• Tsill

    Autod…

    30. sept. 2019 /

    Sai siin igavuse peletamiseks korra Tartus Motoshow värki uuritud. Eriti pikalt muidugi ei viitsinud. Kurja väravas oli kilomeetrine piletijärts aga õnneks ei pidanud seal passima… Miski vennike pakkus piletit rivi lõpus, ma muidugi haarasin selle kohe omale ja lipsasin sisse 😀 😀 Kahjuks Brunnile piletit ei jätkunud väljaspool järtsu ja ta pidi selle kilomeetri ära seisma 😀 Piilusin kiirelt ringi, värava kõrval oli terve rivi fullsize masinaid ja natsa offroadi omasi kah. Sheriffi auto oli ka kohal, olen seda suht tihti linnavahel virvendamas näinud 😀 😀 Saunaauto oli ka päris ok ja muidugi väga asjakohane silt oli selle uksel 😉

    Nats edasi oli tümaka rivi. Krt venelased olid ikka päris ägeda pilli valmis teinud 😀 Kimad kohale vajutad nuppu ja pakid lahti, tümm oli üsna arvestatav.

    Kiire pilk peale ka oma lemmikautodele ja siis luurama uut ja vana. Venelased lausa uue GAZ veoka teinud, täitsa 4×4, vints ees, kabiinist saad rehvirõhku regullida jne jne.

    Kui väljas tiir tehtud uurisime mis majas sees toimub. Seal nägi nii uusi kui vanu autosi. Üks rotikas oli ka 😀 😀 Kuskil väljas nurga taga oli veel miskit tehnikat aga ei viitsinud vaadata kopp oli ees juba.

    loe edasi
  • Tripid,  Tsill

    Sihitu trip

    2. aug. 2019 /

    Sõbraga tuli mõte, et võiks nädalavahetusel kuskil trippida ja paar pilti teha. Sihti paika ei pannud peale selle, et õhtul võiks Annimatsil sauna teha. Algul pidime kolmekesi minema aga ühel kambajõmmil viskas öösel enne starti junnilõikajal rihma maha ja ei saanud kuidagi peale tagasi 😀 😀 Hommikul panime minema ja mõtlesime, et teeme Järva-Jaani Olerexis väikse hommikukohvi ja seal siis juba mõtleme kuhupoole keerame. Tiksusime tuima näoga läbi Järva-Jaani kui silmanurgast märkasin poe platsil tervet parve tuletõrjeautosi. Mõtlesime toho till ae midagi põleb või 😀 😀 ots ringi ja vaatama. Parkisime auto tänavanurgale ja uurima mis värk on. Tuli välja, et toimus kohaliku tuletõrje 120 sünnipäeva tähistamine. Plats ja tänavad olid tihedalt igas vanuses tuletõrjemasinaid täis. Tundus, et kogu Eesti masinad olid seal kohal 😉 Vaatamist jätkus meile kohe tükiks ajaks.

    Kohal oli ka õige mitmeid saunamasinaid. Kurja ei teadnudki, et neid niipalju on liikumas. Osad olid isegi küdema pandud. Tuli välja, et isegi Hiiumaal on selline värgendus olemas ja täitsa nõutud kah veel 😉 Ja 2 in 1 varianti nägin esimest korda… oleneb kummalt poolt kütad 😀 😀 vastavalt sellele on kas tavaline või suitsusaun.

    Masinaid oli pea igast komandost vist ja nägi nii muuseumieksponaate kui tänapäevast tipptehnikat

    Platsi servas oli üks redelauto oma redeli tiba püsti ajanud, mul ju kohe vaja sebida ennast sinna üles 😀 valutava jala ja seljaga. Aga lohutasin end sellega, kui alla ei saa siis siin spetsialiste küll kes tahavad oma osavust näidata päästmisel 😀 Õnneks muidugi seda vaja ei olnud. Redeli otsast sai vähe aimu kui palju neid masinaid siin platsil koos oli. Oleks muidugi tahtnud veel kõrgemalt vaadata aga abiks seegi 😉

    Platsil tutvustati ka mõnda huvitavamat sõiduriista lähemalt, nagu näiteks tuletõrjejalgratas 😀 Päris stiilne nägi välja. Tünnist sai kalja kah plasttopsiga. Vanasti käis ikka klaasi, kõik jõid samast klaasist ja elus siiani. Vaatasin ühe auto varustust, kõik oli Homelite, tänapäeval pole sellest firmast enamus midagi kuulnudki. Vaatamist ja näppimist jätkus siin küllaga aga kopp sai ette ja kimasime tanklasse kohvile. Pärast pidi veel paraad kah olema aga otsustasime selle vahele jätta.

