-
Kalmistutoimetused
Suve jooksul sai nii mõnelgi kalmistul luusitud ja toimetatud ja eks ikka jääb ühtteist põnevat silma. Nii nagu Võnnu kalmistul on ka Osulas veidi omamoodi kabel. Alumine korrus maakivist ja teine korrus puidust, kohe kuidagi ei meenuta kabelit 😉 Huvitav on ka see, et kui enamus kalmistuid loodi Katariina ukaasiga siis Osula kalmistu jaoks andis maa 1833 aastal Sõmerpalu mõisahärra von Müller. Muidugi kui vaadata kalmistu asukohta siis see kõrge küngas sobiks ideaalselt omaaegseks linnusekohaks, aga see selleks.
Siin on säilinud haudadel üsnagi palju erinevaid raudriste ja muideks siin on ka arvestatav hulk hauatähiseid mida mujal kalmistutel naljalt ei kohta. Nimelt kivile tahutud ristid
Veidi mitte tavapäraseid raudriste näeb ka Kuusalu kalmistul. Ja mis on huvitav, et vaikselt hakkab meile jõudma see Poola kalmistute graniitplaatidega haua katmise mood. Jumal tänatud, et mitte koos nende rõvedate plastlillede kuhjadega. Ja nagu piltidelt näha on võimalik päris stiilselt tagasihoidlik piire teha paarist puupulgast ja nöörist 😉
Panin siia ka ühe õigeusu kombe kohase matuse pildi, hauaplats on täiesti arvestatav söökla. Kuuldavasti osadel kalmistutel käivad kohalikud joodikud peale matust söömas-joomas ja eks linnud ja loomadki saavad oma kõhutäie kätte. Aga miks ma selle pildi panin… Sellel väike iva ka, nimelt asjakohastes foorumites käib jutt, et venemaal ei julge inimesed enam kalmistule minna kuna karud on avastanud hea söögikoha. Eks sellel võib täitsa iva sees olla, olen meiegi kalmistul karuga ninapidi kokku sattunud. Juba räägitakse meilgi, et Alutaguse kandi kalmistutel karud täitsa toimetavad. Ilmselt pole kaugel seegi aeg millal nad tasuta söögilaua mujal kalmistutel avastavad. Ja mitte ainult karud ei toimeta kalmistul, vaid ka rebased armastavad värskelt hauaplatsile pandud liivas hullata ja ka pesaurge kaevata
Eks kalmistutel näeb ka vägagi kummalisi asju, mis seal üldsegi ei peaks olema 😉 Vahel ikka leiab mõne platsi kus näiteks ristil autorool, vaasideks mürsukestad või vanad rehvid ning astumisplaatideks spordiväljaku kummimatid. Aga siiani polnud veel leidnud silindrist vaasi 😀 😀 Nüüd see ka leitud, huvitav oleks teada mis masinale kuulus 😉
Üldjuhul ei taha meie panna plastkestaga küünlaid kalmistule mida tuul ja linnud laiali tassivad kui just pole laternat kuhu see panna. Ühel kalmistul oli oma arvamuse avaldanud plastkestaga küünalde kohta ka jälgede järgi arvates ilmselt rebane 😀 😀
Kalmistutel toimetades tuli ette päris palju tühjale kohale ehitamisi. See on hea variant, ei pea midagi lammutama ja utiliseerima. Muideks sõbrale enne siitilmast lahkumist lubatud hauaplats sai ka tema soovide järgi valmis. Vaatamata sellele, et appi tulijate lubadused lubaduseks jäidki. Ja vahel ei ole isegi vaja piiret ehitada, see tuleb lihtsalt maa seest välja kaevata ja puhastada 😉
Vahel tuleb hulgim piirdeid ja hauakive pesta, selleks pumpame veepaagi täis ja tuld. Samblakihi ja mustuse alt võib välja tulla päris ilus asi. Selle hooaja kõige suurem pusimine oli Meremuuseumi tellimus Rahumäe kalmistul. Seal korrastasime õige mitu meie riigi merendusajaloo suurnime hauda.
