fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt. Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid,  Tsill

    Haapsalu kadunud tÀnav

    Juba keset eelmise aasta suve leiti lĂ”puks ĂŒles Haapsalus kaua kadunud olnud tĂ€nav, mis oli siiani arheoloogidel uurimata. Aga no ei saanud seda kohe uurima minna, koguaeg mingi muu teema ees. NĂŒĂŒd siis kui arheoloogid lĂ€inud sain lĂ”puks ise ka sinna asja uurima, aia tagant aga abiks ikka. Ja tasus tĂ€itsa Ă€ra see kĂ€ik.

    TĂ€napĂ€eva kaartidel seda tĂ€navat mĂ€rgitud ei ole. Siin tuli nĂ€htavale sadu aastaid maapĂ”ues peitunud keldreid, puhta veega kaeve jne. Vanim keldritest on vĂ€idetavalt ehitatud 13. sajandil veel enne, kui Haapsalu sai linnaĂ”igused. Omalajal viis see Pime tĂ€nav linnusest sadamasse. Vanad mĂŒĂŒrid ikka pĂ€ris muljetavaldavad ja ilmselt pakuvad palju kĂ”neainet mitte ainult arheoloogidele vaid ka lamemaa teoreetikutele 😉 kes vĂ€ga ei taha tunnistada kultuurkihi tekkimist ja olemasolu.

    Kui juba Haapsalus siis peab ikka mĂ”ne muu kuulsa koha ka ĂŒle vaatama 😉 Promenaad tundus selleks seekord sobilik olema. Peale seda vĂ€ike kehakinnitus ja magustoiduks “Hull Siil” 😀 😀

  • Tripid,  Tsill

    JÀlle SillamÀed avastamas.

    Siin sel aastal juba mitu korda kĂ€idud ja igakord midagi uut uuritud millest varem miskit ei teadnud. Seekord viskasime pilgu peale kohalikule joale. Langevoja juga on SillamĂ€e servas ja siin on ka RMK lĂ”kkekoht. Joal on 2 astangut 1,5 ja 4m kĂ”rgusega. Joast allpool voolab oja pĂ€ris suures kanjonis, sinna turnima ei viitsinud seekord minna. Oja ise on allikatekkeline ja pidavat vahel isegi Ă€ra kuivama. Huvitav on see, et kohalikud nimetavad seda Sorro koseks 😀 😀 vĂ€ga omapĂ€rane nimetus.

    Kui juga uuritud tuleb ikka promenaadil ka kĂ€ia 😉 Ootan pĂ”nevusega millal promenaad lĂ”plikult valmis saab. Praegu ehitatakse usinasti kaldapealset promenaadi. Sinna tuleb joru vĂ€rvilisi purskkaeve jne. Tuleb kĂ€tt pulsil hoida ja aegajalt möödaminnes uurimas kĂ€ia.

  • Tripid,  Tsill

    SillamÀe

    MĂ”nda aega tagasi alles sai siin luusitud kogukonnatripi raames. Aga ega siis polnud siin pikalt aega laiata ja vaatamata jÀÀb orgunnitud tripi ajal niikuinii kindlasti palju. Ekskursioone selleks tehaksegi, et saaks maitse suhu 😉 siis tahad uuesti minna. Nii ka SillamĂ€ega, pealtnĂ€ha pole siin midagi erilist peale nĂ”ukaaegse “numbrilinna” kuhu pÀÀses ainult erilubadega. KĂ”ik ilmselt on kuulnud sellest siinsest kuulsast promenaadist aga muus ei teata midagi. Siin on tegelikult paar muuseumi ja juga ka 😀 😀 Kui promenaadil tiir tehtud suundusime kohalikku muuseumi uurima. MĂ”tlesin, et mis ta siin niivĂ€ga ikka on…. selline pisike kĂŒlamuuseum paari eksponaadiga.