    Kui kohv ja saiake manustatud tiksusime vaikselt edasi Tartu poole. Teel põikasime sisse Äksi kiriku juurde. Selle nimetusega on seoses haldusreformiga palju segadust, nüüd see nagu vist Voldi küla… miks Äksi ei sobinud ei tea keegi. Samas asukohas on olnud mitu puust kirikut, mis on aga erinevates sõdades hävinud. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal. Kui kirik inspekteeritud tegime väikse tiiru kirikuaias. Seal on vahva 15 erineva kiigega looduslikult kaunis paik, mis on aastaringselt sobilik ja mõnus ajaveetmise paik looduse nautimiseks. Kiigepark sobib piknikupaigaks ning selle kasutamine on tasuta. 
    Kiikumine moodustab Eesti muistse loodususundi riitustest ja kommetest ühe osa, olles maagilise tähendusega ning seotud kevade saabumisega. Tänasel päeval on kiiged meelelahutuse pakkujaks nii suurtele kui väikestele. Siinsamas pargi servas oli luigepere oma lapsed tuulduma toonud 😉

    Kui kirikuvärk uuritud tiksusime vaikselt edasi. Lähtel tegime väikse poepeatuse, et veevaru täiendada. Samas sai lõpuks ka see trakats jäädvustatud 😀 😀 muidu kimame koguaeg mööda peatuda ei viitsi. Siin tuli uitmõte, et paneks hoopis vasakule Võru peale ja Tartu ei lähekski 😀

    Võrus parkisime auto kohe keskväljaku serva ja läksime uurima seda ägedat peaväljaku installatsiooni. Päris stiilne värk, seda peab lausa oma silmaga nägema. Huvitav kust selle disainimiseks inspiratsiooni saadi….

    Tudeerisime kohalikku Katarina kirikut kah. Kirik on pühendatud Võru linna ja Vana-Võromaa kreisi asutaja Vene keisrinna Katariina II nimepühakule Katariinale Aleksandriast. Kiriku juurest läheb Katariina allee Tamula järve promenaadile. Kiriku kohta saab palju põnevat lugeda siit. Kirikus üks tore tädi näitas meile ka nurgataguseid. See kirik on huvitav selle poolest, et kooriruum asub altari kohal, altari kohal on silm ja kantslis saab jutlustaja pingil istuda. Tagaruumis on säilitatud algsel kujul ka esialgne kemps.

    Kirikust edasi läksime mööda alleed järve poole, vaatasime Katarina II kuju, imetavat emist jne. Alleel oli isegi üks teretulnud nähtus, mida enam eriti kuskil ei näe…. kaev kust sai joogivett võtta.

    Tamula äärsel promenaadil kees elu. Ehitati liivakuju, lasti vibu, viikingid võitlesid, põletati savi lõkkel jne jne. Kuna meil hakkas aeg natuke jalaga tuhara piirkonda taguma siis tiksusime vaikselt keskväljaku poole tagasi.

    Käisime tegime veel kiire omleti Mõisa aidas. Krt kolka kohta olid ikka üsna krõbedad hinnad, nagu Tallinnas juba. Ei tea kas see nii ainult festivali päeval või aastaringi 😀 Kui nälg kustutatud kimasime Nõo poole, sõber pani vanematele paar küünalt ja siis viuh Annimatsile sauna.

    Niikaua kui saun soojaks läks tegin õues paar pilti kah. Peale sauna kimasime kodupoole, korra oli küll mõte, et ööbime seal aga…..

    Kokkuvõtvalt täiesti tühjalt kohalt ilma eelmängu ja plaanita õnnestus näha päris palju põnevat 😉

    loe edasi
  • Tripid,  Tsill

    Türgi blogi. Mõnus pühapäev

    30. juuni 2019 /

    Pühapäev, 30. juuni. Lõpuks ometi puhkepäev. Pärast eilselt hullu tööpäeva (hommikul lennujaam ja pärast veel infod) oli lihtsalt hädavajalik natuke taastuda.

