-
Inimeste kummalised tegevused kalmistul.
Viimasel ajal näeb kalmistutel päris kummalisi asju, ei saa aru miks nii tehakse… Üks kõige süütumaid selle kõrval on muidugi ilusa hauakivi tuimalt üle värvimine, ega see värv kivi ilusaks ei tee pigem rikub selle lõplikult ära. Nüüd sellest kivist asja saada on väga keeruline. Ilmselt mindi lihtsama vastupanu teed, selleks korraks on “ilus” aga tegelikkuses rikuti kivi ära. Kui ise ei oska kivi puhastada siis võiks ju konsulteerida mõne spetsialistiga kes selle puhtaks teeks.
Siin veel üks näide mis veel kummalisem. Kui võtad kalmistult haua koristamiseks ämbrid siis võiks ju prügi viisakalt ära valada prügikastidesse mida leidub igal nurgal aga keegi on arvanud, et prügi võib vedelema jätta koos ämbritega …. Küll keegi järgmine tühjaks valab…
Üsna sageli näeb viimasel ajal kuidas platsid on puhtaks tehtud aga prügi vedeleb platsi servas kuhjas… Ja veel kummalisem oli näha ühel Tallinna nn “kuulsuste” kalmistul seika… Käisin ühte platsi mitmel päeval renoveerimas. Platsi kõrval oli paar suurt platsi mis ilmselt juba pikemalt hooldamata, samas oli seal käidud ja küünlaid pandud. Vahepeal jäi paar päeva töödega vahele ja siis uuesti minnes pidin p… kukkuma nähes mis toimunud oli… Üks nendest hooldamata platsidest oli vahepeal enamvähem korda tehtud aga kõik see praht koristusest oli uue asukoha leidnud naaberkalmel….. Ja mitte kuhjas vaid laiali loobituna. Kus küll on selliste inimeste mõistus kes nii teevad….
-
Kuidas ühest sai mitu…
Helistas üks tore tädi ja kurtis, et tema lähedaste hauakivilt on värv maha kulunud ja kiri pole loetav, äkki ma saan aidata taastamisega. Kuna asi suht üle õue leppisime ülevaatuse aja kokku. Kohapeal selgus, et tegelikult ei ole mitte värv maha kulunud vaid hoopis kivi looduse meelevallas määrdunud. Leppisime kokku, et teeme kivi puhtaks ja lisaks veel hauapiirde ka, et kalmistupühaks näeks asi ilus ning samblavaba välja. Samas tuli jutuks kas ma veel mõne kivi ja piirde puhtaks teen…. ja nii see asi läks…. veel üks ja veel üks… Lõpuks kogunes siin tööd mitmeks päevaks. Tuli nii hauaplaate kui piirdeid puhastada ja ega kirjete värskenduski tegemata jäänud.
Tööde vahepeal sirutasime veidi jalga ja tegime mõned pildid huvitavatemast hauaplatsidest. Loominguliselt saab läheneda küll, kui jääda reaalsuse piiridesse. Isegi tagasihoidliku paekiviga saab teha väga ilusa piirde ja ega murupiire ka paha pole kui see maitsekalt kujundada.
Siin oli isegi üks rist üle elanud looduse poole omale võtmise. Ühe haru külge oli jäänud mälestus puust mida kaunistas üraskite poolt tehtud muster.
Siin piltidel mõned tulemused kah näha.
-
Nissist Pärnamäele
Natuke oli tööd kogunenud jälle, panime logistika paika ja toimetama. Seekord alustasime kaugemast nurgast kodupoole tulekuga. Sai Nissis paar platsi korda tehtud ja mõni veel üle ka vaadatud.
