-
Sõrmuste saamise lugu
Hobiga aegajalt tegeledes ja mööda eestimaa põlde luusides tuleb maakera seest nii mõndagi põnevat. Aga samas selle põnevuse kõrval leidub ka kõikvõimalikku muud mudru mis tavaliselt üle õla visatakse. Näiteks kilode viisi Liviko ja Saku “raha”, traati jne. Tavaliselt korjan traadi ikka kaasa. Algul kogusin seda kodus kasti, et mingil ajal viia Kuusakoskisse
Ükspäev jäin vaatama, et täitsa kobe traat ja loodus on vase ilusti ära ka patineerinud. Kohe kahju oli Kuusakoskisse vedada. Mõtlesin mida saaks sellest asjalikku teha….
Mõeldud tehtud…. Proovisin sellest mõned sõrmused ja käevõrud kokku pusida.
Vaatasin, et tulid päris kobedad välja…. nokkisin siis remondist üle jäänud juhtmejuppide seest ka vase välja ja nikerdasin veel mõned sõrmused
Nii mõnigi valmis nokitsetud sõrmus elab uues kodus.
-
Ruunide tegu
Viikingitekülas sai läbi viidud mõned ruunide õpitoad kus sai osalistele veidi tutvustatud ruunide saamislugu kuni tänapäevani. Sai katsetatud neid traditsiooniliselt kraapida, joonistada või lõigata kivile, nahatükile, puidule. Kive sai rannast. Nahka jäi järgi vöö ja vöökoti teost. Puiduga vähe probleemi…. Lõpuks inspekteerisin läbi kuuris puuriidad…. Leidus nii kaske, kuuske kui ka kirssi, ploomi…. Mõeldud tehtud… saag keldrist välja ja seibe saagima. Paar tundi möllu ja terve kilekotitäis klotse-seibe olemas. Aga kurja küll… neid veel vaja tiba lihvida jne. egas midagi kott ja lintlihvija kaasa ja sõbra juurde maale…..
Valmis tükid sai suuruse ja kuju järgi sorteeritud, ruunimärgid peale ja voilaa… saidki ruunid 🙂
Siis oli vaja veel kotikesed sebida, veidike ilusamaks tuunida ja tulemusena valmis mitu komplekte ruune, millest mõned on Viikingite külas ja osad Iisaku muuseumi müügiletis omanikke ootamas. Oma poodi jäi ka 🙂
-
Vöörihma tegu
Vanast vöörihmast sai kopp ette.. Aga see tegemine kohe niisama lihtne ka pole. Kõik vajalik staff vaja ju kuskilt kokku sebida.. Eks tuli üks Tartu sõit ette võtta. Jõgeval väike kohvipaus ja nahavabriku külastus. Vajalik nahk sebitud panin edasi Tartu poole. Tartus Kaspari juures sai tükk aega vidinaid näpitud ja lõpuks meelepärased välja valitud 😉 Vaha sebisin ka mesinikult.
Kodus tagasi…. nahk ribadeks ja läks vahatamiseks. Mäkerdasin naha vahaga kokku, natuke fööniga sooja ja imbus ilusti sisse. Lõpuks Kasparilt sebitud vidinad rihma külge ja valmis saigi… Päris kobe ja meelõhnaline sai 😀 😀
Kui kellelgi tekib huvi sellise rihma vastu siis võin täitsa teha 😉
-
Külm oli….
Tõmbas toas vähe jahedaks. Mõtlesin viskan paar halgu ahju, saab sooja. Nokkisin kasehalu pealt tohtu tulehakatuseks…. Nägi teine päris huvitav välja… Seekord läks hakatuseks paber 😀
Kasetoht läks käiku muul otstarbel. Sai vähe kodumaisest kasetohust kõrvailu valmistatud 😉
-
Sõjaväeõppuste järelnoppimine
Ükspäev luusisime Leetse kandis… Metsa all jäi siin-seal silma märke sõdurite “sõdimisest” 😉 Eks ma siis noppisin nii mõnegi vedeleva hülsi…. Kunagi punkarid vist laulsid, et taome tankid atradeks 😀 Mõtlesin miks ei võiks siis hülsse vidinateks taguda 😀 😀
Vedelesid teised mul tükk aega ja ootasid oma õiget aega. Lõpuks tuli paar ideed kuidas hülsse kasutada. Atra igaks juhuks ei meisterdanud aga paar vidinat küll..
Enamus piltidel olevaid vidinaid kaunistab juba kandjaid 😉
-
Iisaku muuseum
Muuseumid mulle meeldivad, eriti sellised kus ajaloost juttu 😉 Sattusin uudistama Iisaku muuseumi… Päris vahva pisikene muuseum kus kohalikku eluolu nagu putru. Vaatamist jätkub kahte majja. Läbisõidul olles soovitan igaljuhul sisse astuda. Ja juhataja on seal väga asjalik giid 😉
Mulle muidugi jäid kohe eriti silma ehted… 😉 äkki on midagi põnevat ja lihtsat mida on võimalik õpitoas teha. Jäi silma väike tordeeritud hoburaudsõlg mida ilmselt kannatab õpitoas teha. Mis siin ikka pikalt mõelda…. väike pilt ja koju katsetama.
Kodus leidus isegi sobivat materjali katsetamiseks… Tunnike pusimist ja suht sarnane vidin valmis saigi
Ühesõnaga õpitoas saab huviline proovida sarnast sõlge oma kätega valmistada. Aega läheb umbes tunnike. Lihtsamat sõlge saab valmistada umbes 30-40 minutiga. Leitud on maa seest väga edevaid kui ka lihtsaid hoburaudsõlgi. Panen siia vaatamiseks mõned pildid Ajalooinstituudi arhiivis olevaist leidudest, Mahtra muuseumist ning internetist ja ka enda leitud sõlgede pildid
Nagu juba varasemalt mainisin siis lihtsamaid sõlgi saab õpitoas proovida järgi teha. Aega kulub oma väikeste käekestega nokitsemiseks umbes 30-40 minutit
