-
Nõukaaja näitus Baltijaamas
Sai siis kah enne kinnipanekut seal näitusel ära käidud. Äratundmisrõõmu oli palju ja tasus vaadata küll, eriti neil kes siis veel projektiski ei olnud 😀 Ziilu tudeeris seal Noorust jummala tõsise näoga 😉
Isegi Eesti oma auto oli siin välja pandud mis põlve otsas ehitati. Igasugu ägedaid vidinaid nägi Družba mootorist aretatuna. Aga eks see oli omalajal ainuke kättesaadav mootor 😀
Söökla oli ka päris hea. Midagi sarnast kohtab praegugi veel Eestima avarustes kui vähe otsida. Ja seda munade silti mäletan isegi laual seismas vanasti sööklates. 😀 😀 Päris pull nostalgijalaks oli see näitus
-
Järva-Jaani vanatehnika varjupaik
Sai kunagi käidud “Jerevani” vanatehnika varjupaigas pesakonnaga. Seal näeb nii mõndagi põnevat ja hea on asja juures see, et seal võib asju näppida. Lastele valmistab see eriti rõõmu ja ega ennastki külmaks ei jäta 😉 Kahju, et see tehnika kõik lageda taeva all on. Võiks ikka miski katusealune olla, säiliksid vähe rohkem need eksponaadid.
Ja mis selle muuseumi juures oli siis eriti lahe, et pilet on täpselt nii väärtuslik kuipalju sa seda ise väärtustad 😉 Nüüd on pileti hind 2€ aga see 2 eurtsi on igat oma senti väärt. Igaljuhul soovitan seal käia luusimas. Ah jaa seal on ka päris äge üritus seemne mulda saanud….. vanatehnika killavoor. Kahjuks ei ole omal õnnestunud kordagi seda piilumas käia aja ükspäev parandan selle vea ka ära.
-
MOMU
Sai kah lõpuks ära käidud selles paljukuuldud MOMU-s. Mõned head aastad tagasi sinna veel sisse ei saanud ja Ellamaa elektrijaama ilus hoone seisis tühjalt. Elektrijaam ehitati 1922 ja oli mõeldud andmaks energiat turbatööstuse masinate käivitamiseks. Katlaid köeti kohaliku turbaga. 1923 hakati sealt elektrit jagama ka Haapsalu poole ja 1924 aastal Tallinna poole. Sõjajärgsel perioodil oli sellel elektrijaamal oluline osa Eesti varustamisel elektriga. Väidetavalt ei pommitatud elektrijaama sõja ajal puruks. Elektrijaam töötas aastatel 1923 – 1966.
2007 aastal alustatid hoone restaureerimist ja aastal 2018 avati seal mootorispordi muuseum. Väidetavalt olla siin pinda 7000 ruutmeetrit aga noh ju siis on. Igatahes pirakas on küll ja eksponaate on ka piisavalt.
Näha saab üsna rikkalikku valikut Eesti ja NSV Liidu mootorispordiga seotud kuulsusrikkast ajaloost. Aukohal näeb Eestis toodetud võidusõidutehnika, nagu Estonia vormelid, Vihuri mootorrattad ja erinevad ralliautod. Samuti näeb võidusõidutehnikat, millega meie sportlased on saavutanud märkimisväärseid tulemusi nii endises NL kui ka mujal maailmas, kokku 135 autot ja mootorratast. Veel näeb meie tuntud mootorisportlaste varustust, võistlustega seotud meeneid, fotosid jne.
Äratundmisrõõmu jätkus nii mitmegi eksponaadi juures. Omalajal sai isegi mõnes vormelis sees istutud ja väike tiir proovitud… mitte rajal muidugi vaid töökoja esisel platsil. Vaatamist jätkus sinna õige mitmeks tunniks ja huvilistel soovitan igaljuhul MOMU-s käia. Ainult pilet on seal päris kirves 10 € 🙁
-
Maakaitsepäev Paldiskis
Vahel harva olen käinud vaatamas maakaitsepäeva üritusi. Siis kui toimuvad kuskil huvitavas kohas ja programm on ka enamvähem. Üldjuhul kipub see programm olema suht igav. Mõeldud tehtud pesakond autosse ja kohale. Ega seekordki see algus midagi erilist ei olnud. Erinevad jõustruktuurid marssisid mööda paari tänavat, paar soomukit kah ja kogu moos.
Muula mägedes oli asi juba tiba huvitavam, seal sai näha ka vana militaartehnikat jne. Taaskehastajad on ikka päris korralikult sellele rõhku pannud. Seekord näidati laval erinevaid vorme mis olid nii sõjaväe kui tsiviilkasutuses. Diktor isegi oskas suht hästi kirjeldada erinevaid vormielemente, varustust ja nende sihtotstarvet.
Mingi aja pärast oli kuulda helikopteri tulekut ja jõustruktuurid tegid väikse demoesinemise kuidas kurjakaid kinni võtta. Pürotehnikud tegid ka natuke tuld asja juurde. Muidugi hea on vaadata sellist esinemist aga kui iga aasta maakaitsepäeval näidatakse üht ja sama situatsiooni siis suht igavaks muutub asi. seekord isegi kannatas vaadata kuna kohavalik oli hea, karjäär andis vähe efekti juurde.
