• Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt.

    Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid

    Kiire tiir Pihkvasse

    Sai just mĂ”nda aega tagasi Petseris kĂ€idud, nĂŒĂŒd hammas verel ja tuli plaan Pihkvas ka Ă€ra kĂ€ia. Sealkandis muidugi veel paar linnust ka mis vaja ĂŒle vaadata aga iga asi omal ajal vĂ”i veidi hiljem 😉 Kuigi kohe piiri tagant saab bussipeatusest praktiliselt iga paarikĂŒmne minuti tagant kas bussiga vĂ”i marsaga Petserisse otsustasime seekord autoga minna, et saaks vĂ€he teepeal ka ringi vaadata. Kui piir ĂŒletatud kimasime Petseri poole, muidugi mis hakkas silma, et tee ÀÀres suva kohtades nĂ€eb posti kĂŒljes veel telefoniautomaate 😀 😀 Enne Irboskat on tee ÀÀres pisike kabel ja mĂ€lestusmĂ€rk “PĂŒha kĂŒngas” Nu eks sai ikka tiir sinna ka tehtud, kabel vĂ€ga puhas ja korralik seest. Kui asi uuritud kimasime edasi Pihkva poole. Irboska kindluse jĂ€tsime seekord Ă€ra, et teiseks korraks ka midagi jÀÀks 😉

    Ja juba olimegi Pihkvas, siin plaanisime vaadata ainult kindlust ja koju tagasi kimada. Igati Ă€ge kindlus on see, siin on laiamas kĂ€inut isegi Lembitu oma vĂ€esalgaga ja ĂŒsna edukalt. Siinmail muidugi nimetatakse selliseid kindlustusi kremliks, mis teema sellega on pole viitsinud vĂ€ga sĂŒveneda. Kindlus asub vĂ€ga heas looduslike kaitse eeldustega kohas. Ürikud mainivad linnust juba 9 sajandil ja see oli strateegilise tĂ€htsusega kindluslinn. Elanikud tegelesid siin kaubanduse ja kĂ€sitööga.

    Esimesed kivimĂŒĂŒrid 3 hektarit hĂ”lmava kremli ĂŒmber kerkisid 10 sajandi lĂ”pus ja seinad kĂ”rguvad 6–8 meetrini ja paksust on 2,5–6 meetrit. Siin nĂ€eb ka vĂ€idetavalt Ida – Euroopa suurimat 15 sajandil rajatud Pokrovskaja torni, mis on tĂ€naseks pĂ€evaks ilusti restaureeritud. Pihkvat 9 kilomeetri pikkuselt ĂŒmbritsenud, 40 vĂ€rava ja torniga kindlusemĂŒĂŒris asuval viiekorruselisel 90-meetrise ĂŒmbermÔÔduga tornil oli eriline roll Vene-Poola sĂ”jas. Peale kuuekuulist Pihkva piiramist alistasid vene vĂ€ed 1581. aastal Poola kuninga Stefan Batory vĂ€ed. Omalajal oli see ka pĂ€ris kĂ”va Hansalinn.

    Kui linnnusemĂŒĂŒride vahel piisavalt kolatud astusime sisse kirikusse, see on vene kombe kohaselt kulda ja karda tĂ€is.

    Ja lÔpuks ikka muuseum ka. Siin on taaskehastuse vÀrki ja muud vÀljas vaatamiseks ikka vÀga palju. See on muidugi hea, et asjad ei ole segamini vaid ilusti ajastute kaupa saalides.

    KÔikvÔimalikke versioone kirvestest ja nuiadest nÀeb siin nii mitmeski vitriinis

    RaudrĂŒĂŒd olid siin ka olemas kĂ”ikvĂ”imalikus variandis, isegi hobuse oma oli olemas. KokkuvĂ”ttes vĂ€ga Ă€ge kohake ja tasub tĂ€iesti pikemalt uurimist. Linnuse poes on isegi pĂ€ris suur valik leiupĂ”hiseid ehteid jne. Ja kui neist jÀÀb vĂ€heks siis on olemas veel kataloog millest saab numbri jĂ€rgi tellida omale meelepĂ€rase ehte. Kusjuures muuseumipoe kohta olid seal vĂ€gagi mĂ”istlikud hinnad koopiatele. Meil ei saa sellise hinnaga asju kĂ€tte isegi kĂ€est-kĂ€tte ostes mitte.