    Hommikul kella kümneks oli kokku lepitud hamam. Seekord nõuti, et esitaksime kirjalikult ametliku taotluse hamamis käimiseks. Aina hullemaks läheb… Mingi aeg tagasi üllatati meid uudisega, et kui on 40 hamami müüdud, alles siis saab tasuta hamami. Selle peale algas üldine protsestilaine ja rohkem sellest juttu ei tehtud. Nüüd siis uus kord. Egas midagi, läksime “ametlikult” 😀

    Hommikusel ajal pole üleliia palju inimesi. Saunad olid mõnusalt tühjad, vaid üksikud inimesed liikusid. Basseinis lasin veejoal oma valutavaid liigeseid masseerida. Randmed ja hüppeliigesed on hakanud imelikult valutama. Päris hästi ei saa aru, mis põhjus on. Kott on üsna raske, mida infodel kaasas vean. Eriti kergemaks ka ei saa teha, sest kõik vajalik peab kaasas olema ja kõige raskem on nagunii vesi. See kott on hea mahukas ja vastupidav, aga juba tühjalt üsna raske.

    Pesuruumis sattus mind seekord küürima üks varem meesterahvas. Hõõrus kooriva kindaga päris tugevalt ja näitas missugused naharullid mu käe pealt maha tulid. Naersin selle peale. Grjaznaja ženšina 😀 Iga päev ju sauna ei lubata. Lõpuks masseeris mu vahuga tugeva käega üle. Kulus ära, keha oli väsinud ja pinges.

    Lõpetuseks nagu ikka, suts bali massaži. Jälle sattus mulle üks tugeva käega tädi. Seekord oli tõesti sellist vaja. Lõpuks andsid pinged järele ja lahkudes tundsin end kergelt hõljumas 🙂 Oli mõnus.

    Pärast hamami käisime lõunalt läbi ja siis ma otsustasin, et edasi kuluks mulle kõige rohkem ära üks lõunauinak. See oli hea mõte. Pärast hamami oli mõnusalt lõõgastunud tunne ja uni tuli kohe. Magasin umbes kaks tundi oma nädala väsimust välja. Palju parem hakkas.

    Õhtupoole otsustasime minna avastama üht küngast, mis jahisõidul mere pealt silma oli hakanud. Künka keskelt läks justkui mingi trepp üles ja üleval oli mingi ehitis. Ülejäänu oli puude vahel ja rohkem seal eemalt ei näinud ka. Arvasime, et võibolla on mingid antiiksed varemed, aga kaart midagi sellist ei näidanud. Võtsime siis suuna Camyuvale ja lootsime, et leiame üles.

    Leidsime. Ei olnud antiikseid varemeid ega hauakambrit. Oli mahajäetud hotell. Künka otsa viiva trepi asemel olid veekeskuse liuraja jäänused. Koht oli igatahes uhke ja põnev. Kahju muidugi, et see töökorras ei ole. Kunagi võis seal ikka väga ilus olla. Ülevalt avanevad vaated Camyuva katustele ja merele olid ka võrratud. Territoorium oli suur, luusisime ehk vaid kolmandiku läbi. Ülejäänud jäi järgmiseks korraks.

    Pärast hüppasime Marco Polost läbi ja tegime väikse kohvipausi. Seejärel õhtusöök Alkoclaris. Põhimõtteliselt käisime seal ainult arbuusi söömas. Sellest tänaseks täitsa piisas.

