kilomeeter. Muuseum lahti ainult kuueni. Tädi ilmselt vana kala … ütles, et ärgu me põdegu sisse lastakse kik grupid kasvõi kell 7 õhtul…. Alustasime põneva ekskursiooniga mööda parki…
Paari tunniga oli pargil tiir peal ja läksime muuseumi järtsu…. vahepeal töllerdasime mööda parki ajaviiteks. Raffast järtsus miljon
Lõpuks saime sisse… kell oli 6 läbi…. tädi ei valetanudki 😀 Kõigile jagati sussid ja klapid millega sai giidi kuulata…. Pling-pling igal sammul…. vanasti ikka võllidel seda pappi vist oli…
Pildistamise kohta öeldi kohe, andke tuld seni kuni saate…. ainult merevaigutoas ei tohi pildistada… Nu kus krt sa siis ilma ikka saad… “turistitoru” fotokal aitab hädast 😉 , piki koridori läbi mitme saali sai ikka paar pilti sellest tehtud
Lõpuks sai põnev ekskursioon läbi. Lonkisime vaikselt tagasi bussi otsima… õnneks oli raffast kõvasti vähem… Möödaminnes haarasime mõne meene ja kimasimegi Piiteri poole tagasi…. Seal oli vahepeal öö tulnud… Kobisin kirikusse kotile…
-
Piiteris asju ajamas
Nagu ikka juhtub, et vahel on asju vaja ajada piiri taga… Ei viitsi kasutada reisimiseks mingeid totakaid reisibüroode pakette. Omal käel näed täpselt seda mida tahad näha. Reisimine Piiterisse on päris mugav ja võimalusterohke. Pilet öisele bussile maksis ainult 10€. Tavaliselt sõidan Temptransi bussiga , väljumisajad väga sobivad ja hinna-kvaliteediklass ka paigas. Majutuse sebisin seekord Piiteris Jaani kirikusse . Varem olen seal kirikus korduvalt käinud kuid ööbinud ei ole. Hommikul Piiteris sõin kõigepealt kõhu täis ja lonkisin majutuskohta.
Minu üllatuseks oli seal täiesti mõnus majutus. Hea, vaikne, kõik vajalik olemas. Eraldi täisvarustuses kööginurk koridori otsas. Ja mis kõige parem 24/7 mehitatud valve. Sebisin juhatajalt uksekaardi, et saaks ilma turvameest tülitamata käia…. Põrutasin linna asju ajama. Asjad aetud tekkis tiba vaba aega. Kohe muuseumi 😉 Admiraliteiski metroojaamas päris põnev muuseum. Soovitan soojalt kõigile… Kogu Piiter ja selle ümbrus on vaadatav maketilt.
Peale muuseumi külastust natuke linnas luusitud, Ziilu ja tema sõpradega kohtutud.. Sõpradega pidasime plaani, et võiks kuskile trippida linnast välja. Mõeldud tehtud… võtsin ühel reisipakette müüval tädil nööbist kinni ja sebisin järgmiseks päevaks ekskursiooni Puškinisse. Natuke tuli kaubelda hinnas…. me ju turistid. Hind kohe kallim. Peale väikest sebimist saime paketi kohalike hinnaga. Käisime papi välja ja saime juhised kust ja millisele bussile homme istuda…
Hommikul ärgates vedasin ennast üle tee kohvikusse ja pugisin kõhu täis. Piiteris on soe toit saadaval 24H erinevate kohvikute-sööklate näol. Kui kõht täis kobisin tuppa tagasi. Järsku kuulsin kuskilt kostmas koorilaulu. Viuh telekas käima… väga mõnus vaadata otse mis toimub üleval kiriku saalis. Veidi kuulanud-vaadanud telekast kontserti kobisin üles saali, et vaadata originaalis toimuvat. Toimus kooride lauluvõistlus…
Nats kontserti nautinud kobisin linna laiama. Aga nagu ikka mitte otse vaid mööda nurgataguseid… Põnevad kõrvaltänavad ja värskelt korrastatud “Novaja Gallandija”. Pikalt aega luusida ei olnud kuna tuli õigeks ajaks bussile jõuda.. Aga sellest edaspidi…
-
Jaanilinna nurga taga
