-
Gröönimaa kalmistu
Väike ülevaade Gröönimaa kalmistutest, vähesed teavad, et siinsed kalmistud on seoses karmide ilmastikutingimustega üsnagi ainulaadsed. Need peegeldavad mitte ainult kohalikke uskumusi, vaid ka elu äärmuslikus kliimas. Kusjuures kalmistuid on siin palju, praktiliselt igas asulas on kalmistu. Need erinevad märgatavalt sellest, mida näeb mujal maailmas, tüüpiline kalmistu asub sageli lumisel mäenõlval või fjordi ääres, kust avaneb vaade merele või liustikele. Huvitav on muidugi see, et mingit kindlat kriteeriumi kalmistu osas ei ole, kohati on need aiaga piiratud kohati mitte, millest see oleneb ei tea. Eestipärasest kõrghaljastusest võib siin ainult unistada. Kõrgeim haljastus kalmistutel on pohlavarred 😉 Muidugi omapärane on siin ka see, et meile nii tavalisi hauakive või hauaplaate siin praktiliselt ei kohta. Valdav osa on valged puitristid nimetahvlitega
Ega hauapiirdedki mis meil üsna tavalised on siin tagasihoidlikud. Kas tagasihoidlik puitpiire, kividest laotud piire või väike samblakuhil pohladega. Muidugi kohati näeb hauaplatsidel kattena ka liiva või killustikku. Huvitav kust siin puitu võetakse kui metsa ei kasva. Muidugi on huvitav ka see, et siin kasutatakse päris palju plastlilli ja pärgi. Väidetavalt maetakse siin võimalusel ainult suvel, siis kui maa pehmem. Need kes muul ajal surevad hoitakse külmas suveni. Teine huvitav väide on see, et meeste haudadel pidavat olema valdavalt sinised lilled ja naiste omadel punased.
-
Kihnu jäätee
Meil mingid pimedusega löödud paniköörid kisavad kliimasoojenemisest, huvitav küll, kus see on? Ei mäletagi sellist aega kus oleks korraga nii palju ametlikke ja mitteametlikke jääteid olnud kui sellel aastal. Loomulikult tuleb kohe võimalust kasutada ja veidi ringi trippida. Alustame seekord Kihnu külastusega, kola autosse ja minek. Start hommikul vara, kuna meedias pasundati kilomeetrite pikkusest järjekorrast ülesõidule. Aga kohapeal selgus, et meedia on jälle kõvasti paanikat tekitanud tühjalt kohalt 😀 😀 Järjekorras polnud ühtki autot. Munalaiul lasime drooni lendu, et seda värki pilvepiirilt ka vaadata ja panime Kihnu poole ajama droon sabas 😉
Väike droonivideo Munalaiu poolsest jääteest ka.
Algul mõtlesime, et kuna turiste pole siis Kihnus kohvikud kinni ja süüa saame poest. Aga võta näpust, jäätee tekitas piisavalt turiste kes süüa tahaks, seega tuleb kohvikud lahti teha 😉 Eks isegi proovisime nii mõneski kohvikus ühtteist. Esimese koogi-kohvi peatuse tegime Rooslaiu talu kohvikus. Kuigi jõudsime enne ametlikku avamisaega oli kohvik juba lahti. Maitsesime head kooki ja kimasime edasi. Plaan oli siiski saarele tiir peale teha kui juba seal. Edasi kimades jäi kohe silma, et siin on hullult kosklate peasakaste üles pandud, ei tea kas neid peetakse siin munevate kanade asemel…
Majaka poole kimades jäi silma ka päästekuur, huvitav mis tehnikat siin kasutatakse. Lõpuks majaka juures. Kihnu 28 meetrine malmist tuletorn telliti Inglismaalt legona ja pandi kohapeal kokku 1864 aastal. Paarikümne aasta pärast peale valmimist hakati valgustamisel kasutama petrooleumi, tänapäeval on asi muidugi automatiseeritud ja majakavahti ei ole. Majakasse saab siiski sisse, aga meil jäi see külastus praegu puuduliku kodutöö tõttu ära. Kuigi ilmselt oli sissepääs helistamise kaugusel, aga las teiseks korraks jääb ka midagi 😉 Edasi kimasime kohalikku muuseumi.