Kui kalmistul toimetatud uurisin natuke mis materjali on kohe letist kalmistule võtta… No ühtteist ikka on võtta iseküsimus kas sobib. Muidugi natuke kehv selle asja juures, et neid lühikesi “lego” tükke on on kohe võtta aga pikemaid ainult ootetööna ca 2 nädalat. Kummaline, et viitsitakse tolmu koguma toota 50 cm junne aga meetriseid või pikemaid mitte. Mis teema seal on ei jaga pointi ära. Samas kogesin, et elatakse vist piisavalt hästi, tehes mitmesse firmasse hinnapäringuid ei vastata üldse või siis nädala pärast…. Milleks siis üldse kodulehtedel hoida päringute otselinke???
Lõpuks jõudsime tiiruga Pärnamäele, tegin mõned pildid erinevatest kujunduse ja disainielementidest. Päris põnevaid aga samas lihtsaid ja praktilisi hauaplatse näeb selles vanemas osas. Uus osa on muidugi väga bling-bling. Siin tegime mõned hooldustööd ka kiirelt ära.
-
Töine päev mööda kalmistuid.
Võtsime ette mõned kaugema nurga tööd, logistika paika ja minek. Kõigepealt väike peatus Põltsamaal. Vaatasime veidi kohalikul surnuaial ringi. Tundus selline suht põnev olema aga pikalt aega uurida ei olnud. Järgmine kord kui rohkem aega süveneme sellesse. Paar kiiret klõpsu ja tööle.
Töö tehtud panime kohe edasi, pikk sõit ees unistada pole aega.
Järgmine suurem peatus tuli Räpinas. Vaatasime veidi ringi ja otsisime õiget platsi. See on ka selline huvitav surnuaed kus tasub luusida. Mul muidugi see suht läbi kolatud aga eks alati leiab midagi uut.
Seekord jäi siin silma omapärane pink mille jalgadeks oli kasutatud kõrgepingeliinide isolaatoreid. Veel oli siin üks minumeelest täiesti praktiline nn. murupiirdega plats. Kääbas lilli täis istutatud ilusti, väga ok nägi välja.
Kui kiire tiir tehtud tuli toimetama hakata. Toimetamist oli siin päris palju ja õige mitu kärutäit heina vedasime ära. Aga lõpuks sai asja, pakkisime asjad kokku ja minekut järgmisse kohta.
Elva kalmistul vaatasime paar asja üle ja kohe edasi. Kell juba sada aga üks koht veel käimata.
Lõpuks jõudsime Halliste kalmistule, see oli ka selleks korraks viimane töö. See on päris vana kalmistu, nagu sildilt näha siis rajati see 1773 aastal. Enne seda maeti kiriku juurde.
Vot see kalmistu on ka päris põnev igasugu piirete, mälestusmärkide ja sammaste poolest. Siia pean uuesti asja tegema ja pikemalt.
Muidugi eriti lahe oli siin tööriistade hoidja. Selliseid oli kohe õige mitmeid kalmistul, igavesti praktilised asjad. Samas jäi silma ka selliseid mittetavapäraseid riste. Kitsarööpmelise raudtee relsid on siin kalmistul ikka hästi kaubaks läinud ja veetorud koos põlvedega samuti 😉 Üllataval kombel ei näinud ühtki tervet metallpärga. Ainult mõned katked hakkasid silma. Nii vanal kalmistul võiks ju mõni olla.
-
Juriidilised nüansid kalmistutel, mida peab platsiomanik kindlasti teadma.
Nonii, tuli ära see esimene pääsuke. Juba tükimat aega tagasi kirjutasin blogis Kalmistuseadusest ja muudest õigusaktidest mida tuleb platsiomanikel jälgida. Platsiomanikud tellivad oma nägemuse järgi jumal teab mida, süvenemata eeskirjadesse. Kui püüad selgitada, et vot ei ei tohi kalmistul näiteks valada meetri kõrgust roosat hauapiiret. Siis kohe läheb lahti õienduseks, aga naabritel ju on 😀 😀 Räägid, et need ju ehitatud aastaid tagasi siis veel võis aga enam ei tohi. Muidugi mis on selle asja juures probleem, et paljudel tegijatel on samuti eeskirjadest suva. Põhiline, et saaks tellijalt raha kätte kuidagi. Aga kes pärast vastutab…. Eks ikka platsiomanik ju. Olen ise nii mõnegi sellisega kalmistutel kokku sattunud, kui küsid, et ehitate siin punast väljakut aga ei tohi ju eeskirja järgi. Vastuseks tuleb tavaliselt…. pohhui…. klient tellis meie ainult teeme, mis edasi saab ei huvita.
