-
Turismimess 2023
Nonii, sai käidud kiiruga üle vaadatud turismimessi pakkumised. Nii mõnestki kohast uurisin veidi reisibüroode pakettide hindu, pidavat olema ju erilised messipakkumised. Aga kahjuks ei leidnud midagi soodsat. Kiire võrdlus kodukate ja messihindade vahel näitas, et kodukatelt saab reisipakette sama hinnaga mis messilt. Seega Tartust Tallinna messile sõita lootuses saada soodukat oleks olnud mõttetu kulu 😀 Puhka Eestis hallis oli väljas päris palju kodumaiseid tegijaid ja siit sai päris head inffi selle kohta kust tuleb kindlasti suve jooksul läbi põigata 😉 Asva viikingite juures saab sellel suvel vikulaevaga merd sõita 😉 Aga mandri viikingite juures saab aastaringi saunas käia ja tsillida 😉 Tiia nägi väga hea välja, ei tea kas tal õnnestus 100 paketti ära müüa 😉 Veel sai head inffi kuidas omale krokodilli või mao nahast saapad, püksirihm ning kott sebida ilma, et tollis pahandust tuleks. Neid ülalmainitud asju saate probleemivabalt tuua kui need on tehtud spetsiaalses sertifitseeritud kasvatustes kasvatatud elukate nahast ning ostes saate kaasa sellekohase sertifikaadi. Nii lihtne see ongi 😉 “Elamused ja Maitsed” hallis sai proovida kõikvõimalikku sööki-jooki ja koju kaasagi sai osta.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Katsetame mitte käepäraseid vahendeid
Mõnda aega tagasi sai katsetatud söögiteol natuke teistmoodi vahendeid. Miks lihtsalt kui saab keeruliselt 😀 😀 Külmas vedeles üks väike lihakäntsakas millest kannatab miskit improviseerida, mõtlesin pistaks suitsu. Kaevasin suitsuahju lume alt välja, likvideerisin mõned ämblikuvõrgud ja jooksin ahju käima. Aga millega suitsu teha? Kurja küll, sellise lumega metsa lepaokste järgi ronida ei viitsinud. Meenus, et eelmisel aastal sai maha võetud üks õunapuu mille pakud vedelevad kuskil riidas.
Veidi vehkimist lumelabidaga ja paar pakku oligi käes. Nüüd saag käima ja laudade saagimine alaku. Saagisin ühe hooga terve pinutäie laudu suitsetamiseks. Ega laastugi saa raisku lasta, seda just imehea suitsuahjus suitsu tegemiseks kasutada. Ja saladuskatte all ütlen, et see laast kõlbab ka kodus seente kasvatuseks. Õunapuulauaga saab grillis liha või kala suitsetada ilma suitsuahju omamata.
Viskasin puru ahju põhja ja installisin liha lauaga ahju. Mõni tund ahjuga pusimist ning võis lisada tomatid ja õunad. Veel pool tunnikest kannatust ning valmis nad saidki. Nämmaaaaa milline värv ja lõhn. Nii, et kui nüüd keegi tahab näiteks grillil suitsetamiseks õunapuulauda või suitsuahju laastu siis minult saab suuremas koguses ja nagu juba eelnevalt mainisin siis laast sobib ka seente kasvatuseks.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Kernu mõisa kellerspa.
Nii nagu ühes varasemas postituses mainisin, et kohekohe valmib Kernu mõisas baltisaksa sugemetega kellerspa. Muidugi tänaseks on see juba ammu valmis ja nüüdseks ka minu poolt ära proovitud. Ütleks, et väga mõnus privaatne kohake. Rahvast praktiliselt meie külaskäigu ajal ei olnud, saab rahulikult mõnuleda. Pole nii nagu suurtes spa värkides, et ootad sauna või mullvanni järjekorras tropid kõrvas vaigistamaks tittede kisa 😉 Mõisa keldri ajaloolised võlvlaed peidavad enda all 90C soome sauna, 45C aurusauna, soolakambrit ja kahte massaažifunktsioonidega eri suurusega basseini. Ja siin on ka 70C saun vaid naistele 😉
Peale spa mõnude nautimist kulus ära üks kohv ja magustoit. Menüü on siin iseenesest põnev ja toidud head. Igatahes spa tasub kindlasti käimist.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Rundale loss
Rundale loss on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis. Vaatamiseks pidavat olema 43 restaureeritud ruumi, 2 paraadsaali ja avar barokkstiilis aed. Loss ehitati aastail 1736 – 1740 kuulsa Vene õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekti järgi, hertsog Ernst Johann Bühroni suveresidentsina. Bühron olla olnud Vene keisrinna Anna Joanovna soosik. Loss ilmselt ehitati vana linnuse kohale, giidi sõnul olla lossi keldris mõnes kohas näha vanu linnusemüüre. Parklast lossi poole marssides on tee ääres terve rivi moodsaid kempse ja mis mulle muidugi kohe silma jäi on piirdekett. Sellist ketti kohtab meil üsna paljudel kalmistutel platsipiirdena. Lossi üks tiib oli täies ulatuses remondis, eemalt ei saa arugi, et tellingutele on tõmmatud mulaaž 😉
Lossis tegin tiiru restaureeritud ruumides ja muidugi ka köögis. Huvitav kuidas oleks tänapäeval sellises köögis toimetada… Ilmselt tuleks toit maitsvam kui tänapäevasel elektripliidil.