-
Uued piirded piireteta platsidele
Vahel on seni piirdeta olnud plats mõistlik piiritleda, eriti sellistes kohtades kus muidu kiputakse üle platsi käima. See küll sajaprotsendiliselt selle eest ei kaitse kuid vähendab ülekäiku märgatavalt. Sama asi on ülekasvanud mätaspiirdega, kui seda regulaarselt ei piira siis lõpuks on see ikkagi vaja eemaldada ja asendada uue sobiliku piirdega.
Samuti on soovi korral mõistlik teha mingisugunegi piire uute platside puhul, juhul kui üldkujundus on juba orienteeritud piiretele. Samas on palju kalmistuid kus uutes osades ei lubatagi piiret nii nagu sõjaväekalmistul. Saate panna ainult hauakivi, laterna ja ühe lillekese, ülejäänu ongi piiritlemata muruplats.
Ega me ei piirdu ainult hauaplatside ehitusega. Vahel tuleb värvida ja parandada pinke. Parandada vanu piirdeid mis on vahel korralik väljakutse, sest neid materjale või mõõte mis 50 aastat tagasi kasutati tänapäeval enam ei ole. On ette tulnud kus ühe torupiirde jupi paranduseks tuleb asendada kogu piire, sest selles mõõdus toru pole olemas tänapäeval. Nii tekibki vahel küsimus, et kui torude diameeter kipub olema siiski läbi aastakümnete sama, kust on võetud piirde jaoks torud, mis ühegi tänapäeva mõõduga ei sobi.
Üsna tihti tuleb ette ka hauakivide pesu ja kirjete taastamist aga mitte ainult. Möödunud hooajal oli õige mitu sellist juhtu kus telliti hauaplatsile piirde ehitus aga kohapeal selgus, et täiesti korralik piire on tegelikult olemas. See tuli lihtsalt koguaeg peale veetud pinnakatte seest välja kaevata ja puhastada. See juhtubki siis kui ei viitsita näiteks vana liiva alt ära viia ja tuuakse tuimalt lihtsalt koguaeg uut liiva peale.
-
Saatse kalmistu
Lõpuks sai üle vaadatud üks Eesti kaugeima nurga kalmistu. Mõni aasta tagasi sai küll käidud siin üht platsi hooldamas aga siis polnud aega ringi vaadata. Ajaloolised andmed Saatse puukiriku kohta pärinevad 16 sajandi keskpaigast. Kivikirik valmis 1801 ning tema nimipühakuks sai Kreekast, Ikanioni linnast pärit Suurkannataja Paraskeva. Kusjuures vana kiriku asukohta tähistab uue kiriku läheduses olev kivist sammas. Nii, et päris samas kohas uus kirik siiski vist ei ole. Huvitav on veel see, et siinne kogudus on olnud kakskeelne, nii seto kui venekeelne. Aga 1920 aastate paiku toimunud kalendrireform ning pinged ja tülid ajasid koguduse lahku. 1936 aastal otsustati eestlastele ehitada siiasamma uus Peeter-Pauli kirik. 1939 aastal alustatigi uue kiriku ehitusega aga üsna varsti samal aastal jäi see rahanappusel seisma. Siis algas II MS ja kiriku ehitus jäigi seisma ja kogudused ühinesid uuesti üheks. Kuna nõuka ajal oli pooleliolevas kirikus töökoda, sai pooleliolev hoone peale katuse ja veel nipet – näpet lisaks. Hetkel seisavad varemed kasutuseta aga näevad üsnagi kobedad välja.
Kirikut ümbritsev kalmistu arvatakse olevat pärit 14 – 16 sajandist, sellele ajale vihjavad 2 säilinud paekiviristi. Muidugi on vana kalmistu siin omapärane, ei mingit korrapära, kasutusel on kõikvõimalikud materjalid ja hauaplatside mõõdud on loomingulised. Vahekäike pole, nii, et kadunukese külastust tuleb teha üle platside.
