-
Valjala maalinn
Sai üle vaadatud ka Valjala maalinn. Muideks siin on lausa kaks linnust lähestikku, vana linnus asub maalinnast ca 700 meetri kaugusel. Seekord me vana linnust ei külasta, muidu ei jää järgmiseks korraks midagi 😉 Linnuse tee otsas näeb ilmselt Eesti ainukest ruunikivi, võibolla on neid veel aga näinud ei ole. Lätis võib neid ka näha mõnes kohas. Aga ega need pole ajaloolised vaid tänapäeva moodsad arendused. Valjala maalinna juures on ka täitsa arvestatav RMK lõkkekoht, natuke küll väsinud aga toimiv asi. Valjala on üks esimesi maalinnu mida Eestis näinud olen kus saab QR koodiga linnuse lugu uurida.
Kuigi Saaremaa ajaloos kõlavad rohkem Pöide ja Maasi nimed, on siiski ehk kõige võimsam hoopis Muinas-Eesti vastupanu pärandit kandev Valjala maalinnus. Just siin toimus Saaremaa muistse vabadusvõitluse viimane lahing. Läti Henrik kirjeldab oma kroonikas linnuse piiramist 1227 ja mainib Valjalat kui kõige suuremat linnust Saaremaal. Arvatakse, et 1260 aastate paiku jäeti linnus mingiks ajaks maha aga võeti uuesti kasutusele enne Jüriöö möllu. Viimaste uuringute põhjal kaitses siinset linnust lausa kolm valli ja sinna pääsemiseks tuli minna läbi “linna” ja nii mõnegi värava. Inimtegevus on siin olnud juba 5 – 6 sajandi paiku. Juba tõsisem tegevus maalinnas algas ilmselt 11 sajandi paiku, seega võisid siin laiata juba viikingid 😉 Pikemalt maalinnast ja sellel toimunud värskest arheoloogilistest kaevamistest saab lugeda siit.
Väike pilvepiirilt ülevaade Valjala linnusest
-
Nimesildid, QR koodid ja mälestuspaigad kalmistul
Võta sa nüüd kinni mis kalmistul ennem kasutusele läks, kas hauakivi millele raiuti kadunukese andmed, malmrist mis valati juba vajalike andmetega, raudrist millele kinnitati metallist nimesilt või oli hoopis puitsammas. Igatahes kõiki neid variante näeb tänapäevalgi kalmistutel, kuigi malmriste enam keegi ilmselt ei vala. Raudriste nimeplaatidega ja raidega hauakive tehakse tänapäevalgi. Ja siingi on progress toimunud käsitsi kiviraiet jääb aina vähemaks, appi on tulnud liivaprits ja cnc pink.
Kui aastaid tagasi võis metallist nimeplaate hauakivil näha ainult mujal maailmas, siis nüüd on need Lätis ja Eestiski kohati üsna tavalised. Need on päris head lahendused kui raha eriti ei ole kalli hauakivi jaoks. Põneva kujuga graniiti vedeleb kivihunnikutes küllaga mida saab kalmistule hauakiviks viia ja sinna külge roostevabast või messingist nimeplaadid panna. Metallist nimeplaadid on kordi odavamad kui kiviraie. Samas võib ka kivitöökojast kirjeteta kivi osta ja sinna nimesildid lisada. Selleks ei pea sugugi peale iga matust kivi töökotta tarima ja pärast tagasi viima. Tööriistade olemasolul saab selle töö kalmistul ära teha mõne minutiga.
QR koode näeb ka mujal maailmas kalmistutel päris palju, meil veel suht uudne asi. Kuigi Kirbla kalmistul on üks qr kood juba aastaid. Tartu ja Jüri kalmistutelt leiab ka mõne qr koodi ja eks neid ole juba mujalgi. QR kood annab palju võimalusi, sinna saab panna kõikvõimalikku infot. Nii elulugu, pilte kui ka suguvõsa andmed.
Paljudel meie kalmistutel on mõeldud ka sellele, et saaks kõiki mälestada. Kui lähedane on maetud teadmata kohta või kuskile kaugele ja sul ei ole võimalust sinna minna siis saad mälestusküünla panna kalmistul selleks ettenähtud mälestuspaika. Pilistvere kalmistu lähedal on selleks lausa tehtud kivikangur. Samas võib sellise mälestuspaiga teha ka oma lähedase hauaplatsile. Oleme mõned sellised mälestuspaigad soovijatele teinud. Sellise mälestuspaiga võite ka ise teha aga see tuleb kindlasti kooskõlastada kalmistuvahiga muidu tekitate registris palju segadust ja saate osaks kalmistuvahi pahameelele.



