See selleks… juhtum oma kogemusest…. Sooviti saada hinnapakkumist ühe platsi piirde ehituseks ja platsi korrastamiseks. Aga tellija ei teadnud platsi täpseid mõõte, hakkasin uurima mis mõõdud sellel platsil siis lõpuks on. Ei hakanud kohe uurima kas antud platsile on kasutaja registreeritud, kuna hinnapakkumise jaoks ei ole mul veel vaja seda teada, seda on mul vaja teada alles siis kui reaalselt ehituseks läheb. Suheldes mõõtude teemal väga toreda ja asjaliku kalmistuvahiga öeldi kohe, et mind huvitavale platsile pole ennast keegi registreerinud kasutajaks. Kuni see pole tehtud võin küll tellijale pakkumise teha aga juriidiliselt ehitama hakata ei tohi, sest nö. “tellija” ei ole sellel platsil mittekeegi…. missiis, et tema lähedased on sinna maetud.
Ja milles küsimus…..
Asi väga lihtne… Kui käid oma lähedaste platsi hooldamas ja näiliselt asi korras…. siis juriidiliselt ei ole sa seal keegi, seni kuni pole ennast nõuetekohaselt registreerinud hauaplatsi kasutajaks. Alles peale registreeringut võid seal suuremalt toimetama hakata. Muidugi platsi riisumist ja lillede istutamist see ei sega, kuigi ka siis oled juriidiliselt “suva vennike” kes heast tahtest läks surnuaeda kalmu kohendama.
Ilmselt peale seda kui üleminekuaeg läbi saab ja te pole ennast kasutajaks registreerinud võib juhtuda selline tragikoomiline asi… Hoolitsedes lähedase platsi eest tuleb kalmistuvaht või turvamees ja ajab teid minema kuna teil puudub kasutusleping. Leping annab teile seadusliku õiguse platsil toimetamiseks. Vot siis võite tellida kas hoolduse, renoveerimise või sobiliku piirde ehituse kui ise teha ei jaksa. Tellides piirde või platsiehitust peate arvestama kindlasti kohalike eeskirjadega. Juhul kui ehitate või lasete ehitada oma fantaasia järgi võib juhtuda, et kästakse kogu ehitis likvideerida ja saate veel karistada ka. Seetõttu soovitan alati enne kui hakkate midagi ehitama või tellima konsulteerige pädeva teenusepakkujaga.
Lisan täpsustuseks, kes veel ei tea. Hauaplatsi kasutajaks tuleb ennast registreerida selles omavalitsuses kus plats asub. Mõningatel kalmistutel saab lepinguid sõlmida ka surnuaiavahi juures. Lepingu sõlmimine on veel tasuta ja sõlmitakse vastavalt kohalikule eeskirjale kas 5, 10, 15 või 20 aastaks.
-
Pakri poolsaarel luusimas.