    Muuseum oli vĂ€ike kahekordne maja kortermajade vahel pargis. Aianurgas vedeles Volots ja nĂ”uka vapp 😉 Need nagu polnudki muuseumi aukohal 😀

    Aga tegelikkuses oli muuseum ikka vĂ€ga kĂ”va teema, vaadata sitaks ja tĂ€itsa tasus minna. Ühes toas oli see kinnise linna ja Silmeti teema siis natuke tĂŒĂŒpilist 50-ndate eluolu.

    Nats ka sĂ”ja mudru, mida sealkandis vedeleb ilmselt siiani iga pÔÔsa all. Isegi ĂŒks kuulivest oli ekspositsioonis, huvitav palju neid reaalselt sĂ”ja ajal kasutusel oli…

    Natuke vanemat talukraami ja ĂŒks Ă€ge jalgratas. Muidu nagu polegi see ratas eriline aga tsekka sadulat 😀 😀

    Ja ĂŒhes saalis oli pĂ€ris kĂ”va kohaliku geoloogi erakogu nĂ€itus. KĂ”ikvĂ”imalikke kive ja vĂ€rke oli siin ikka nii, et anna olla. KĂ”ik ilusti nummerdatud ja nimed juures. Vot siia tuleks saata kĂ”ik need kivikeste mĂŒĂŒjad siis teavad ise ka mida tegelikult mĂŒĂŒvad.

    Teisel korrusel oli pĂ€ris Ă€ge raadiote ja telekate pĂŒsinĂ€itus. Nii mĂ”nigi riistapuu oli kunagi omalgi olemas. Teises saalis olid nukuvankrid ja nukud aga see nĂ€itus oli lĂ€bi saanud ja juba peaaegu kokku korjatud. Siin muuseumis lĂ€ks meil ikka Ă”ige mitu tundi. Teise muuseumi jaoks ei jÀÀnudki aega. Huvitav oleks muidugi nĂ€ha kuidas pommivarjend sĂ€ilinud on 😉 ÜhesĂ”naga teine muuseum ja juga jÀÀvad jĂ€rgmiseks korraks 😉

  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnatrip

    Et siis uus pĂ”nev kogukonnatrip. Kui eelmisel aastal kolasime romantilisel rannateel siis seekord lĂ€ks kaubaks Virumaa. Esimene suurem peatus Purtse kindluselamu tudeerimiseks. Siin vĂ€ike ekskursioon, kohaliku Ă”lle degusteerimine ja lĂ”una. Pikemalt kindluselamust kirjutama ei hakka, sellest olen juba kirjutanud siin. See on selline Ă€ge kohake mida peab ikka oma silmaga vaatama. Danskeritega on siin natuke teisiti kui tavaliselt. Üldjuhul lasid sealt ikka oma hĂ€dad mĂŒĂŒri taha aga siin on asi kinnine ja lased mĂŒĂŒri sisse 😉

    Kui ekskursioon tehtud lĂ€ks vĂ€ikseks kohaliku Ă”lle degusteerimiseks. Nimed iseenesest neil head aga Ă”lu nagu Ă”lu ikka… Maitsesin Ă€ra aga ei oska mina sellest lugu pidada 😀 😀 Eks ma ole neid kĂ€sitöö vĂ€rke ikka maitsnud siin ja seal aga siiani pole midagi erilist nĂ€ppu juhtunud. Nimeta seda kuidas tahad aga algained ikka ju ĂŒhed nii poe kui koduĂ”llel. Söök muidugi kohalikus restos pĂ€ris hea ja lĂ€bisĂ”idul tasub tĂ€itsa sööma pĂ”igata.