    Oli üks väga mõnus pühapäev. 🙂

    loe edasi
  • Tripid

    Alu mõis

    27. juuni 2019 /

    Sattusin aastaid tagasi luusima Alu mõisa. Alu mõisast pärinevad esmateated 1409. aastast. Mõis oli ilmselt juba keskajal kivihoonestusega. 17. sajandil kuulus mõis tuntud võllidele von Uexküllidele ja von Wrangellidele. Põhjasõja järgselt on mõisal olnud palju omanikke, ta on olnud nii von Rosenite, von Bistramite kui ka von Tiesenhausenite suguvõsade valduses. 1858. aastal omandas Alu mõisa naabermõisa Sikeldi omanik Otto von Lilienfeld. Ta lasi lammutada vanemad arhaliliste keldritega hooned ning hakkas rajama uut peahoonet. 1862. aastal alustati ehitustöid Narva Kreenholmi arhitekti Paul Friedrich Wilhelm Alishi juhtimisel; hoone valmis 1875. aastal lõplikult aga Friedrich Modi projekti järgi. Tulemuseks oli Eesti üks omapäraseid mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuliune vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist. 1919 võõrandatud mõisahoones on asunud enne II MS kool, peale teist maailmasõda oli ta Eesti Põllumajandustehnika omanduses. 1999. aastal omandas mõisahoone Kaitseliit, kes rajas sinna oma õppekeskuse. Seoses sellega restaureeriti mõisahoone 2000ndate aastate algul. Peahoone ümbruses on maaliline park koos tiigiga. Kõrvalhooneid on säilinud vähe, vaatamisväärseim on neogooti stiilis ait. Mõisasüdamesse ja selle ümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula.

    Mul õnnestus lisaks mõisa väljast uurimisele ka sisse pilk heita tänu Leale. Seest näeb üsnagi edev välja ja see vitriinis olev kahur pidavat isegi pauku tegema 😀 Siis kui Ohvitseride kursus korra aastas lõpetab 😉 Ühes toas pidavat olema ka originaalparkett aga kahhelahjud pidid kõik originaalid olema. Mõisas on viis tihedas kasutuses olevat klassiruumi – NATO, Briti, Skandinaavia ja Baltikumi saal II korrusel ning Taani klass I korrusel. Ühesõnaga õppimiseks ja puhkamiseks on kõik tingimused õppuritele loodud. Isegi saun on olemas viienda korruse katusekambris 😉

    loe edasi
  • Tripid,  Tsill

    Türgi tripi viies päev

    21. juuni 2019 /

    Hommikul kupatati varakult üles, kästi ujukad ja plätud pakkida ning alla kobida. Nujh mis mul muud üle jäi ise tahtsin ju hamammi minna. Muidu imelik ka Türgis käinud aga sauna pole saanud 😀 😀 Kobisin siis alla ujukad kaasas ja kimasime autoga hamammi. Ma veel küsisin, et ot mis värk, palju raha vaja jne. Teades, et reisikorraldajad müüvad infodes hamammi paketti 20€ per face aga tänavatel müüakse sama asja 10€ per face. Öeldi, et ei tea, kohapeal selgub… Ok see selleks eks siis kohapeal näha ole ega ta rohkem ikka maksa kui pakkumistes näinud olin. Kohapeal Ziilu näitas töötõendit ja ütles, et helistati ennem ette.. Öeldi jh me kursis, pandi mingid numbritega käepaelad, anti kapivõtmed, mulle plätud ja juhatati viisakalt riietusruumi. Ah jaa käterätt anti ka. Kui riided vahetatud juhatati meid edasi viisakalt soome sauna. Aga kusjuures plätud paluti viisakalt uksetaha jätta. Kui piisavalt ennast soojendanud astusime välja, kohe juhatati viisakalt dušši alla ja sealt väljudes basseini. Bassein oli mõnusalt soe ja rahvavaene. ilmselt nii vara rahvas saunas ei käi 😀 Sealt väljudes juhatati kohe teise sauna. Saunast väljudes pessu ja siis kontrolliti meie käepaela numbreid. Seejärel juhatati meid eesruumi vähe hinge tõmbama. Võtsin ühe kohvi ja vee, need on paketi hinnas nagu aru sain. ca 10 mintsa pärast tuldi ja kutsuti meid viisakalt pesuruumi. Seal pandi istuma lava taolisele asjandusele. Kõigepealt anti kausiga vett katsuda ja küsiti kas temperatuur ok. Kui sobis siis kasteti veega märjaks, pesti pea puhtaks ja pandi pikali alusele, algul kõhuli ja tehti vahuga kokku. Küüriti miski veits kareda kindaga ilusti puhtaks, siis paluti ringi keerata. Tehti jälle vahuga kokku ja pesti puhtaks. Lõpuks valati veega üle ja juhatati eesruumi tagasi. Märg käterätt jäeti sinna, eesruumis anti uus rätt vaadati käepaela numbrit ja juhatati lamamistoolile lõõgastuma. Krt imelik oli niimoodi…. lihtsalt oled ja mees peseb sind 😀 😀 kuigi ilmselt kui oleks öelnud miskit siis oleks naine pesnud aga vahet ple. Ma tahtsin näha kuda see saunavärk sealmail üldse käib 😀 Järgmine kord jälle targem. Lamamistoolis lõõgastudes hõljus nurga tagant viuh välja selline maakera suurune tädi totsikud ja pintslid käes. Mäkerdas lendlevalt näomaski ja liikus järgmise kliendi juurde. Mõne aja pärast kui savimask oli kuivanud juhatati meid nägu pesema 😀 Irwww vaatasime üksteisele otsa ja siis peeglisse 😀 😀 krt pimedas vastu tuleb ehmatab ära küll 😀 Kui mask maha pestud juhatati teisele korrusele, seal ootasid meid pisikesed krt teab mis tõugu tüdrukud. Tehti päris hea üldmassaaz. Masseerijate omavahelist juttu kuulates tundus miski idamaa päritolu Vietnam, Hiina või midagi taolist. Aga vahet pole, peaasi, et töö on hea 😉 Kui massaaz ka tehtud juhatati riietusruumi tagasi. Kui pesu vahetatud läksime adminni juurde andsime ära kappide võtmed ja lõigati maha käepaelad.. Need seal ühekordsed. Küsisin palju maksma peab…. öeldi, et kõik korras ja tulge jälle… Nujh vahel saab tasuta päris häid asju 😉

