• Muu värk

    Turismimess 2024

    Sai selleaastane Turismimess ka üle vaadatud, nagu alati pakkumisi seinast seina aga kullahinnaga 😉 Otsisin paari kindlat asja aga kahjuks messihind oli kallim kui varasem letihind. Samas ei saa kurta, paar huvitavat kontakti sai ikka. Iial ei tea millal vaja läheb. Kahjuks oli kodumaist käsitöövärki üsna vähe aga eks siin paneb piirid paika kohamaks ja ega turismimess pole selleks mõeldud ka, see ikka pigem käsitöömessi teema. Samas jälle miks mitte turismimessil ka kodumaist käsitööd pakkuda. Toit ju on, seega võiks see ehtne kodumaine käsitöö ka olla. Pean silmas just kodumaist mitte Made in China vahendust 😉

    Ei tea kas mulle tundus või oligi seekord toidutänav vähe suurem aga noh teades mis enamus toiduasju muidu maksab siis tuleb asju messi asemel poest osta 😉 Näiteks põdravorsti messihind pea 2 korda kallim kui sellelsamal vorstil koju kätte tuues. Muidugi paar päris lahedat lahendust matkahaagise ja matkaauto näol olid ka olemas. Need matkaversioonid ongi mul veel proovimata, peaks seltskonna sebima ja katsetama ükspäev.

  • Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, tiksumise päev

    Täna vabakavaline tiksumise päev, kõigepealt hotellis väike hommikusöök paremate mõtete tekitamiseks 😉 Vaatasin, et hotelli sööklas on mingi huvitav fenomen, lauad on söögiriistadega alati kaetud aga mitte kordagi ei ole veel näinud, et 4 kohaline laud oleks kõik kaetud, alati on ainult 3 kohta. Ei tea mis kohalik kiiks see on 😉 Peale sööki käisin vaatasin mis hull remont hotelli territooriumil käib. See osa kus eelmine kord ööbisime on täiesti kinni ja väravgi lukus ja hotelli esiküljel seal kus oli ennem lava ja miski amfiteatri laadne asjandus oli nüüd ekskavaatorite mängumaa. Huvitav mis sinna ehitatakse.

    Kui hotellil tiir peal käisin uurisin kus hotelli uus rand on, varem oli rand merepoolses küljes Farsha lähedal aga seal suht tuuline koguaeg. Aga uus rand on vanalinnas kohe keset lahesoppi, siinsamas kõrval on kohe pisike sadam klaaspõhjaga laevade ja muu mudruga. Ülevalt pankranniku pealt avaneb sinna päris hea vaade. Lonkisin trepist alla vanalinna kolistama. Siinsamas nõlva peal on ka need imelikud pisikesed majad mida me eelmine kord juba tudeerisime aga ei saanud pihta mis värk nendega on. Need ei sobi üldse üldisesse konteksti ja näivad nagu võõrkehad. Tuleb välja, et need on veel ennesõjaaegsed Israeli majad. Majad iseenesest pidavad head olema, suvel jahedad ja talvel soojad. Vanalinnas vaatasin, et rattapoode nõrkemiseni aga sõitmas neid kuskil väga ei näe. Ja huvitaval kombel on valdav enamus jalgrattaid kõikvõimalikes stiilides valuvelgedega.

    Kui vanalinnal tiir peal lonkisime tagasi hotelli poole aga miks otse kui ringiga saab 😉 Põikasime läbi Dahab keskusest tegime väikse kohvi ja vaatasime mida uut on. Ega midagi erilist polnudki peale siinmail harvaesineva heas toitumuses kassi, kes oli ennast sisse seadnud papagoipuuride kõrvale.

    Lõpuks tiiruga hotellis, väike õhtusöök ja kotile

  • Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, Saint Catherine klooster, Dahab

    Nii, kell on 5 hommikul, passi koopia kaasa ja start Saint Catherine kloostri poole. Kloostri trip on tänaval 20$, see mu meelest suht ok hind isegi ilma kauplemiseta. Kuulu järgi pidavat kohalikud Eestlased seda trippi tegema 50€ eest aga see on kontrollimata inff. Niisiis minek, kõigepealt väike tanklapeatus, 8$ eest sai 35 liitrit diislit, oleks meil ka nii. Huvitav, et täna polnud kaasas politseid. Esimene peatus Dahab-Nuweiba maantee ristmukul kontrollpunkti tanklas. Nagu ikka on siin hullult näljaseid kasse ja paar koera kutsikakarjaga. Kassid õgisid meeleldi hamburgeri saia aga huvitaval kombel üks kõhn peni nuusutas aga ei söönud seda saia 😉 Lõpuks minek, aga siin kontrollpunktist käis miski pikk arutelu giidi ja kontrollijate vahel ning edasi lasti kloostri suunas ainult konvoiga. Küsisin giidilt, miks nii? Vastus oli üllatav…. Iisrael on liiga lähedal. Ju siin on veel valusalt meeles Egiptuse – Iisraeli sõda. Kahju, et vana euroopa on juba unustanud II MS koledused.

