-
Haapsalu piiskopilinnus
Ühel kenal suvepäeval sattusin luusima Haapsallu. Haapsalus on kaks huvitavat kohta kus peab kindlasti käima kui juba seal. Piiskopilinnus on lahe igal aastaajal. Iseenesest on see ka natuke teistmoodi linnus, siin on kirik linnusega kokku ehitatud mida tavaliselt väga ei näe. Ja mis eriti põnev, et augusti kuuvalgetel öödel pidavat kirikuaknal nägema valget daami 😉 Piiskopilinnust hakati ehitama ilmselt 1250-ndail või veelgi varem. Samal ajal pandi alus tulevasele linnale, mille asustuse vanimad jäljed on dateeritud 1240. aastaisse. Kirjalike allikate põhjal on teada, et linn oli Saare-Lääne piiskopi residents 14. saj keskpaigani, kuid jäi oluliseks keskuseks kuni piiskopkonna likvideerimiseni 1559. aastal. Pärast Vene-Liivi sõja (1558–83) aegseid rahutuid aastaid, mil linn kuulus vahelduva eduga erinevaile vaenupooltele, valitsesid 1581- 1710 linna rootslased. 18. saj algusest kuni 1918. aastani oli linn Vene riigi provintsikeskuseks. Teame ka, et Haapsalu elanikkond oli paljurahvuseline: sakslaste ja eestlaste kõrval andsid linnapildis tooni rootsi juurtega linlased.
Linnuse ja linna arengusse on jätnud jälje mitmed konfliktid: piiskopkonna kodusõda 13.–14. saj vahetusel, vitaalivendade rüüsteretk 1427. a jne. Keskaegse ilme kaotas keskus 16. saj II poole sõjakeeristes. Siis hävis enamik hooneist ja linnakindlustustest ning linnus kaotas sõjalise tähtsuse. Praeguse välimuse sai Haapsalu vanalinn 19. saj II poolel, mil pärast ravimuda avastamist kujunes linnast hinnatud kuurort. Siis rajati promenaad ja pargid ning ehitati esinduslikke villasid ja suvemaju.
Sattusin luusima sel ajal kui kirikus oli väike tseremoonia, seetõttu õnnestus sisse kah kiigata. Edasi külastasin muuseumi, seal oli igasugu põnevaid vidinaid 😀 😀 Alkeemikute töölaud kus üritati muuta kõik kullaks jne.
Peale muuseumi külastust tegime väikse õhtusöögi ühes müüriäärses kohvikus. Toit ja miljöö oli väga mõnus. Lõpuks kui oli hämardunud jalutasime veidi veel linnuse territooriumil ja sealt suundusime edasi nautima õhtust promenaadi. Õhtuhämaruses promenaad on jalutamiseks super. Soovitan soojalt kui sinnapoole on asja.
-
Naissaar
Seekord oli Naissaarele minekuks jube kehv ilm aga mis teha töö ei oota 😀 Sain vaevu asjad tuppa visata kui juba kihutasid turistid bussiga õuele 😀 😀 Õnneks mul nendega asja polnud. Kolja kimas nendega mõne hetke pärast edasi majaka suunas. Läksin tegin oma tööasjad ära ja kobisin sauna sooja.
Järgmisel päeval tulid mõned sõbrad kah saarele. Tegime seekord plaani luusida militaarobjektide sisemuses. Väljast juba neid passitud küll ja küll. Mõnes kohas isegi oli veidi säilinud mõningaid seadmete jäänuseid. Metallikratid polnudki jõudnud kõike kokkuostu tarida 😀 😀 Mõnes käigus oli nii palju vett, et ega väga käia ei saanud. Vett ikka nii pool meetrit ja rohkem. Käimisega peab suht ettevaatlik ka olema, et mõnda auku ei astu. Selle luusimisega jätkus põnevust terveks päevaks. Peale usinat kolamist käikudes kobisime ära sauna.