Kohaliku muuseumina on see üsnagi arvestatava suuruse ja eksponaatide hulgaga. Paar põnevat vidinat oli ka mida mujal muuseumites pole tähele pannud. Nagu näiteks hälli moodi pesumasin ja puidust margapuu. See viimane on kasulik vidin kaupmehele. Vastavalt vastukaalu niiskusele saab ostjaid kaaluga veidi lüpsta 😉 Muideks muuseum on üsnagi innovaatiline ja seda saab külastada kodus tugitoolis tiksudes tasuta virtuaaltuurina. Peale muuseumi külastust käisime kohalikus poes kust sai väga häid saiakesi ja kohalikku leiba kodustele kaasa osta. Natuke ekslesime ka metsas ja sattusime Pärnamäe talu juurde 😉 Siin oli ka täiesti arvestatav kohvik. Manustasime seljanka ja mõned koogid ja juba oligi aeg käes sättida jääteele tagasi. Pimedas ju üle ei lasta 😉
Muidugi professionaalsest huvist ajendatuna vaatasime üle kohaliku kalmistu. Kui näiteks Vormsi kalmistul on terve joru ratasriste siis siin on lihtsalt ristid, mis küll eemalt näevad metallristidena välja aga valdav osa on siiski betoonist valatud või kivist tahutud. Muidugi oli siin kalmistul ka üllatusi mida mandril veel väga ei näe. Nimelt kahel värskel haual oli väga palju pärgi aga praktiliselt kõik need olid plastikust kuhu vahele oli ära eksinud mõni üksik päris lill.
Väike Kihnu poolne jäätee video on siin, rohkem videoid Kihnu jääteest on torus leitav. Kokkuvõtvalt oli päris tsill tripp ja kindlasti soovitan kasutada võimalust seal käia.
-
Kalmistutoimetused
Suve jooksul sai nii mõnelgi kalmistul luusitud ja toimetatud ja eks ikka jääb ühtteist põnevat silma. Nii nagu Võnnu kalmistul on ka Osulas veidi omamoodi kabel. Alumine korrus maakivist ja teine korrus puidust, kohe kuidagi ei meenuta kabelit 😉 Huvitav on ka see, et kui enamus kalmistuid loodi Katariina ukaasiga siis Osula kalmistu jaoks andis maa 1833 aastal Sõmerpalu mõisahärra von Müller. Muidugi kui vaadata kalmistu asukohta siis see kõrge küngas sobiks ideaalselt omaaegseks linnusekohaks, aga see selleks.
Siin on säilinud haudadel üsnagi palju erinevaid raudriste ja muideks siin on ka arvestatav hulk hauatähiseid mida mujal kalmistutel naljalt ei kohta. Nimelt kivile tahutud ristid
Veidi mitte tavapäraseid raudriste näeb ka Kuusalu kalmistul. Ja mis on huvitav, et vaikselt hakkab meile jõudma see Poola kalmistute graniitplaatidega haua katmise mood. Jumal tänatud, et mitte koos nende rõvedate plastlillede kuhjadega. Ja nagu piltidelt näha on võimalik päris stiilselt tagasihoidlik piire teha paarist puupulgast ja nöörist 😉
Panin siia ka ühe õigeusu kombe kohase matuse pildi, hauaplats on täiesti arvestatav söökla. Kuuldavasti osadel kalmistutel käivad kohalikud joodikud peale matust söömas-joomas ja eks linnud ja loomadki saavad oma kõhutäie kätte. Aga miks ma selle pildi panin… Sellel väike iva ka, nimelt asjakohastes foorumites käib jutt, et venemaal ei julge inimesed enam kalmistule minna kuna karud on avastanud hea söögikoha. Eks sellel võib täitsa iva sees olla, olen meiegi kalmistul karuga ninapidi kokku sattunud. Juba räägitakse meilgi, et Alutaguse kandi kalmistutel karud täitsa toimetavad. Ilmselt pole kaugel seegi aeg millal nad tasuta söögilaua mujal kalmistutel avastavad. Ja mitte ainult karud ei toimeta kalmistul, vaid ka rebased armastavad värskelt hauaplatsile pandud liivas hullata ja ka pesaurge kaevata
Eks kalmistutel näeb ka vägagi kummalisi asju, mis seal üldsegi ei peaks olema 😉 Vahel ikka leiab mõne platsi kus näiteks ristil autorool, vaasideks mürsukestad või vanad rehvid ning astumisplaatideks spordiväljaku kummimatid. Aga siiani polnud veel leidnud silindrist vaasi 😀 😀 Nüüd see ka leitud, huvitav oleks teada mis masinale kuulus 😉
Üldjuhul ei taha meie panna plastkestaga küünlaid kalmistule mida tuul ja linnud laiali tassivad kui just pole laternat kuhu see panna. Ühel kalmistul oli oma arvamuse avaldanud plastkestaga küünalde kohta ka jälgede järgi arvates ilmselt rebane 😀 😀
Kalmistutel toimetades tuli ette päris palju tühjale kohale ehitamisi. See on hea variant, ei pea midagi lammutama ja utiliseerima. Muideks sõbrale enne siitilmast lahkumist lubatud hauaplats sai ka tema soovide järgi valmis. Vaatamata sellele, et appi tulijate lubadused lubaduseks jäidki. Ja vahel ei ole isegi vaja piiret ehitada, see tuleb lihtsalt maa seest välja kaevata ja puhastada 😉
Vahel tuleb hulgim piirdeid ja hauakive pesta, selleks pumpame veepaagi täis ja tuld. Samblakihi ja mustuse alt võib välja tulla päris ilus asi. Selle hooaja kõige suurem pusimine oli Meremuuseumi tellimus Rahumäe kalmistul. Seal korrastasime õige mitu meie riigi merendusajaloo suurnime hauda.