    JĂ€rgmises sihtpunktis sai vĂ€he jalga sirutada ja ringi luusida. SillamĂ€e oli kunagine kinnine ja iselaadi linn tĂ€nu siia rajatud salastatud tööstusele. MĂ”nda aega tagasi kĂ€isin juba seda SillamĂ€e uhket promenaadi uudistamas siis polnud veel pĂ€ris valmis aga ega nĂŒĂŒdki veel pĂ€ris valmis pole. Aga ilus asjake on kĂŒll tehtud ja jutud kĂ€ivad, et kogu promenaad tahetakse muinsuskaitse alla vĂ”tta, iseenesest Ă€ge idee. Muidugi kohalikku poodi tuli ka uudistada, kui juba seal. Siin on poel nimeks “Desjatka” huvitav kas inspiratsiooniks on olnud Venemaa poekett “Pjatjoruska” 😀 😀 Üks kass uuris ka ennastunustavalt pÔÔsast, huvitav mis seal kĂŒll oli 😉

    Kui jalad sirutatud, promenaadil luusitud ja jÀÀtis söödud vĂ”tsime suuna Vaivara SinimĂ€gede muuseumi. See on ka ĂŒks kohake kus trippides mitu korda kĂ€inud aga sisse pole veel Ă”nnestunud saada. Seekord sai ikka sisse ka. Niikaua kui grupp kogunes tegin kiire tiiru ĂŒmber muuseumi.

    Muuseum kĂŒll vĂ€ga pisikesel pinnal aga samas on iga sentimeeter Ă€ra kasutatud eksponeerimiseks. Vaadata on siin ikka kĂ”vasti ja giid vĂ€ga tasemel. Kui vĂ€hegi sinnakanti asja siis soovitan lĂ€bi astuda

    Kui muuseum uuritud ja vĂ€ga pĂ”nev giidi jutt kuulatud kĂ€isime uurisime ka GrenaderimĂ€e memoriaali. SinimĂ€gede sĂ”jaloo jÀÀdvustamist alustati 8. juulil 1994. aastal, kui Eesti VabadusvĂ”itlejate Virumaa ĂŒhenduse eestvedamisel pĂŒstitati SinimĂ€gede keskmisele mĂ€ele 6,5 meetrine puurist. Selle risti juures toimus II Ülemaailmne Eesti VabadusvĂ”itlejate kokkutulek, kus osales inimesi 17 riigist. Paljud sĂ”javeteranid nĂ€gid ĂŒksteist taas ĂŒle hulga aja. Kindral Aleksander Einseln luges ette president Lennart Meri tervituse. Sellest kokkutulekust alates ongi korraldatud iga-aastaseid SinimĂ€e kokkutulekuid just siin. MĂ€lestusvĂ€li on ligi hektariline ala, millel on 12 meetri kĂ”rgune terasest ratasrist mis sĂŒmboliseerib plahvatust. Suurlahingu 60. aastapĂ€eval avati memoriaali koosseisus eraldi mĂ€lestuskivi 20. (eesti) Relvagrenaderide Diviisi vĂ”itlejatele. Kaks aastat hiljem toimunud kokkutulekul avati mĂ€lestuskivid hollandi ja vallooni vabatahtlikele, kes vĂ”itlesid kĂ”rvuti eestlastega.

    PĂ”ikasime korraks ka Vaivara vanale kalmistule, siin on terve piirdeaed tĂ€is erinevaid mĂ€lestustahvleid. Lugemist jĂ€tkub pikemaks ajaks 😉

    PĂ€eva lĂ”puks Toila oru pargi kĂŒlastus. Seekord lĂ€henesime asjale mitte karuvĂ€ravatest vaid jÀÀkaruvĂ€ravatest 😉 Vot oleks varem teadnud, et siin toimub Ă€ge “Toila valge öö” ĂŒritus oleks uurima lĂ€inud. Aga noh jĂ”uad sa kĂ”iki ĂŒritusi kĂŒlastada 😀 😀 Igatahes pĂ€ris huvitavaid installatsioone nĂ€gi siin igal nurgal.