Samas mulle jäi silma, et siin on hulgaliselt ilusti säilitatud vanu ägedaid peenrakaste mis mujal kalmistutel ammu ära lammutatud jne. Kuigi jutu jätkuks peaks mainima, et mõnda aega tagasi sai mõned sellised maa seest välja kaevatud ja taastatud Tallinnas, aga sellest ükspäev eraldi jutuke. Kokkuvõtvalt ütleks, et siin tasub ringi vaadata küll, üsna põnev kohake.
Muidugi ega niisama saa ringi luusida, natuke tuleb tööd ka teha 😉 Tuli mulgi kuidagi teiste platside vahele mahutada uus plats. Sai veidi mõõtude osas nõu peetud kalmistuvahiga, sealt tuli tore vastus 😉 Lähene loominguliselt ja tee selline nagu mahub. No ühtteist ikka mahtus.
-
Tartu projektid
Öeldakse, et Tartu on heade mõtete linn. Ma lisaks juurde, et Tartu kalmistud on imede maa, mitte kunagi ei tea mida sa sealt leiad 😉 Platsi renoveerimisel arvad, et mis see väike ülekasvanud elupuuheki väljajuurimine ikka niiväga on. Aga siis selgub, et hekk on omavahel nii tihedalt läbi põimunud, juuri välja kuidas tahad. Lõpuks tuleb välja, et paarimeetrine hekijupp on kaks korralikku autohaagise koormat oksi. Ja see pole veel kõik, sellest läbitungimatust hekist tuli välja mingi 7 reha, 3 labidat, 2 kastekannu, 4 väikest veekanistrit jne. Kuidas need sinna kõik ära mahtusid ei tea. Aga pärast mitme päevast pusimist sai päris kobeda platsi
Aga teine plats oli olemuselt veel põnevam. Meenutas natuke History kanali saadet “Tules karastunud” kus katte all on midagi millest tuleb tekitada päeva jooksul konkreetne tulemus. Katet eemaldades tuli sealt alt välja tohutul hulgal kõikvõimalikke konnasid. Õnneks nendest ei pidanud midagi tegema. Saime paekiviga edukalt hakkama nii, et kõik jäid rahule.
-
Uued platsid
Igakord ei saa vanu renoveerida või uuendada välimust, vahel tuleb ka täiesti uued platsid ehitada. Uued platsid ehitame enamjaolt käsitsi murtud paekivist. See on toodetud loodussäästlikult madala ökoloogilise jalajäljega. Käsitsi murtud paekivi tootmiseks ei ole vaja raisata liitritki joogivett, mida ei saa öelda näiteks lihvbetooni või poleeritud graniidi kohta. Kolmnurkne paekivi võimaldab laduda ilma kivi töötlemata ka keerukamaid mustreid. Vahel tuleb platsidelt likvideerida nii mõnigi känd. Käsivarre jämedused saab lihtsalt välja juurida aga jämedamad on lihtsam maha freesida. Tänapäeva portatiivse tehnika juures on see üsnagi lihtsalt teostatav ja me oleme üle Eesti hauaplatsidelt ära freesinud arvestatava hulga koledaid kändusid
Eelmisel hooajal sai ehitatud platse lisaks tavalisele kolmnurksele paekivile ka laiast erimõõdus paekivist. Ja muidugi ka miskipärast üsnagi populaarsest tänava äärekivist. Kusjuures paljud kalmistud on hakanud selle kasutamist keelama muinsuskaitseliste nõuete pärast. Eks mõnes mõttes on see muidugi võibolla õige ka. Kui varasemalt nägi kalmistutel isegi tellistest, eterniidist või tuhaplokkidest piirdeid siis nüüd näeb neid üksikuid ja neidki üldjoontes Ida-Virumaal kus nii mõnelgi kalmistul ilmselt ilma müüri ladumata piiret paika ei saagi. Väikest galeriid meie tehtud töödest näeb siin.