    Kui hamammis käidud lonkisime linna sööma. Võtsime istet miskis suva kohvikus ja tellisime toidu. Täna oli see päev kus õhtupoolik oli mul omaette kolamise päev 😀 Ziilu pidi tööle minema peale lõunat. Toitu oodates vahtisin niisama ringi, järsku jäi silma üle tee ühe poe ukse kohal Lotte…. Mõtlesin mida hekki on see unes või ilmsi 😀 😀 Aga ikka ilmsi oli ja täitsa eestikeelne silt kah “mänguasjade pood” Egas midagi sõime kõhud täis ja läksime vaatama mis värk on. Poeomanikuga rääkides selgus , et see oli jah kunagi olnud miski tema sõbra pood, mille ta ära ostis ja edasi peab. Sõber pidavat elama Sauel ja Kemeris tihti käima. Muidugi poes ei olnud märgata kahjuks ühtki eestimaist mänguasja.

    Edasi lonkisime kodu poole, mõtlesin vahetan riided ja linna laiama uuesti. Miski suva ilusalongi juures Ziilu ütles, et hüppab korra sisse teeb kulmud korda enne tööd 😀 😀 Äh miski naiste värk… aga noh eks ma tahtsin ka näha kuda siinmail seda tehakse. Trügisin ka sisse vaatama. Pandi klient tooli istuma, teenindaja võttis suure niidirulli, tõmbas otsa omale hammaste vahele, siis keerutas näpuga mõned keerud niidile sisse ja läks tegemiseks lahti 😀 😀 Mitte s… ei saanud aru kuda ta niimoodi toimetab aga ära tegi paari mintsaga 😀 😀

    Kui iluprotseduurid jälgitud kobisime koju. Vahetasime riided, Ziilu kimas tööle aga mina linna laiama omaette 😉 Linn suht pisike, lonkisin veel neid kohti läbi kuhu ennem polnud sattunud. Paar lillepilti ja apelsinipuu kah. Granaatõunad saavad ka vist varsti valmis. Kasse pildistada ei viitsinud 😉 Lõpuks oli kopp ees kolamisest, võtsin tiba arbuusi ja mureleid koju kaasa. Õhtul hea maiustada…..

    loe edasi
  • Tripid

    Maanteemuuseum – Piusa – Mooste

    4. mai 2019 /

    Ühel heal päeval otsustasime sõpradega natuke luusida järjekordselt Lõunaosariikides. Seekord panime kodust otse Maanteemuuseumi. Muuseumi juures “kasvab” päris kobe palm 😀 mis igale möödasõitjale silma jääb. Muuseum iseenesest päris suurel alal ja vaatamist jätkub nii õue kui tuppa. Suvel muidugi vähe põnevam siis on ka mõned atraktsioonid liikluslinnakus ja saab ka kalessiga sõita. Kaless on muidugi “tänu” meie jaburatele euronõuetele ringi ehitatud ja käsipiduri asemel on moodsad ketaspidurid 😀 😀 aga noh kes ei tea, et nii ei olnud ei saa arugi.