    Oligi aeg öömaja poole sĂ€ttida. MĂ€etaguse spaas polegi varem kĂ€inud, tĂ€itsa ok koht. Eriti hea on, et siin on sauna osa eraldi vaikse toana 😉 Pargis luusides avastasime Ă”ige mitmeid karupostamente 😉 Mis teema seal karudega on ei saanudki teada. Iseenesest tundus see MĂ€etaguse huvitav kohake olema, peab tulema valges luusima ja mĂ”isa ka ĂŒle vaatama 😉

  • Tripid,  Tsill

    Festival “Zolotoi vek”

    SĂ”ps on mind juba sada korda moosinud kaasa erinevatele festivalidele ja ĂŒritustele osalejana aga ma ikka panen pidurit siin usinasti. Eks juba vanust ka ei viitsi vĂ€ga enam trallida 😀 Aga nuh kuna pĂ€ris suur ja Ă€ge festival Peterhofis siis ikka sĂ”rme andsin ja kĂ€si lĂ€ks viuh 😀 Eks see Peterhof ole ju ka nii, et inimesed ĂŒldjuhul teavad ainult purskaevude vĂ€rki aga tegelikult on siin miljon parki ja lossi veel peale selle. Festival toimus Aleksandri aias mis on tegelikult purskaevude pargiga kĂ”rvuti aga tĂ€iest eraldi teema koos oma muuseumide ja asjadega. Zolotoi vek on iseenesest taaskehastus ĂŒritus. Me kĂ€isime esimesel pĂ€eval panime telgid ja vĂ€rgid pĂŒsti, et jĂ€rgmine pĂ€ev oleks kohe hea alustada muude toimetustega 😉 😉

    Kui telgid pĂŒsti kolistasime vĂ€he territooriumil ringi. Aleksandri aed on jalutamiseks vĂ€ga ok asi, siin rahvast peaaegu ei ole. KĂ”ik vahivad ju purskaeve jne 😀 😀 Krt see tallide hoone on vĂ€gev…. ei tea mis sinna tuleb, hetkel kĂ”ik kinni löödud ja remont kĂ€ib. Isegi imperaatori peenrad on siin tĂ€itsa toimimas ja till-sibul kasvab 😉

    Tegime veel aega parajaks enne Piiterisse tagasi minekut ja kolasime ringi ĂŒmber Olga tiigi. Olga tiigi ÀÀres oli terve pinutĂ€is kunstnikke, kĂ”igil molbertid ees ja maalisid Peeter-Pauli kirikut. Seda Ă€rge sassi ajage Piiteris oleva Peeter-Pauli kirikuga 😉 siin on oma ja palju edevam. Olga tiigi saartel on veel Tsaritsini ja Olga paviljonid, neid uudistamas ei viitsinud kĂ€ia, jĂ€tsime teiseks korraks ka midagi 😉 Kui tiir tehtud hĂŒppasime marsale ja kimasime Piiterisse, algul oli kĂŒll mĂ”te telki jÀÀda aga ei viitsinud kĂ”ik staff oli nagunii veel Piiteris.

    JĂ€rgmisel pĂ€eval kui pestud-kustud-kammitud kimasime Peterhofi tagasi, siin juba elu kees. Oma osalejakaartidega saime viuh sisse teised pidid pileti ostma. etenduste proovid juba kĂ€isid tĂ€ies hoos ja kaupmehed olid oma letid laiali laotanud. Mida kĂ”ike siin saada ei olnud 😀 Isegi voorusevöid nii meestele kui naistele 😀 😀 Leedukad olid lahti löönud nii ehete kui ka proovimise letid. Siin said selga proovida vikuriideid ja pilti teha. ja ega need ei olnud ainukesed proovikad, neid oli ikka vĂ€ga palju. Osaleda sai ka erinevates töötubades. Meie laagris sai vibu lasta ja tĂ€itsa tasuta 😉 NĂ€ha sai veel nii öökulle kui jahikulle. Jahikullidel lasti isegi jahti pidada.