-
Vanadele uus välimus
Kui eelmises postituses kirjutasin veidi lihtsamast ja odavamast variandis kui uue piirde ehitamine, siis nüüd räägime veidi platside uuest välimusest. Mõnikord lihtsalt on vana platsi välimus oma aja ära elanud. Kas on hekk üle kasvanud ja midagi mõistlikku sellest enam kujundada ei saa või kasvab rohi jõudsalt peale ja pole jaksu koguaeg mätaspiiret sisse lõigata. Või on koguni platsi suurust vaja muuta, eks igasugu asju tuleb ette. Sellistel juhtudel on tõesti mõistlik anda vanadele uus välimus. Muidugi tuleb kõik sellised tööd kalmistu haldajaga kooskõlastada. Väga hästi sobib sellisteks töödeks käsitsi murtud erimõõdus paekivi, see näeb platsipiirdena ka soliidne välja.
Ka mittestandardne kolmnurkne paekivi sobib loodusesse hästi. Selle paekiviga on võimalik lihtsalt laduda erineva kujuga peenranurki kui ka piiret ennast näiteks ümber puu. Kui olete veel rohelise mõtlemisega ja loodussäästlik siis sobib see kivi ideaalselt, tema tootmise ökoloogiline jalajälg on väga madal võrreldes näiteks lihvbetooni või poleeritud marmoriga.
Vanu mätaspiirdeid saab väga lihtsa vaevaga uuesti sisse lõigata. Aga vahel on pinnas selline kuhu on problemaatiline mätaspiiret lõigata, sellisel juhul võib kasutada platsi piireteks näiteks betoonist tänava äärekivi. Äärekivi alternatiivina on olemas ka graniidist äärekivi aga selle hind on kordades kallim.
Vahel on ka heaks ja omamoodi põnevaks lahenduseks platsi katmine mittestandardsete looduskivi plaatidega. Plaatide vahele saab omale meelepärasesse kohta istutada mõne laheda püsiku või miks ka mitte hooajalisi lilli. Näiteks sellise lahendusega hauaplatse on Rannamõisa kalmistul päris palju. Kokkuvõtvalt saab vanadele uus välimus üsnagi lihtsalt.
-
Vanade piirete värskendamine
Mõnikord saab platsi värskendada lihtsalt vana piirde puhastamisega. Vanade piirete värskendamine on vahel mõistlik alternatiiv uuele ja kallile piirdele. Enamjaolt saab piirded survepesuri või käsipesuga puhtaks. Vajadusel ja võimalusel võtame vana viltuvajunud piirde lahti, tasandame aluspinna ja paneme piirde tagasi. Vahel tuleb piire lihtsalt pinnasest välja puhastada ja olemas ta ongi. Vana paekivipiirdega on asi natuke keerukam. Mõnikord on võimalik taastada puhastusega, kõik oleneb muidugi sellest palju on piirdes katkiseid kive. Kui vahetust vajab 2 – 3 kivi pole hullu, aga kui juba rohkem siis on mõistlik uus kiht panna, muidu jääb piire liiga kirju kivide toonivahe tõttu.
Samas kui paekivipiire ongi nii läbi, et vajab vahetust on kõige mõistlikum asendada vana paekivi uuega. Paekivi sobib loodusesse hästi ja kui olete loodussäästliku mõtlemisega siis on mittestandardne kolmnurkne paekivi kõige loodussäästlikum. Tema tootmiseks ei kulu praktiliselt üldse puhast joogivett. Lihvbetooni või poleeritud graniitpiirde tootmiseks kulub puhast joogivett tohututes hulkades.
Ka vana katkise metalljalgadega pingi saab vahel uuesti korda lihtsalt laudise vahetusega. Aegajalt tuleb kalmistutel piirete ehituse käigus ikka ette ebameeldivaid üllatusi aga vahel tuleb ka magusaid üllatusi 😉 Kohalikud magusad maasikad kuluvad alati marjaks 😉
Loomulikult vaatasime üle ka värske II MS langenute ümbermatmise paiga. Minu meelest on kõikvõimalike tänavanurkade ja parkide asemel kalmistu igati mõistlik koht nendele säilmetele. Ja ilmselt nii mõnigi tundmatu sai ümbermatmise käigus tuvastatud ning nüüd on omaksetel koht kus mälestada hukkunut