    Kaarhallis on vaatamiseks igasugu põnevat tehnikat mida on teedeehitusel ja ka mujal kasutatud. Eksponaadid on ilusti puhastatud ja varustatud kõikvõimalike siltidega päritolu, kasutuse jne kohta.

    Muidugi oli eksponaatide hulgas ka Eestis valmistatud sõiduauto “Taksikoer”. Auto ise muidugi taksi moodi välja ei näinud 😀 😀 Paar võrri oli kah välja pandud….. kurrrja kus nendega sai omalajal ringi põristatud 😉 Eriti äge oli muidugi liivapuistur mis veoauto kasti külge käis ja siis sõidu ajal paar meest kühveldasid kastis liiva sinna puisturisse. Kui praegu sellisega kuskil keegi tööd teeks siis ilmselt nõrganärvilised ja politsei saaksid südari 😀 😀 Aga vanasti töö nii käiski ja keegi ei virisenud. Kui muuseum uuritud panime edasi Piusa poole. Muuseumi läheduses on muidugi üks päris põnev ehitis kahju ainult, et maha jäetud ja lagunenud aga sellest kirjutan teinekord.

    Piusal nagu ikka uurisime koopaid. Aga mitte neid mida rahvale kalli raha eest näidatakse vaid ikka päris koopaid. Teie muidugi ärge kodus seda järgi tehke 😉 Vaadake parem ohutult diivanil tiksudes imelisi vaateid mis seal koobastes avanevad 😉

    Mõnes kohas oli isegi natuke nahkhiiri talvitumas näha. Sealt lasime ruttu jalga, et neid mitte häirida ja mängisime mujal natuke valguse ja muude asjadega 😉 Mõnes käigus oli näha päris huvitavaid värvidemänge, miks nii ja mida need triibud sisaldasid ei tea.

    Mõnes käigus oli isegi veel raudteed veidi säilinud. Väiksemates ja jahedamates käikudes oli näha suva kohtades ägedaid jääpurikaid mis olid alt ülespoole mitte nagu tavapärased räästas rippuvad 😀 Mõni oli ikka isegi üle meetri pikk. Proovisime siis seal ka natuke valgusega mängida ja pildistada. Midagi tuli isegi välja 😉 Selleks ajaks kui koobastest välja tulime oli maapeal öö saabunud 😀 Kobisime ühe tuttava juurde ööbima, et hommikul vaikselt kodupoole sättida.

    Hommikul väga ärkamisega ei kiirustanud. Võtsime asja vabalt ja hakkasime liikuma alles lõuna paiku. Koduteel käisime läbi Moostest, tegime paar pilti ja panime edasi kodupoole. Moostes on ikka päris usinasti taastatud kõikvõimalikud mõisahooned ja nendele on ka kasutus leitud. Suvel tasub võimalusel sinna igaljuhul sisse põigata.

    loe edasi
  • Matkad looduses,  Tripid

    Üleujutus

    15. märts 2019 /

    Lekkis info, et nõiad möllavad ja kaev ajab üle. Mõtlesime sõbraga seda uurima minna. Sel aastal oli vett igalpool palju. Alustasime Lagedilt, kus nii mõnigi majaomanik pidi koju saamiseks ilmselt paadi muretsema 😀 Meil tänapäeval ju kombeks maju sohu ehitada 😀 😀 Edasi nõiakaevu poole otsustasime minna mööda külateid. Tuulevälja Külas oli Leivajões vett nii palju, et viib silla minema 😀 Õnneks sild betoonist 😉

    Lõpuks jõudsime Tuhalasse. Nõiad möllasid jah ja vett oli kaevust tulemas mehiselt. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema” 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. See on unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veesurve tekib maa-aluses jões, tegemist pole arteesia kaevuga. Ürgset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m, vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvast hakkas juba kogunema seda “imet” uudistama. Selleks ajaks kui meie sealt jalga lasime oli inimesi seal nagu laulupeol 😀

    Tuhalast edasi läksime Viikingite külla väikest kohvi manustama. Eks sealgi oli vett hullult. Forellitiik ujutas ikka mehiselt üle ja koopasauna juures põrgukatel kippus kah vett ahju laskma 😀

    loe edasi