Järgmisel päeval kolasime vähe mööda luiteid ja randa. Muidugi ei saanud ju jätta käimata ka Rähnipesas 😀 😀 Lõpuks sadama poole tiksudes märkasime, et miski eriti julge lind oli pesa teinud raudteel relsi alla. Kiirustasime ruttu eemale, et linnuke saaks pesale tagasi tulla. Sadamas oli kai pealt vägev vaadata kuidas ogalikud veepinnalt midagi nokkisid. Varsti oli meie alus ka kohal ja kimasime Tallinna poole 😀
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.3
Peale lõunat käisime automuuseumis, seal nägi päris põnevaid eksponaate. Muuseumi alumisel korrusel oli külmrelvade näitus.
Külmrelvi oli siin äärmusest äärmusesse. Nii ajaloolisi kui ka tänapäeva fantaasia teostust.
Peale automuuseumi sättisime sammud tagasi Nevski prospekti poole, et sealt miskil ajal bussile karata ja tagasi sadamasse sõita. Käisime korra läbi ka kaubamajast ja siis siirdusime vahakujude muuseumi. Mitte sellesse mis praegu on Gostinõi Dvori teisel korrusel vaid sellesse mis on shokolaadimuuseumi lähedal. Kujud olid vahast, isegi turvamees. Ainult tukkuv tibi toolil oli päris 😀 😀
Muuseumist edasi Paleeväljakule. Sai vähe aega parajaks tehtud, bussi väljumiseni oli natuke aega. Palee väljakul võib näha igasugu elukaid alates hobustest tõldadega kuni karude ja ahvideni välja 😀 Üks tibi oli isegi õpetanud oma hubuse keelt näitama 😀 😀
Mõne hetke pärast tuligi buss ja viis meid sadamasse tagasi. Laevas juba möll käis, igas koridoris keegi midagi tegi. Küll pillimehed, klounid ja igasugu muud tegelased. Viskasime ostetud nänni kajutisse ja läksime roorsi lauda laiama. Nagu venemaal kombeks siis maitsesin musta ja punast kalamarja ikka ohtralt. Kõht täis söödud vaatasime veidi kultuuriprogrammi ja kobisime magama.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.2
Kui rootsi lauas kõht servani täis söödud kolasime vähe laeval. Võtsime osa igasugu kultuuriüritustest ja lõpuks kui kopp ees kobisime kotile. Kajutis sai telekast jälgida laeva liikumist.
Hommikul ärgates kiirelt sööma ja siis dekile ümbrust vaatama. Juba olime jõudnud Kroonlinnast mööda ja eespool hakkaski paistma Piiteri sadam. Passikontroll läks väga ruttu. Sadamas nagu ikka bänd mängib 😀 😀 Laevapiletiga sai kompanii bussiga otse Nevski prospektile ilma, et midagi peaks juurde maksma
Bussiga Nevskile jõudnud alustasime kiirmarssi Piiteris. Õhtul pidi ju laevale tagasi jõudma. Kõigepealt kiire shokolaadimuuseumi külastus, sealt edasi Kaasani kirikusse. Kaasani kiriku juurest panime otse Verekiriku juurde, möödaminnes vaatasime ka Adamsoni projekteeritud maja.
Verekirikusse sisse trügima ei hakanud, seal alati hull järjekord. Kolasime natuke kõrval pargis ja sealt panime üle Neeva Aurorat vaatama.
Kui Aurora juures ka tiir tehtud lonkisime kesklinna poole tagasi. Piiteris kiiruga ei näe väga mitte midagi. Tuleb aega varuda kuhjaga. Õnneks on mul seal enamus kohad läbi kolatud. 😀 😀 Läksime tegime kiire lõuna, et siis edasi trippida.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.3
Hommikul varakult üritasime saada palee väljakule. Õnneks oli meil hotellist sinna otseliin, sest metroos oli hull tunglemine. Metroorongid tundusid olevat kummist, kõik mahtusid kuidagi märkamatult ära. Lõpuks saime kohale, rahvast oli juba nii palju, et ega miskit head paraadi vaatamise kohta polnud võimalik saada. Kõik kohad olid täis, isegi aia pealsed 😀 😀
Lõpuks hakkas paraad peale. Üle rahvamassi peade sai isegi mõned pildid tehtud. Nagu paraadil ikka olid kohal ka mõned veteranid. Huvitav on see, et mingit propaganda esinemisi ei olnud. Teavitati ainult, et nüüd algab ja siis nimetati need väeosad kes just üle väljaku marssisid või sõitsid. Nagu viimased olid ära sõitnud oligi põhimõtteliselt läbi.