    Eriti Ă€ge oli leedukate kaasaskantav keraamikaahi, soovijad said omale valmis toorikute hulgast valida sobiva vidina mis siis ahjus valmis pĂ”letati. Muidugi ise said ka savist valmistada meelepĂ€ra asja, kuigi seda kohe pĂ”letada ei saanud vaid jĂ€id nö. toorikutena jĂ€rgmistele. Kusjuures miski ca 3 tunniga pĂ”letasid asjad ahjus valmis. Kusjuures lĂ”pptulemus oli pĂ€ris huvitava mustriga, pole meil eestis sellise mustriga asju nĂ€inudki. Ja ega sellisest rĂ€ndkeraamikavĂ€rgist pole ka miskit kuulnud. Leedukatega rÀÀkides pidid nad ĂŒle euroopa festivalidel niimoodu kĂ€ima tegutsemas. PĂ€ris lahe idee…

    LĂ”puks olid vĂ€iksed sĂ”javĂ€elised manöövrid kah taaskehastajate esitluses. PĂ€ris pĂ”nev oli, eks ma neid hulgaliselt ikka vaatamas kĂ€inud aga hobustega manöövreid pole veel nĂ€inud. Ja musketĂ€rid olid ka pĂ€ris Ă€gedad, neid taaskehastasid Peterburi vehklemiskooli Ă”pilased. Ja veel ĂŒks hea asi oli selle ĂŒrituse juures, et osaleja kaardiga said kĂ”ikidesse muuseumitesse siin territooriumil ja purskaevude juurde ka tasuta 😉 😉

    Kui ĂŒritus lĂ€bi lonkisime korra alla lahe ÀÀrde tuulduma. Miski hull liiklus oli lahel, meteorid lasid edasitagasi nii, et vahujutt taga.

  • Tripid

    Ruhja – VĂ”nnu

    ÜkspĂ€ev sattusin ĂŒhe lastegrupi vedajana vanadele Eesti aladele luusima. EesmĂ€rk oli kĂ€ia Ruhja jÀÀtisetehases ja VĂ”nnu ordulinnuses. Ruhja jÀÀtisetehasest polnud ma varem kuulnudki, asus see vanas traditsioonidega piimatööstuses. Algul mĂ”tlesin kas ma viitsin lastega kaasa minna aga samas muud tarka ka paari tunniga seal niisama tiksuda ei viitsinud. Tehases lapsed lĂ€ksid ekskursiooniga jÀÀtiseliine vaatama, ma ĂŒtlesin, et ei taha neid vaadata. Sellepeale suunati mind kohe teisele korrusele demosaali ja öeldi, et tunne ennast nagu kodus, kĂ”ik saalis on maitsmiseks. Lapsed pidid ka ringiga sinna jĂ”udma lĂ”puks. OH SA POISSSSSS mida kĂ”ike seal oli…. Riiulitel erinevad vahvlitopsid jne, kĂŒlmikud tĂ€is nii pulgajÀÀtist kui ka lahtist jÀÀtist. Eks ma siis maitsesin neid jÀÀtiseid niipalju kui jaksasin 😀 😀 JÀÀtised oli oma paarkĂŒmmend erinevat ja maitsesid ikka super hĂ€sti. Ütleks, et meie Premia ja Balbiino on nende jÀÀtiste kĂ”rval ikka vĂ€ga rĂ€mps. Kahju, et meil poodides neid jÀÀtiseid ei ole. Maitsesin jÀÀtiseid oma tunnikese uhkes ĂŒksinduses. LĂ”puks jĂ”udsid lapsed ka sinna saali ja lendasid jÀÀtistele peale nagu hĂ€vituslennukid 😀 😀 Giidilt kuulsin, et nende jÀÀtis tehakse eranditult naturaalsest piimast, millest enamus ostetakse kokku Eestist. KĂŒsisin kas kohalikku piima ei jĂ€tku vĂ”i? Öeldi, et jĂ€tkub ja jÀÀb ĂŒlegi aga Eesti piim pidi olema kvaliteetsem. Uurisin lĂ€hemalt kas neid saab kĂŒlastada ka ilma grupita. VĂ€idetavalt ette helistades pidi saama demosaali kĂŒlastada ka ilma grupita, siis maksab visiit 3€ ja saab kohapeal maiustada niipalju kui jaksad. Kes sinnakanti satub soovitan igaljuhul kĂ€ia ja maitsta pĂ€ris jÀÀtist.