  • Tripid

    Viljandi – PĂ”ltsamaa

    Pole ammu Viljandi kandis luusinud, egas midagi sĂ”brad kokku ja minekut. Eriti pikalt ei olnud seekord aega ringi luusida, katsusime Ă€ra mahtuda ĂŒhte pĂ€eva. Ühe jutiga kimasime kohe Viljandi ja hakkasime sealt vaikselt kodupoole tagasi tulema. Piilusime sisse ka Viljandi Jaani kirikusse. See kirik olla ehitatud 17 sajandil endise frantsisklaste kloostrikiriku varemetele. SĂ”dade kĂ€igus on kirikut mitmeid kordi purustatud ja ĂŒles ehitatud. Veel pĂ€rast II MS tegutsenud kirik suleti 1950 ja muudeti kaubalaoks. Kirik pĂŒhitseti taas 1992 ja siin korraldatakse pĂ€ris palju kontserte.
    Kiriku kellatornis on 25 kellaga kellamĂ€ng ja 3 tornikella, mis on ainulaadne Eestis. Vaatasime ĂŒle ka Laidoneri ratsamonumendi.

    Siis vĂ€ike tiir ordulinnuse varemetesse, sellest ei hakka pikemalt kirjutama kuna seda juba varasemalt tehtud kĂŒll ja kĂŒll. Kes tahab lĂ€hemalt lugeda siis siit saab. LĂ”puks ometi on siinsed nĂ”lvad ka enamvĂ€hem korda tehtud ja nii varemetele kui ĂŒmbrusele avaneb hea vaade. Kui varemed, rippsild ja muu vĂ€rk uuritud vĂ”tsime suuna PĂ”ltsamaa poole.

    PĂ”ltsamaal lĂ€ks vĂ€he kiireks, tahtsime enne muuseumi sulgemist veel selle lĂ€bi vaadata. Viuh vĂ€ravast sisse ja muuseumi 😉

    Kohaliku vÀikse muuseumi kohta tÀiesti arvestatav muuseum oma koguga. Siin nÀeb nii linnusest vÀljakaevamisel leitud staffi, II MS vÀrki, talupidamise vÀrki. Igati pÔnev muuseum kus tasub kindlasti kÀia silmaringi avardamas.

    Ja muidugi lisaks kĂ”igele nĂ€eb siin ka vikuehteid. Neid tavaliselt vitriinides ei hoita miskipĂ€rast, ei tea kas kardetakse rahvale pĂ€ris asju nĂ€idata vĂ”i mis vĂ€rk nendega on…. NĂ€idata oleks tegelikult kĂŒll ja kĂŒll aga kahjuks koguvad tolmu arhiiviriiulites.

  • Tripid,  Tsill

    Haapsalu kadunud tÀnav

    Juba keset eelmise aasta suve leiti lĂ”puks ĂŒles Haapsalus kaua kadunud olnud tĂ€nav, mis oli siiani arheoloogidel uurimata. Aga no ei saanud seda kohe uurima minna, koguaeg mingi muu teema ees. NĂŒĂŒd siis kui arheoloogid lĂ€inud sain lĂ”puks ise ka sinna asja uurima, aia tagant aga abiks ikka. Ja tasus tĂ€itsa Ă€ra see kĂ€ik.

    TĂ€napĂ€eva kaartidel seda tĂ€navat mĂ€rgitud ei ole. Siin tuli nĂ€htavale sadu aastaid maapĂ”ues peitunud keldreid, puhta veega kaeve jne. Vanim keldritest on vĂ€idetavalt ehitatud 13. sajandil veel enne, kui Haapsalu sai linnaĂ”igused. Omalajal viis see Pime tĂ€nav linnusest sadamasse. Vanad mĂŒĂŒrid ikka pĂ€ris muljetavaldavad ja ilmselt pakuvad palju kĂ”neainet mitte ainult arheoloogidele vaid ka lamemaa teoreetikutele 😉 kes vĂ€ga ei taha tunnistada kultuurkihi tekkimist ja olemasolu.