-
Renoveerimistööd
Kohe on algamas uus hooaeg kalmistutel, panen siia mõned näited sellest kui eelarve ei luba ehitada uut piiret siis on võimalus ka odavamalt läbi ajada. Mõnikord saab vanadest platsidest üsna lihtsalt asja, aga see ei ole reegel. Pole vaja midagi ehitada, lihtsalt pesed survepesuriga puhtaks ja asendad vana liiva või kruusa uuega. Muidugi vahel tuleb mingeid pisidetaile lisada kas mingi vaasi, peenrapiirde või uue hauaplaadi näol.
Mõnikord tuleb ette ka tormi tagajärgede likvideerimist. Kui ikka torm puu ära murrab ja juurikad platsi segi keeravad katsume selle tellija rahalisi võimalusi arvestades normaalseks tagasi saada. Vahel kahjuks seetõttu ongi selline poolik projekt, kus palutakse ainult pealt korda teha, suuremaks korrastuseks pole lihtsalt võimalusi.
Aluskattest olen varasemalt juba lausa eraldi kirjutanud, aga kordamine pidavat tarkuse ema olema, olevat keegi kunagi kuskil öelnud. Nagu piltidelt on näha kasvab see probleemideta läbi ja mitte alt üles, vaid ikka ülevalt alla. Seega kas sa selle aluskatte paned või ei, rohi kasvab ikka.
Panin siia ühe pildi ka sellest paljukiidetud Ars Betoon vaasist, info järgi peaks see olema spetsiaalsest külmakindlast ja vastupidavast betoonist olema. Võibolla, et ongi aga vastupidavuse osas on asi küsitav. Selliseid lagunenud vaase näeb üsnagi palju kalmistutel. Ja teine häda on nende vaasidega see pinnakattena peale liimitud puru määrdub üsna ruttu aga puhastamist see ei kannata. isegi pehmema harjaga pestes tuleb see liimitud kiht maha.
Ja uus nuhtlus Hispaania teetigude näol on jõudnud ka kalmistutele, nii mõnelgi kalmistul on juba välja pandud nende korjamiseks vastavad nõud.
-
Kivide paigaldus ja platsihooldus
Ikka tuleb kalmistul ette, et mõni hauakivi vajub viltu või läheb koguni ümber ja need on kuidagi vaja uuesti paika saada. Tavaliselt ei ole selle juures midagi erilist, paneme aluskivi loodi ja tõstame hauakivi peale tagasi. Aga vahel näeb nende tööde käigus kummalisi varasemaid lahendusi millele ei oska isegi normaalset seletust anda. Näiteks on aluskivi viltu vajunud. Selle asemel, et labidaga 2 minutit vaeva näha ja kangiga aluskivi otseks lükata valatakse viltuse aluskivi peale betoonist kiil ja tõstetakse hauakivi sinna viltuse kivi peale tagasi. See on ju kordades töömahukam ja seejuures ajutine abinõu mis tegelikult ei lahenda viltuse kivi probleemi. Või teine variant, topitakse kivi serva alla veidi kruusa või muid käepäraseid vahendeid. Olen kivide alt leidnud ajutisi lahendusi nii kivitükkide, naelte kui ka plekitükkide näol. Isegi mutrivõtmeid olen leidnud. Kui ise ei jaksa või puudub oskus kive paika tagasi saada siis ajutiste lahenduste leiutamise asemel on odavam tellida teenus.
Kui satume mõnele kalmistule kus pole varem käinud siis vaatame üle ka kohalikud vaatamisväärsused. Vanad kalmistud on sellised vabas õhus olevad tasuta ajaloo- või kunstimuuseumid kus saab eksponaate isegi katsuda 😉
Mõnikord tuleb kuidagimoodi otseks saada päris suuri obeliske või mälestusmärke. Nii mõndagi neist ei ole suuruse tõttu võimalik käsitsi paika saada ja tavaliselt ei pääse nendele ligi ka rasketehnikaga. Vahel on abiks vints või koormarihm aga seda juhul kui läheduses on mõni korralik puu. On tulnud sedagi ette, et kivi sirgeks ei saagi.