Mis muidugi veel oli kummaline, et kohe peale paraadi köeti saluut taevasse 😀 😀 Keset päeva… aga õnneks oli sombune ilm ja fotokat saab vähe sättida, et saluudist paar pilti kah saada 😀 Rosta sammastele pandi ka pidupäeva puhul tuli otsa
Peale saluuti läksime kolasime vähe muuseumites. Selle päeva puhul olid muuseumid tasuta 😉 Kolasime natuke Kahurväe muuseumis, mis on Jänesesaare vastas. Muuseum on hiidsuur ja selle külastamiseks tuleb ikka aega palju varuda. Meie kolasima natuke maja ees eksponaatide vahel ja viskasime kiire pilgu sisse ka.
Muuseumis sees on korruste kaupa eksponaate mida vaadata. Ma varem ei teadnudki, et gaasimaskid olid olemas peale inimeste ka koertele 😀
Peale Kahurväe muuseumi kiirvisiite läksime Jänesesaarele. Seal ka hullult palju ägedaid muuseume. Seal saab ka helikopterisõitu linna kohal teha. Ei hakanud minema kuna rahvast oli järtsus hullult. See atraktsioon jäi tulevikku 😀 Jänesesaarel on rahapaja nurga taga äge peldikubuss. See täiesti toimib. 😀 Käisime kasemattides uurisime tsaari venemaa poliitvanglat.
Peale poliitvangla jõudsime käia veel piinariistade muuseumis. Inimeste fantaasial selles osas vist piire ei ole…. Muidugi eksponeeritud ka voorusevööd 😀 nii naistele kui meestele. Huvitab muidugi miks naistel number 2 südame kujuline aga meestel risti kujuline 😀 😀 ja kuidas urruaugu peale sooritust puhtaks sai 😀 Lõpuks läksime viskasime jänesele paar münti ja oligi päevake läbi.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.1
Sai käidud ühe ägeda tripi raames Venemaal luusimas. Grupp oli väga kirev ja äge. Grupijuht oli Boris Gorbunov ja grupis oli peale niisama tilulilutajate veel 2 soomepoissi, üks vanahärra kes oli põlvipikkune kui vene väed sisse tulid, Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi omanik Johannes Tõrs jne. Tema isa oli olnud piirivalvur sel ajal. Nende mälestusi kuulata oli päris huvitav. Startisime Jürist ja esimene peatus oli Kingissepas.
Kingissepas uurisime paari mälestusmärki ja sealt edasi sõitsime kohta kus oli EV piir vanasti. Seal väike peatus ja vanahärra rääkis oma mälestusi vene vägede sissetulekust. Siit edasi oligi juba Piiterisse minek.
Jätkub….
-
Naissaar vol….
Seekord korraldasin väikesele seltskonnale Naissaarel retroekskursiooni. Kaatriga Naissaare sadamasse, seal ootas meid juba Kolja vana Pazikuga. Kobisime peale ja Kolja alustas saare vaatamisväärsuste tutvustamisega.
Vaadata seal saarel ikka ühtteist on. Luusisime mööda militaarobjekte ja sirutasime jalga rannas. Hullult oli seekord rohutirtse igalpool ja kõik olid ikka päris pirakad.
Hülkari puhkekohal nautisime vaadet Tallinna lahele ja linnale. Uurisime mälestusmärki jne. Peale seda kimasime Rähnipessa, huvilised uurisid militaarmuuseumi. Mina jätsin selle seekord vahele ja kasutasin aega Petka ja Koljaga lobisemiseks 😀 😀
Peale muuseumi külastust kasutasime vaba aega metsas ja rannas luusimiseks. Kes korjas kaasa mõned seened, kes nosis marju. Ja oligi märkamatult päevake läinud. Kolja viskas meid sadamasse tagasi, kobisime kaatrile ja täiskäik kodupoole.