Keldris on päris äge näitus kust ei puudu ka mõningad hauaplaadid. Igasugu uksed, lukud, riivid jne on vaatamiseks väljas ja katsuda saab neid ka 😉 Õige mitu tuulelippu on ka vaatamiseks, mõni neist sõjas räsida saanud.
Igatahes need ruumid mis taastatud on ikka väga ägedad. Ühes toas on väljas lossi lühtrid, no need on ikka päris edevad. Vaatasin, et praktiliselt igas toas on ahi aga mitte kuskil pole ahjusuud. Tiba uurimist ja selgus, et ahjud on üsnagi praktiliselt ehitatud tubades. Ahjusuud avanevad mingisse praktiliselt märkamatusse ruumi kust saab korraga kütta näiteks kolme ahju. Pole paha…. Kusjuures kõik ahjud on tänapäeval toimivad, ainult puudega ei köeta neid enam. Selle töö teeb ära gaas. Wc tool ja vann olid ka päris stiilsed pesuruumis. Lossi trepilt avaneb aiale päris muljetavaldav vaade.
Kui lossis õige mitu tundi hulgutud kobisin aeda tudeerima. Oh kurja kus siin on roosisorte ja muud mudru nii, et anna olla. Roosisortidel on ilusti nimed ja päritoluriigile viitavad sildid juures nii nagu meil Põltsamaa roosiaiaski, aga ma arvan, et siin on roose kõvasti rohkem kui Põltsamaal. Üks äge idamaa stiilis putka oli hekkide vahel, eemalt tundus nagu mingi stiilne lehtla aga tegelikult oli kemps mis kemps 😀 😀 Tegime siinses lossirestos väikse lõunasöögi ka grupiga. Päris pull elamus, supp toodi lauda mitte portsjonina vaid supitirinaga jne. Ühesõnaga päris tsill koht ja kõvasti on siin toimetatud peale minu viimast käiku. Suvel tasub siin kindlasti käia elamuse saamiseks.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Pirgu – Lohu
Ükspäev tekkis plaan Nõmme kõrtsu sööma minna aga nagu välja kujunenud siis otse need asjad ei käi 😀 Ikka tuleb kuskil nurgataguses ka kolistada 😉 Juhtumisi sattusime Pirgu mõisa juurde, ennäe imet täiesti vinks-vonks mõis. Kuskilt hallidest aegadest meenus, et see oli ju varemetes kunagi. Igatahes praegu on varemete asemel ilus mõis. Kahjuks sisse piiluma ei saanud. Tegime niisama tiiru ümber mõisa. Iseenesest on mõis hea vaikse koha peal. Siinsamas on jõel ilus puitsild ja jõe teisel kaldal mäekünka otsas on paar mõisa keldrit. Üks peaks olema jääkelder ja teine kartulikelder. Piilusin sisse ka, moosi polnud 😉
Põikasime korraks sisse ka Maidla mõisa juurde. Algul mõtlesime, et lähme kolame sees kui lubatakse aga kohapeal ei tekkinud sellist tunnet, et tahaks minna…. Jäigi seekord käimata.
Lõpuks jõudsime sihtkohta ka. Vanasti olid siin kõvad peod ja sai isegi seal töllerdatud. Krt, üritasin meenutada millal viimati käisin, nu 10 aastat tagasi kui mitte rohkem. Igatahes keset päeva on siin mõnus süüa, rahvast pole. Sai võetud väike praad, kurja see oli nii suur, et andis ikka ära süüa 😀 😀 Hea, et mingit eelrooga või magustoitu ei võtnud, siis oleks ilmselt pidanud seal õhtuni tiksuma. Igatahes koht on tsill ja toit hea, soovitan käia.