Kui jõustruktuurid lõpetasid oli taaskehastajate kord käes. Ja krt nagu muid ideid poleks 😀 😀 Igakord pannakse mingi suva kohaleveetud putka põlema 😀 😀 nii oli see ka seekord. Paar ülelendu tegi ka kuuevarbalistelt laenatud lennuk. Pauku tehti muidugi kõvasti ja lastele vaatamist jätkus
Peale kõva paugutamist korjati pillid kokku rivistati üles ja diktor seletas jälle kes sõdis, kus sõdis, miks sõdis. Tutvustati ka taaskehastajate klubisi kes olid kaasatud üritusele.
Lõpuks lasti bronto putkat kustutama, kuigi noh mis nendest tukkidest ikka kustutada. Luusisime veel platsil pesakonnaga ringi, seal sai igasugu träni näppida ja sooviad said ka väikse tiiru sõjaaegse tsikliga teha. Tavaliselt see ürituse lõpp on selline huvitavam just tänu sellele, et saab näha ja näppida neid asju mida muidu ei lubata näppida 😀 Seda üritust on niimoodi raske seletada, seda peab ise nägema. Rixu sai Leoga koos pilti kah teha 😉 Nii, et varsti tulekul kobige vaatama 😀
-
Minsk
Seekord Minskit külastades kolistasime vähe nurgataguseid mööda. Ammu oli juba plaanis külastada atraktsioonide parki aga aega nappis. Seekord käisime ikka seal ära. Juhtus olema ilus ilma ja rahvast oli hullult tsillimas, vaaterattale saamiseks tuli isegi järtsus seista. Aga samas avanes vaaterattalt päris äge vaade linnale. Igaljuhul soovitan sealkandis olles sellega tiir teha.
Peale taevast Minski vaatamist tsillisime vähe linnas. Silma jäi mingi tsikliürituse eelmäng. Üks vana oli isegi tsiklile takso ruudud peale teinud 😀 😀 ei tea kas sõitis sellega taksot ka…. Märkamatult oli kätte jõudnud õhtu. Seekord ööbisime vähe eemal kesklinnast. Valisime totaka nimega hotelli. No krt ükski normaalne ärimees ei pane hotellile nimeks “40 let pobedõ” Aga hotell ise oli üllatavalt kobe ja vaikse koha peal.
Järgmisel päeval kolistasime mööda kirikuid ja parke. Päris pull asi oli “Laste raudtee” Pargis sõidab ringi väike päris rong, mida juhivad raudteelaste vormis lapsed. Ostad pileti, hüppad jaamas peale ja saad pargis tiiru teha 😉 Ja mis mulle eriti meeldib, et põõsas kusel käima ei pea, avalikke kempse ikka jätkub. Mitte nii nagu meil, käi jalad ristis otsi kohta või lase püksi 😀 😀
Lõuna ajal vitsutasime kõhu Lidos täis ja läksime muuseumi. Militaarmuuseumis oli päris huvitav näitus saksa okupatsioonist. Ja ega rohkemaks väga aega ei jäänudki. Tuli teha kohustuslik kaubakeskuse külastus ja vutvutvut kodupoole.
-
Hillclimb
Järjekordne mäkketõus tuli peaaegu koju kätte. Eelmisel aastal tehti ka siin mäkketõus. Väo karjääris tehti seekord mäkketõus mitte ainult tsiklitele vaid ka mõnda autot näidati rahvale. Egas midagi fotokas üle õla ja vutvut kohale. Kahjuks oli rajal ainult mõni üksik auto aga abiks ikka.
Tsikleid oli tõusu üritamas ikka märgatavalt rohkem kui autosi. Päris huvitav oli vaadata kuidas tsiklimehed üritasid mäest üles saada. Mõnel see isegi õnnestus aga enamus tegid rajal igasugu põnevaid akrobaatilisi trikke 😀 😀 Hobujõudude taltsutamine pole ikka naljaasi 😀
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.3
Peale lõunat käisime automuuseumis, seal nägi päris põnevaid eksponaate. Muuseumi alumisel korrusel oli külmrelvade näitus.
Külmrelvi oli siin äärmusest äärmusesse. Nii ajaloolisi kui ka tänapäeva fantaasia teostust.
Peale automuuseumi sättisime sammud tagasi Nevski prospekti poole, et sealt miskil ajal bussile karata ja tagasi sadamasse sõita. Käisime korra läbi ka kaubamajast ja siis siirdusime vahakujude muuseumi. Mitte sellesse mis praegu on Gostinõi Dvori teisel korrusel vaid sellesse mis on shokolaadimuuseumi lähedal. Kujud olid vahast, isegi turvamees. Ainult tukkuv tibi toolil oli päris 😀 😀
Muuseumist edasi Paleeväljakule. Sai vähe aega parajaks tehtud, bussi väljumiseni oli natuke aega. Palee väljakul võib näha igasugu elukaid alates hobustest tõldadega kuni karude ja ahvideni välja 😀 Üks tibi oli isegi õpetanud oma hubuse keelt näitama 😀 😀
Mõne hetke pärast tuligi buss ja viis meid sadamasse tagasi. Laevas juba möll käis, igas koridoris keegi midagi tegi. Küll pillimehed, klounid ja igasugu muud tegelased. Viskasime ostetud nänni kajutisse ja läksime roorsi lauda laiama. Nagu venemaal kombeks siis maitsesin musta ja punast kalamarja ikka ohtralt. Kõht täis söödud vaatasime veidi kultuuriprogrammi ja kobisime magama.