    Lõpuks peaaegu kohal, väike peatus väikse ikoonipoe juures ja edasi kloostri poole. Poe valgustus oli lahendatud kuppelkatusesse müüritud pudelite näol ja kusjuures üllatavalt palju valgust oli poes. Ja kurja kui külm oli poes brrr…

    Poest paarsada meetrit edasi oli parkla ning siit edasi tuli kloostrini käsitsi minna ca kilomeetrike. Parklast kloostrini võisid autoga sõita ainult beduiinid. Siinsamas parkla servas on üsna arvestatava suurusega kemps ja mõned nänniputkad. Putkadest edasi saab ainult läbi turvaväravate. Kloostri juurde on ehitatud terve joru hotellitubasid nendele kes tahavad seal pikemalt tiksuda. Kloostril on ka oma aed kus kõik vajalik kasvatatakse ise nii nagu meil Kuremäe kloostris. Tegelikkuses seda vana ehedat ja algset kloostrit on siin üks pisike killuke ainul, ülejäänu on kõik hilisem järkjärguline juurdeehitus. Paar huvitavat asja hakkas kohe silma. Üks oli ilmatu suur pika käepidemega triikraud, kurja seda tuleb tõsta ilmselt 2 mehega ja huvitav mida sellise kolakaga triigiti 😉 Teine oli vana rattaga ringiaetav veepump.

    Kirik oli pisike aga kurja kus laes rippus lühtreid, neid siin vähemalt paarikümne kiriku jagu. Siinsamas on ka muuseum kus on vaatamiseks vanimad paberkandjal ilmunud jumalasõnad. Kahjuks ei lubatud kirikus ja muuseumis pilti teha, aga nuh kuidagi vaikselt seal kus kaamerad ei näinud sai paar klõpsu tehtud. Nagu ikka müüvad nurga taga beduiinid oma nänni 😉

    Peale kloostri külastust oli tunnike vaba aega mägedes turnimiseks. Mäe otsast on tegelikult väga ilusad vaated kloostrile ja selle ümbrusele. Siia paistavad ilusti kätte ka eemal orus beduiinidele ehitavad majad ja muidugi tuleb sinna ka hiigelsuur hotellikompleks turistidele. Vaatasin, et graniitrahnud on siin liistakutena murenenud, huvitav millest see. Kuskilt kivipraost kargas välja üks päris sõbralik peni ja ka värvilisi sisalikke on liikumas kui silmad lahti hoida 😉 Lõpuks oli aeg tagasi lonkida, kes käsitsi minna ei viitsinud sai siit omale kaameliküüti sebida 😉 Krt ma alguses ei saanud aru miks need kaamelid tundide viisi paigal lesivad ilma püsti ajamata aga siis märkasin, et nad ju ei saagi püsti, neil ju käsipidur peal 😀 😀 Bussi juurde oli vahepeal siginenud eikuskilt üks apaatne eesel koos koerakarjaga. Nüüd võib linnukese kirja panna, et kloostris ka käidud, eelmisel korral viiruse tõttu siia trippe ei tehtud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nüüd on see UNESCO maailmapärand üle vaadatud ja kindlasti soovitan teistelgi korra käia vaatamas kuidas ühes kloostris toimib sõbralikult koos nii kristus, islam kui ka judaism.

    Kloostrist kimasime otse Dahabi, lonkisime veidi mööda rannapromenaadi. Kurja siin oli isegi täitsa toimiv postkontor mille ees hiigelsuur kirjakast. Promenaadi lõpus olevas kohvikus tegime väikse lõuna ja kimasime edasi juba eilsest tuttavasse nännipoodi 😉

    Lõpuks tagasi hotellis, seal väike õhtusöök ja kohalikku aborigeenide poodi nänni ostma. Poe ees käis mingi kohaliku toodangu esitlus, polegi sellist asja siinkandis varem näinud. Kui nänn ostetus viuh hotelli, seal vaatasin veidi kohalikku tantsijate etteastet ja kotile.

  • Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, safari, snorgeldamine ja kanjon

    Täna siis plaanis safari, snorgeldamine ja kanjon. Selle hind tänaval oleneb kauplemisoskusest ca 25$ per nägu. Korjasime hotellidest rahva peale ja minek, kusjuures juba Sharmis oli meil relvastatud politsei bussis ja relvastatud on mitte püstoliga vaid miski ilmselt kohaliku sõjatööstuse püstolkuulipildujaga. Kuigi jagan relvadest palju aga sellist versiooni näinud ei ole. Kui eelmine kord sai Sharmi piirist Dahabi suunas välja ainult relvastatud konvoi saatel siis seekord piisas politseinikust bussis. Ja sellel tripil ärge unustage kaasa võtta passi koopiaid, neid on väljasõidul vaja. Panime ühe hooga Dahabi välja, seal võtsime snorgeldus varustuse ja edasi tuld randa.

    Siin peavad kõigil seljas olema kalipsod ja päästevestid ja ujumisoskust ei ole vaja, instruktor veab nööriga järgi 😉 Koralle ja värvilisi kalu tasub pigem siia vaatama tulla kui neid Sharmis vaadata. Siin on korallid enamjaolt veel elus ja kalu palju rohkem. Sharmi korallid on juba suht otsas omadega ja nagu paari päeva tagune trip klaaspõhjaga laevaga näitas on ka kalu palju vähem. Ja see snorgelduskoht kus me eelmine kord käisime on tegevuse lõpetanud. Peale snorgeldamist oli väike lõuna ja siis atv ja kaamelisõit. Atvdega sai seekord sõita palju pikema tripi kui eelmine kord ja veel kaks korda. Edasi kimasime kohalikku nännipoodi, niikaua kui teised shoppasid manustasin mina kohvi ja jäätist 😉 Siin kohvikus toimetas üks üsna julge kassipoeg kes ronis pikema jututa ise sülle asja uurima.

    Peale poetrippi kimasime edasi kanjonisse. Siin on üks väike nüanss, sulle müüakse küll pakett nö. värvilisse kanjonisse aga tegelikkuses ametlikult sinna juba aastaid ei saa kuna turistid läbustasid ilusa koha ära. Alternatiivina viiakse tegelikult teid värvilise kanjoni pähe punasesse kanjonisse, seal saab küll veidi aimu värvilistest triipudest kui otsida, aga tegelikkuses on asi värvilisest kanjonist ikka väga kaugel. Vaatasin kohapeal, et kui eelmine kord läksime samasse kanjonisse sealt kus tüütuid beduiinilapsi pole ja tulime ennem välja, siis seekord läksime sisse sealt kust eelmine kord välja tulime ja läksime läbi beduiiniteema. Tegelikult lapsed toredad aga oma pealetükkivusega jube tüütud, samas nii mõnigi ca 6-7 aastane pursib üsnagi hästi inglise keelt. Oi kus nende hingele ei andnud rahu mu fotokakoti küljes olev helkur 😀 😀 Järgmine kord võtan neid peoga kaasa 😉

    Tagasi jõudes tegime kiired burksid friikatega nurga taga ja käisime kohalikus poes ning sebisin homseks tänavalt Saint Catherine kloostri tripi. Siin on ka üks huvitav söögikoht kus liharümbad ripuvad klaasseintega külmikus, kokk laivis lõikab sulle tüki ja grillib 😉

  • Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, söök-jook

    Täna väike omlett hotellis ja siis luusima mis nänni kuskilt sebida saab. Käisin vaatasin valmis poed kust enne koduminekut mõistliku hinnaga nänni saab. Vaatasin, et tänu kohaliku papi sitale kursile on toimunud päris edumeelne progress. Kaardiga maksta pole pointi siis on kurss 1€ 30 kohalikku, aga sullis on 1$ 45 kohalikku ja 1€ 47 kohalikku. Kui varasemalt eurtsi väga võtta ei tahetud siis nüüd võetakse isegi euromünte meelsasti vastu. Nii, et kellel kuskil nurgas vedeleb hoiupõrsas siis lööge puruks ja vutvutvut Egiptusesse 😉 Huvitav oli ka see, et nii mõneski kohas hakkas silma kurgid ja tomatid tänaval kasvamas.