    Kui juba Haapsalus siis peab ikka mĂ”ne muu kuulsa koha ka ĂŒle vaatama 😉 Promenaad tundus selleks seekord sobilik olema. Peale seda vĂ€ike kehakinnitus ja magustoiduks “Hull Siil” 😀 😀

  • Muu vĂ€rk,  Tsill,  Viikingid

    Vibuturniir

    Traditsiooniks muutunud iga aastane vikulaager ViikingitekĂŒlas jĂ€i kahjuks Ă€ra. Piirangud midagi suurt korraldada ei vĂ”imalda aga vĂ€ikse seltskonnaga Ă”ues tegevust leiab ikka 😉 Seekord siis vĂ€ike vibuturniir. Osalejatele oli ĂŒles pandud Ă”ige mitu pĂ”nevat rada. KĂ”igepealt tuli tabada linnuse mĂŒĂŒridelt ĂŒle platsi olevat mĂ€rklauda. Õnnestus see vĂ€hestel aga ega seepĂ€rast kollane tulemata jÀÀnud 😉

    PÀrast tuli joru vÀikseid mÀrklaudu pikali saada

    Kuna iga uus ĂŒlesanne sai teatavaks vahetult enne sooritust siis harjutamiseks vĂ€ga vĂ”imalusi ei olnud 😀 😀 Tuli ise improviseerida kuidas nĂ€iteks pikali olles mĂ€rklauda tabada 😉

    Ega ĂŒle tĂ”kke mĂ€rklaua tabamine polegi niisama lihtne. Ka siin nĂ€gi meeskondade stiilinĂ€iteid 😀

    LĂ”puks natuke meeskonnatööd. Üks laseb ja teine kaitseb kilbiga laskjat lumepallide eest. Siis veel nurga tagant mĂ€rgi tabamine ja linnuse tornist liikuva mĂ€rklaua tabamine. VĂ€ga lahe ĂŒritus ja ilmataat soosis kah. Kuna see aasta tubaseid tegevusi ei ole siis ĂŒkspĂ€ev kriban meenutuse mĂ”nest vanast tubasest tegevusest.

  • Tsill

    Haapsalu piiskopilinnus uues kuues

    Enne remonti sai ikka Haapsalu linnuses kordi kĂ€idud aga peale remonti polegi veel siia saanud. Ükskord isegi ĂŒritasime minna aga siis oli pilet rĂ€me kallis. 12€ eest ikka vĂ€ga ei roni muuseumi, eriti kui seal veel varasemalt korduvalt kĂ€idud ja midagi erilist loota ei ole. Tegime uue katse ja ennĂ€e imet… pilet ainult 9€. Ei tea kas saadi aru, et varasemalt oli pilet ĂŒlemÀÀra kallis ja lasti hinda alla vĂ”i on praegu mingi hooajavĂ€line hind 😀 😀

    Linnuse keldrid ilusti arheoloogilisi leide tÀis, mis sealt renoveerimise kÀigus leiti ja natuke juttu kah juures. Nendele kes pole selliseid asju kÀes hoidnud on nÀitus isegi pÀris vaadatav. Minu jaoks kahjuks midagi erilist ei olnud. Ah jaa kerisahi oli ka ilusti vÀlja kaevatud ja eksponeeritud.

    Paar vÀikest ajanÀitaja atraktsiooni oli ka

    Kirikusse sai ka sisse ja ega ei saanud juhust kasutamata jĂ€tta ning piiluda “Valge Daami” tuba ka 😉 PĂ€ris asjalik lĂ”hnakuusk oli tehtud kĂ€epĂ€rastest materjalidest 😉 PĂ€ris korralik “hoiupĂ”rsas” on siin kirikus ka olemas, ei tea kui vana on… Kas kiriku algusaastatest vĂ”i hilisem….