Vahel teeme platsihoolduseid, viime lilli ja paneme küünlaid, ka siin tuleb üllatusi. Mõnikord tellija ütleb, et seal äsja käidud ja kõik korras. Aga kohapeal selgub hoopis midagi muud. Plats on niimoodi heina kasvanud, et saab hamstrile talveheina teha 😉 Kõblaga ei tee midagi aga trimmerit kaasas pole. Egas midagi, meenutame laulusõnu “teeme peedist pesumasinale trumli” teises võtmes, “teeme relakast trimmeri” 😀 😀 Nii, et kivide paigaldus ja platsihooldus nõuab tihti loomingulist lähenemist 😉
-
Hooaja viimased suuremad tööd
Ühel väiksel maakalmistul tegime seni piiritlemata hauaplatsile paekivist piirde koos peenranurkadega. Esmapilgul paisab plats suhteliselt tasapinnaline olevat, aga tegelikult tuli kõigepealt kääbas tasandada ja alles siis sai hakata piiret ehitama. Algul oli küll plaan piire madalamale panna, aga kahjuks oli platsi servas suur puu, mille juured elimineerisid selle mõtte. Panime piirde hoopis väikse varuga kõrgema. Juhul kui juurikad hakkavad piiret kergitama siis saab seda kerge vaevaga uuesti tasandada.
Suvepealinnas tuli teha suurem töö. Et üldse saaks kuidagi platsile normaalse ilme, tuli kõigepealt maha võtta 3 suurt elupuud. Eks needki istutati omal ajal mõttega, et küll hoolt kantakse ja pügatakse, aga tegelikkus on hoopis teine. Elupuude maha saagimine oli kõige väiksem probleem, ainult mõned kooskõlastused ja load tuli välja ajada. Edasi tuli pool päeva jännata, et saaks kännud kätte. Edasine oli juba lihtne, puitpiire mõõtude järgi paika, liiv sisse ja valmis see saigi.
Seekord tuli hooaja lõpus teha plats ka heale sõbrale viimseks puhkepaigaks. Loodame, et talle see meeldib….
Nüüd hakkame vaikselt valmistuma uueks hooajaks, paar põnevat projekti on plaanis, aga eks näis kuidas õnnestub 😉
Kui soovid ka abi haua korrastamisel, võta ühendust hauaplatsihooldus@muhkel.ee Lepime kokku tehtavates töödes, hinnas ja teeme ära.
-
Megaprojektid kalmistutel
Suure hauaplatsi ehitus keerulisel maastikul
Üks megaprojekt sai lõpuks valmis. Lihtne on piirdeid ehitada siledal maal, aga kui on nõlv kuhu käruga ligi ei pääse. Veadki aiakäruga nii lähedale kui saad ja sealt edasi tassid kive süles ning liiva ämbriga. Selline raskendatud ligipääsetavus kujundab muidugi päris korralikult hinda. Ühel sellisel platsil oli vaja asendada piirde pealmine paekivikiht uuega ja ehitada päitsiosa nii kõrgeks, et nõlvalt vihmaga praht platsile ei voolaks. Kahjuks vanast piirdest kogu ülemist kihti kätte ei saanudki, “tänusõnad” selle eest kunagisele piirdeehitajale, kes arvas, et jube äge on osa paekivi korralikult betooni valada.
Kõigepealt vana liiv ja ülemine kiht lagunenud paekivi platsilt ära ning seejärel uus paekivi, rinnatiskivi ja liiv platsi lähedale hunnikusse. Viimased kümme meetrit tuli kõik käsitsi tassida trepist üles. Kui plats valmis näitas kiire arvutus, et kokku tuli edasi tagasi käia 40km ja vedada ca 7 tonni materjali 😉
Vana raudaia puhastamine ja värvimine
On muidugi veidi teistsuguseid projekte ka. Näiteks tellitakse uut liiva platsile ilma vana ära võtmata, väitega siis on odavam. Jah mõnel platsil kannatab seda tõesti hädapärast teha, aga enamjaolt on seal vanast liivast selline kuhi, mis ulatub piiretestki kõrgemale. Pole ju tegelikult liiva enam kuhugi panna. Selliseid kuhjasuurendusprojekte me ei teosta. Huvitavad projektid on veel raudaedade värvimised. Kui ütled hinna, siis kostetakse selle peale, oh miks see nii palju maksab. Mis see värvimine siis ära ei ole, viuh ja valmis. Aga selleks, et viuh värvida peab ennem mõnikord kurja vaeva nägema. Aed pinnasest välja kaevata, vanast lahtisest värvist puhastada, võsa maha võtta jne.
Lõppkokkuvõtteks kui kõik eeltööd tehtud urgitsedki kuskilt naaberaiast pulkade vahelt käsi pikas aeda värvida. Kui arvate, et selline pusimine on liiga kallis, siis alati on võimalus proovida seda ise teha.
Kui soovid ka abi haudade korrastamisel, kirjuta e-posti aadressil hauaplatsihooldus@muhkel.ee Lepime kokku tehtavates töödes, hinnas ja teeme ära.