    Kuidagi eneselegi ootamatult sattusime jälle Farshasse kohvitama. Muideks keda huvitab siis nüüd on Farshas olemas ka oma rand koos kõige vajalikuga. Sissepääs on väike sümboolne tasu 😉 Tagasiteel käisin luurasin kus kohalikud taksojuhid söövad 😉 Tuli välja, et hotelli vastas asuva apteegi taga on päris kobe söögikoht kus taksojuhid reas nagu käod. Menüü siin ainult araabia keelne aga pole hullu translaatori pildiäpp aitab tõlkida. Muidu ma küll eriline hamburgeri sööja ei ole aga vaatasin, et kõik pugivad. Tellisin omale ka 60 kohalikku raha maksis see päris pirakas burger. Kusjuures võin öelda, et vägagi söödav oli.

    Õhtul jälle linna laiama ja sööma 😀 😀 Otsustasime Fichermanis väikse mereandide vaagna sebida. Muidugi kui menüü hindade järgi süüa ei taha (mis muideks pole sugugi kirved), võid alati kaubelda oma hinda 😀 Sellega tuleb muidugi arvestada, et isegi kui hinna kokku lepid on siinkandis kombeks ikka lisaks veel midagi lauale sokutada ja pärast kokkulepitust hoopis kallimat hinda küsida. Siis tuleb lihtsalt oma suured munad välja võtta ja veidi vaielda ning asi saab jonksu 😉

    Väike video ka 😉

  • Söök - jook,  Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, kohvikutes tiksumas

    Täna rahvas kimas miski kohalike eestlaste korraldatavale kaatritripile päevitama ja sukelduma. Maitse asi muidugi aga nii fanaatik ma nüüd ka ei ole, et Eesti keele kuulmise eest 40$ maksta. Sama pakett tänaval letihinnaga 25$ ja ilmselt saab selle kätte tegelikult 20$ või isegi vähemaga kui hästi kaubelda. Kuna hotellis head kohvi ei saa siis tegin omale mõnusa kohvikutepäeva linnas 😉 Kõigepealt kobisin Dahab keskusesse, eelmisest korrast on meeles, et kohalikud soovitasid seda kui head kaubakeskust kus maisvad saiakesed ja hea kohv. Seekord oli kohvik kahjuks kinni aga samas oli nurga taga miski itaalia stiilis kohvik ja sealt sai väga mõnusa latte 65 kohaliku raha eest. Kui nüüd 2 aasta taguse hinnaga võrrelda siis on hinnatõus 2x, siis maksis latte 30 kohalikku. Kolasin veidi ka keskuses, see on mõne aastaga üsna väsinud ja kole. Siit edasi tiksusin Farsha poole, vahepeal hakkas silma ka paar huvitavat autot mida muidu siin naljalt ei näe 😉

    Farsha kohvik on omamoodi lahe stiliseeritud prügimägi 😉 Aga siin tasub käia, mõnus tiksumise koht. Vahepeal on muidugi kohvik saanud ka platoopealse osa valmis aga niipalju kui ma seal käisin ei näinud seal kordagi kedagi istumas. Siin võtsin hubase lamamisnurga ja tellisin omale kohvi ning puuviljakokteili. Väga mõnus oli 😉 Paar tunnikest läks raketikiirusel. Siingi on hinnad kerkinud 2x Ja üks väike muudatus on ka. Ennem sai keskelt läbi mineval sillal istuda ja vaadet nautida, siis nüüd seal istuda ei saa. Nüüd saam seda silda mööda mingi hotelli randa.

    Vahepeal põikasin hotelli, tegin kiire lõuna, tukkusin tunnikese ja viuh vanalinna laiama. See Old Sharmi remont on valmis saanud ja koormakatted on maha kooritud. Siin on valgustusega miski kummaline fenomen mida ma mujal kohanud ei ole, telefoniga pilte tehes jäävad osade lampidega naljakad triibud peale ja üheski seades neid ära ei saa. Meil on ka see teema veidi, aga mitte nii aktiivsete triipudena pigem jäävad lambid tähe kujulistena. Vaatasime üle ka selle kohaliku blingi turistimošee, ei midagi erilist peale turistide. Hotelli poole tagasi tiksudes käisime läbi hotelli lähedal olevast kohalike kaubakeskusest. Siit saime Egiptuse odavaimad maasikad, 25 kohalikku kilo. Võtsime kamba peale kohe õige mitu kilo ja mõned mangod ka 😉 Siis veel kiire Farsha külastus 😀 😀

    Hotellis tagasi vaatasime veidi tantsuvärki ja siis viuh tuppa maasikaid pugima 😉

  • Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, linnatuur

    Täna kell 15.30 programmis õhtune linnatuur reisikorraldajaga. Rahvas pani basseini äärde niikauaks aga mina linna laiama 😉 Nu ei ole minu teema lombi ääres aega surnuks lüüa, päike hakkab mujal ka peale 😉 Otsustasin uuesti üle vaadata Kopti kirikud ja ehk saab nüüd sisse ka mõnda mošeesse. Viiruse ajal kirikutesse lubati aga mošeedesse ei lubatud, huvitav kelle jumal on kõvem mees 😉 Eelmine kord lonkisime vanalinnast käsitsi sinna kirikute juurde piki maanteed. Seekord otsustasin majade vahelt otse sinna lonkida. Päris põnev oli, varemed, prügi ja kõvasti otsem ka 😉 See väike ja tagasihoidlik kirik oli seegi kord täiesti inimtühi ja vaikne aga see suur bling kirik oli tõeline rahvaste paabel. Turistigruppide järts oli lausa sissepääsu juures 😀

    Proovisin külastada siinsamas kirikute lähedal olevat spiraaltorniga mošeed aga kahjuks see oli kinni. Marssisin edasi siinsamas linnajaos järgmisse mošeesse. See on kohalike mošee kuhu turiste ei veeta nii nagu vanalinnas olevasse blingi mošeesse. Siin oli asi avatud, jätsin plätud ukse taha ja viuh sisse. Seal parajasti palvus käimas. Huvitav, et kohe tuldi ligi ja pakuti istet toolile ja lahkelt lubati pildistada. Pärast vaatasin üle ka nurgatagused, siin on olemas täitsa arvestatava suurusega jalapesuruum ja kemps.

    Kui tiir peal lonkisin kodupoole tagasi, kohalikult aborigeenide turult haarasin kaasa 1$ eest kilo maasikaid. Hotellis veel kiire lõuna ja oligi juba linnatuurile minek. Korjasime hotellidest rahva peale ja tuld. See peale korjamine on omaette nähtus 😀 😀 mitte kuskile ei saa otse sisse põigata vaid tuleb sooritada hulle sõite tagasipööretega. Esimene peatus oli rahu mälestusmärgi juures, valges polegi see nii edev kui pimedas valgustusega. Kui eelmine kord siit mööda sõitsime siis oli ümberringi suur muruväli, nüüd on osa üles võetud, pandud niisutussüsteem ja töölised istutasid usinasti lilli. Järgmine peatus oli valge mošee juures, seal pidavat olema kullast lühtrid ja seda külastavad kindlasti kõik prominendid kes Sharmi külastavad. Kahjuks sisse ei saanud, tuli aknast piiluda. Siinsamas kõrval on see hiigelsuur muuseum mida soovitan kindlasti külastada ja Hollywoodi hotell – lõbustuspark. Muidugi see hotell mida eelmine kord suurejooneliselt ehitati pidi olema giidi sõnul pankrotis ja midagi ei toimu.

    Peale mošeed tavaline õlipoe külastus koos demoga. Huvitav, et sildid on siin muutunud venekeelseks ja teenindajad on ilmselt venelased, nii head aktsendivaba vene keelt ei ole võimeline rääkima ükski kohalik. Muidugi õli on siin päris kirves ja jutt ilus aga eks igaüks ise otsustab kas tal on seda vaja või mitte. Peale seda on veel üks kaubakeskuse külastus, mida giid nimetas küll turuks aga turust asi kaugel, täiesti tavaline nännipood kusjuures miski paarisaja meetri kaugusel Mango marketist 😉

    Peale nännipoodi oli Genena City kaubakeskuses Tutanhamoni muuseumi külastus. Muuseum ise on muidugi edev ja tasub külastust, aga arvestage sellega, et siinsed eksponaadid on eranditult koopiad. Originaaleksponaadid asuvad Kairo muuseumis. Väike nurgake Tutanhamoni teemat on ka selles suures Sharmi muuseumis. Ah jaa.. lugedes selle muuseumi turistikommentaare Googles siis vaidleks natuke vastu. Seal mingid külastajad kirjutavad, et neilt küsiti pileti eest 15$ ma arvan, et see on üks suur pullikaka ja ilmselt giid tegi omale lollide turistide arvelt pappi. Seal polnud isegi kohta kus pileteid reaalselt müüdaks, lihtsalt astud sisse ja naudid feiki 😉

    Peale muuseumi oli õhtusöök Naama bay kultustänava restoranis. Ütleks, et Egiptuse kohta oli üllatavalt hea teenindus ja toit maitsev. Ja saigi selleks korraks päevake läbi