    Kolistasime edasi linnuse poolel. Alumisel korrusel oli joru kĂ”ikvĂ”imalikke raidkive linnuse ehitusajast. MĂ”ned mÔÔgad, hellebardid ja sĂ”jarĂŒĂŒd ka, need muidugi “Made in India” nagu ikka. Üks vitriin sisaldas pĂ€ris mehiselt kĂ”ikvĂ”imalikke kahureid. Huvitav kas kĂ”ik olid omalajal linnuses kasutuses.. Kuigi vĂ”ib eeldada, et olid. VĂ€idetavalt leiti omalajal vĂ€ljakaevamiste kĂ€igus linnuse “kolikambrist” terve joru neid. MĂ”ned isegi ĂŒsna haruldased ja dateerimisega jÀÀdi natuke jĂ€nni. Ilmselt osad pĂ€rit kuskilt Euroopa valukojast. Kuna sarnaseid on Poolas Malborki muuseumi relvakollektsioonis. Siin on ka mĂ”ned malmkahuri. MĂŒĂŒri sisse isegi lift aretatud millega saab korruste vahel tsillida.

    LĂ”puks turnisime mĂŒĂŒridel kah. Sealt avaneb linnuseĂ”uele ja linnale pĂ€ris kobedat vaadet. Muidugi Lible töökohta siin enam ei saa, oleks ju vĂ”inud renoveerimise kĂ€igus ju selle ka jonksu teha. Kellatornist ikka palju kobedam vaade. KĂŒsisin jĂ€rgi miks torni ei saa… Selle peale kosteti, et pÀÀsteamet tĂ”mbas paanika ĂŒles, nende arust pidavat sinna minek ohtlik olema. Vanasti tegelikult sinna ju sai ja keegi ei kiununud, nĂŒĂŒd kahjuks mingi pehmondus igas asjas. Noh kokkuvĂ”tvalt vĂ”iks öelda, et korda on kĂŒll ilusti tehtud aga kuidagi “kuiv” on. Varasemalt olid siin ikka pĂ”nevamad nĂ€itused. Korra tasub kĂ€ia kĂŒll. Ainuke asi mis hĂ€iris ja mitte vĂ€he… KĂ”ik on jube sirgeks ja steriilseks aetud. VĂ”iks tilguti ka kuskile nurka panna nĂ€eks rohkem palati moodi vĂ€lja.

  • Tripid,  Tsill

    RÔngu linnus

    Sai RĂ”ngu kandis Ă”ige mitu pĂ€eva asjatatud, ega siis saa jĂ€tta tutvumata kohalike vaatamisvÀÀrsustega. RĂ”ngus muidugi veel peale linnusevaremete ka pillimuuseum aga sinna ei jĂ”udnud 😀 😀 RĂ”ngu linnus olla ehitatud 1340 aga kes seda enam mĂ€letab 😉 Keskajal kuulus linnus Tödwenitele, hiljem jesuiitidele, kes tegid sellest oma LĂ”una-Eesti keskuseks. Linnus koosnes nelinurksest Ă”uest, mida kolmest kĂŒljest ĂŒmbritsesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Linnust piiras ulatuslik eelkindlus. 1558 toimusid siin ĂŒmbruskonnas Ă€gedad lahingud Vene ja ordu vĂ€gede vahel, linnus kĂ€is kĂ€est kĂ€tte ja linnus purustati.

    TĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud osa mĂŒĂŒristikust peasissekĂ€iguga. Osa linnuse varisenud mĂŒĂŒristiku kividest kasutati omalajal Suure-RĂ”ngu lossi ehitamiseks varemetest mĂ”nikĂŒmmend meetrit eemal. Uus loss hĂ€vis Esimese maailmasĂ”ja ajal. Suur RĂ”ngu lossis elas ja töötas vene sĂ”jageodeesia rajajaid, Eesti pĂ€ritolu kindral Carl Friedrich Tenner. Linnus iseenesest kaitses teederisti, kus Tartust tulev maantee hargnes seal Viljandisse ja Riiga minevaks maanteeks, millega omakorda ristus Rannu-OtepÀÀ maantee. Siinsamas on ka mĂ€lestuskivi Stella Pahapillile kes kinkis ca 14 ha suuruse lossimĂ€e pargi RĂ”ngu vallarahvale. See tuli Stellale tema eelmise abikaasa Ants Erik Kersoni (1918-1981) tagastatud pĂ€randuse kaudu, kes ise oli mĂ”isa ja maatĂŒki omanikuks saanud oma isa Erik Kersoni (1881-1921) lĂ€bi. Erik Kersonile anti see maa riigi poolt EV algaastail, seoses tema teenetega VabadussĂ”jas.