    Kui jÀÀtisetehase ekskursioon lĂ€bi liikusime edasi VĂ”nnu. VĂ”nnus oli programmis kĂŒlastada ordulinnust ja pĂ€rast oli ka tiba vaba aega linnas luusimiseks. VĂ”nnu ordulinnus on huvitav seetĂ”ttu, et seal on vana ja uus loss koos. Ordulinnuses oli lastel pĂ”nevust kĂŒllaga, sai vanglasse ronida ja laternaga mööda pimedat keerdtreppi torni ronida. Linnuses on veel igasugu muid hooajalisi tegevusi, hoovis paikneb köögiaed, kus suvehooaja nĂ€dalalĂ”ppudel ootab kĂŒlastajaid aednik, kes jutustab teile aias kasvavatest taimedest. Muistses sepatöökojas saab meister Daumants KalniƆơi juhendamisel tutvuda muistsete lĂ€ti sepatöödega, Ă”ppida pronks- ja hĂ”beehete tĂ€hendust ja kandmiskombeid ja sisse elada muistse ehtekandja rolli, proovides selga erinevaid ehtekooslusi. Suvehooaja nĂ€dalalĂ”ppudel (reedel, laupĂ€eval, pĂŒhapĂ€eval) saab osaleda keskajaharrastustekeskuse poolt pakutavates keskajategevustes, mis aitavad rikastada kĂŒlastuskĂ€iku meeltlahutavate ja harivate tegevustega. Seekord me uut lossi ei kĂŒlastanud, piirdusime ainult vana osaga ja lĂ€ksime linna peale laiama 😀

    KĂ€isime kiikasime sisse ka kohalikku kirikusse. Kirik on 65 m pikk ja 32 m lai kolmelööviline basiilika, mille lÀÀnepoolses otsas asub 15 m kĂ”rguse gooti stiilis tornikiivriga massiivne 65 m kĂ”rgune kellatorn. Kirik ehitati Baltimaade ristiusku pööramise ajal 13. sajandi alguses Liivimaa ordu korraldusel. Kuna VĂ”nnus asus ordulinnus, kujunes VĂ”nnust aastail 1237–1561 ĂŒks olulisimaid Saksa vĂ”imukeskusi Baltimaades. Kirikus nĂ€eb Köleri maalitud altarimaali. Kiriku kĂŒlastus on tasuta, kuid torni lastakse ainult vĂ€ikse annetuse eest. Samas soovitan tornis Ă€ra kĂ€ia, sealt avaneb pĂ€riv vĂ€gev vaade nii linnusele kui ja kogu linnale. Kirikus nĂ€eb ka pĂ”nevat mikronĂ€itust erinevatest mĂŒntidest mida on kirikule annetatud.

    Kui kirik kah uuritud lĂ€ksid lapsed vĂ€ljakule purskaevudesse hullama. See oli hea jahutus palavasse pĂ€eva ja lastele pĂ”nev tegevus pĂŒĂŒdmaks jugasi mis purskasid vaikse muusika taktis. Peale jahutust kĂ€isime vaatasime ĂŒle ka vabadussamba ja pargitiigis ujuva musta luige. Tiigi kaldal on mĂ”nus promenaad erinevate kujukeste ja atraktsioonidega. Kui ka kĂ”ik see uuritud asusime vaikselt koduteele.