Narvas luusides on korduvalt silma jäänud välismaal asuv pisike kirik… Ühel heal päeval asjatasime seltskonnaga Narvas ja otsustasime lähemalt uurida seda kirikut. Mul ja Ziilul olid viisad, teistel polnud…. Läksime Kreenholmi juures piiripunktist üle jõe. Piiriületus käis peris siva. Olles vastaskaldal panime käsitsi kiriku poole jugama. Teel oli näha vana nõukaaegne rippsild, mille kaudu ilmselt venkud Kreenholmis tööl käisid
Edasi marssides jõudsime lõpuks kiriku juurde. Tegime tiiru peale aga sisse ei saanud. Tõmbasime lesta. Saime vaevu 100 meetrit minna kui tuli vastu miski kohalik töötunkedes külamees ja ütles, et ma võin teid sisse ka lasta…. Mis meil sai selle vastu olla… Vana tõi võtme ja lasi meid sisse, isegi pilti lubas teha. Seest nägi kirik päris kobe välja. Hakkasime juba ära minema kui vana ütles, et ooot meil veel alumine korrus ka… Kus on pühad säilmed. Käisime loomulikult ka neid vaatamas, vana võttis isegi katte maha kirstudelt ja lubas pilti teha.
Kui ka alumine korrus oli uudistatud lõime onule patsu ja tõmbasime lesta. Teel hakkas rõvedalt vihma sadama. Passisime tükk aega bussijaamas vihmavarjus. Bussijaama vastas oli päris ägeda arhidektuuriga maja. Kahju ainult, et käest lastud….
Kui vihm vähemaks jäi lonkisime kesklinna, sebisime seal poest kotid manti täis ja padavai käsitsi üle Narva silla.
Marsruudil näeb veel nii mõndagi põnevat. Huvilistel soovitan soojalt asi oma silmaga üle vaadata……….
-
Petseri
Hommiku ärgates plaanisime käia välismaal. Jätsime staffi tuppa ja linnukese neid valvama. Ise kimasime kagupiiri poole. Enne piiri jätsime auto parklasse ja panime käsitsi üle piiri. Lonkisime mööda teed küla poole. Tee ääres nägime vedelemas paari treppi, millest tundis puudust üks reisisell, kellel just plaan oma onn ehitada. Kuna trepid osutusid liiga raskeks, siis me neid kaasa ei võtnud.
Jõudes külla läksime sebisime kohaliku turult manti. Mandi eest sai maksta nii kohaliku kui ka euro rublaga. Kui turul tiir tehtud, mant ostetud, võtsime seina seest kohalikku rubla. Kinnitasime keha kohalikus sööklas, hinnad olid väga inimsõbralikud. Peale kehakinnitust näppisime suveniire. Kui suveniirid näpitud, hüppasime sisse üle tee kirikusse. Tahtsime pilti teha, aga mingi mutt tuli õiendama. Viskasime kirikust varvast ja otsustasime minna uurida, miks mehed kloostris on. Teeäärsest putkast sebisime väikse papi eest mingi tädi, kes räägiks meile kloostri saamislugu ja elu-olu.
Tädi näitas meile kloostrit nii seest kui väljast. Rääkis tegelikult päris põnevat juttu ja oli üsna kursis ajaloo teemaga.
Kuna ilm oli äärmiselt sitt, vihma sadas, siis enam elavas järjekorras passida ei viitsind, et näha neid muumiaid katakombides. Otsustasime järgmiseks korrax ka midagi jätta.
Olime kõik läbi külmunud ja märjad, siis lonkisime küla keskele pelmennajasse. Sõime kõhud täis ja soenesime üles. Hakates piiri poole tagasi kõmpima käisime laiasime veel mitmes poes ja ostsime kokku manti, lõpuks jõudsime tagasi auto juurde. Pakkisime mandi autosse ja kimasime ööbimiskohta tagasi.
Ööbimiskohas ootas meid soe saun. Tiksusime saunas niikaua kui ära väsisime. Siis kobisime jälle oma kuuese voodiga tuppa kotile.