Kui kõhud täis tiksusime kodu poole. Põikasime korraks sisse Lohu mõisa vesiveski varemete juurde. Väidetavalt olla siin vesiveski olnud juba 1620 kui veski kõrvale rajati mõis. Praegune vesiveski on muidugi pärit 19-ndast sajandist. Ilus suur hoone on lastud laguneda päris korralikult. Iseenesest muidugi kuskilt otsast asi mõistetav, kõiki asju ei jaksa taastada ega korras hoida. Samas oleks tegelikult äge kui kuskil oleks toimiv vesiveski. Sai vähe sees turnitud, päris võimsad müürid. Isegi mõned detailid säilinud mida pole veel jõutud Kuusakoskisse viia 😀 😀 Vaatasin, et katuseplekk ETK templeid täis, huvitav kas see on Eesti Tarbijate Kooperatiivi tempel või on midagi muud 😉
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Võhandu maraton vol.4
Mõned pildid ühest möödunud maratonist enne uut maratoni. Järjekordne maraton on juba sellel laupäeval. Paar aastat on vahele jäänud ja kahjuks ei jõua ka sellel aastal vaatama. Üks palju põnevam üritus mida igapäev ei näe vajab külastust 😉 Hullud vennad kes viitsivad SUPiga püstijalu selle 100 kiltsa maha nühkida. Suvel kui soe peaks selle ise ajaviiteks läbi sõitma. Mitte terve muidugi, vaid selle osa kus on kanjonid.
Mõned head kärestikud on ka kus tasub kindlasti passida kui tahad näha kummuli käivaid aerutajaid 😀 😀 Mulle meeldib kõige paremini Süvahavva. Siin on tavaliselt paar kohvikut sellel ajal, väga hea kaldal tiksuda, kohvi juua ja saiakest nosida. Kusjuures ega mujal sellist head kohta polegi. Tollel korral kui vaatamas sai käidud oli ikka päris sitt ilm, pilves ja jahe, vahepeal sadas isegi lörtsi.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Elu piimanõus
Saaremaal vikunäitust tudeerides sattusin puht juhuslikult ka uue näituse avamisele. “Elu piimanõus” on näitus Saaremaa metsadest leitud enam kui 70 aastat tagasi maetud metsavendade peidikutest. Vajamineva varustuse peitmiseks sobisid ideaalselt 40-liitriseid piimanõud, vot neid piimanõusid koos sisuga nüüd siin näitusel näebki. Selle näituse puhul on tegu puhtalt Saaremaiste peidikutega. Ehk keegi kunagi teeb näituse ka mandri omadest. Kui avasõnad lausutud pakuti külakosti ja sai uurida eksponaate. See vägagi põnev näitus ja leiud üllatavalt hästi säilinud. Korraldaja on ikka väga kõva uurimustöö ära teinud.
Mida kõike piimanõudesse ei peidetud, paljudel asjadel isegi veel tehasesildid küljes. Marati särk ja Orto kreem on kuum kaup olnud 😉 Nii mitmegi metsavenna tegutsemise kohta on päris korralik info kogutud.
Piimanõudes kõik vajalik kraam, vorm, pagunid, taskulambid, fotokad, prillid jne. Isegi pornograafilised kaardid olid teemaks 😀 Tundub, et ei midagi uut, siga või kits… abiks ikka 😀 😀
Mõningate peidikute puhul on minul isiklikult kahtlus kas nad ikka on metsavendlusega seotud. Näiteks arstiriistad või kangad… vägagi vaieldav teema. Ma arvan, et need pigem rohkem täiesti tavaliste inimeste riigikorra kohased peidikud. Mis muidugi veel huvitav, kui mu mälu nüüd ei eksi siis on leitud piimanõudest piisavalt relvi aga siin Saaremaal neid ei ole… Pole nagu väga loogiline, varurelv ju ikka pidi kuskil varjul olema igaks juhuks. Ühes nõus oli küll 22 kaliibrilist moona veidi ja see oli ka kõik. Iseenesest näitus ise väga tsill ja tasub külastust. Kuigi mina isiklikult suhtun metsavendlusesse teatud reserveeringuga. Tuginedes memme mälestustele oli nendegi hulgas lihtsalt kurjategijaid kelle huviks oli kõik muu peale vabadusvõitluse. Lisaks minu piltidele saab mõningaid pilte vaadata veel siin.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