Ükspäev alles sattusime puht juhuslikult vastavatud Padise kloostrisse. Nüüd sattusime järjekordselt siiakanti luusima. Egas midagi, küll küllale liiga ei tee 😀 Vaatasime need asjad ka üle mis eelmine kord vaatamata jäid 😉 Eelmine kord jäi näppimata see keldris olev arvuti. Sealt peaks saama lugeda infot kogu kloostri eluolu kohta alates sünnist. Tutvusin selle imeriistaga natuke lähemalt. Ongi nii, et ühel pool on ajaloo kohta info ja teisel pool väike ajalooteemaline mäng. Kogu värk on selline moodne ja puutetundlik nagu tänapäeva asjad ikka aga….. Näppida seda suht porr, tänapäeva mõistes on asi ikka väga aeglane. Selline tunne nagu oleks seal vana 486 kasutusel. Igale puudutusele reageerib terve igaviku. Algul mõtlesin, et loeme selle ajaloovärgi läbi. See tundus üsna põnev aga peale paari lehte lihtsalt loobusin. Ei jaksanud niikaua oodata millal uus leht reageerib. Meil jäigi asi lõpuni lugemata.
Padiselt edasi pidasime plaani luusida Leetse kandis ja muidugi sujuvalt paar peotäit karulauku ka korjata 😉 Kui karulauk korjatud tiksusime mingit suva teed minema. Ma sealkandis ikka natuke luusinud varasemalt ka aga nagu kogemus näitab siis ei tea asjadest eriti miskit. Nii ka seekord, alati tasub sõita mingit suva teed ja sa näed asju millest aimugi polnud…. Terve mereäärne täis nõukaaegseid militaarrajatisi ja mis eriti huvitav, et polegi prügi täis veetud 😉 Tegevust jätkus kohe tükiks ajaks nende uurimisega. Aga lõpuks sai tee otsa pankranniku all ja tuli tuldud teed tagasi sõita. Turnisime kuskilt suva kohast pankranniku peale ja võtsime suuna Põllküla poole. Kaardilt vaatasime, et kuskil sealkandis peaks mõni juga olema.
Jõudsime vähe lagedama koha peale. Kuskil siin pidavat olema Valli juga ja Põllküla juga. Pole neist varem isegi kuulnud midagi, veelvähem näinud. Mõtlesime, et äkitse seekord neid näeb aga võta näpust. Polnud neist haisugi praegu. Ainult paar luike hakkas merel silma. Tuleb välja, et suurveega pidavat need toimima. Luusisime niisama mööda pankrannikut ja varemeid veidi. Kohe näha, et siinkandis käib sõjavägi harjutamas. Kui vähegi teravam silm siis hakkab padrunikesti silma igal nurgal 😉 Kuna ühtki otsitud juga ei leidnud liikusime edasi.
Siinsamas avastasime veel ühe uue asja. Olen küll kuulnud talukalmistutest aga ühelgi veel ise reaalselt käinud ei ole. Nüüd siis see asi ka tehtud. Kirjade järgi peaks see olema perekond Evald’ite perekonnakalmistu ja maetuid on siin 9, muuhulgas on siia maetud ka kunstnik Nikolai Triik. Tema ema olla pärit sealt talust. Jälle üks selline põnev kohake mis tasub külastamist.
-
Veel üks põnev kalmistu pakkus üllatusi.
Alati kui kimad Paldiskist Padisele või vastupidi olen vaadanud vilksamisi, et tee ääres üks huvitav vana kalmistu aga aega pole olnud lähemalt uurida. Nüüd oli sinnakanti jälle asja ja otsustasin selle kalmistu ka üle vaadata. Väidetavalt ei ole selle Harju – Madise kalmistu vanus teada. Varaseimad daatumid hauatähistel on 19. sajandi esimesest poolest. Kalmistule on maetud 20. sajandi teise kümnendini. Kalmistu aktiivne kasutamine lõppes arvatavasti Harju-Madise uue kalmistu rajamisega 20. sajandi teisel aastakümnel. Kuigi seal on ka matuseid hilisemast ajast, viimased kuskil 1960. aastatest. Siin pisikesel kalmistul on ka kabeli varemed. Kunagi võis muidugi see kalmistu olla ilusa koha peal mere kaldal. Muinsuskaitseameti andmetel on see kalmistu hauatähiste poolest väga rikkalik. Tervikuna või fragmentaarselt on säilinud lubjakivist 152 sammast ja 2 plaati ning üks ratasrist; sepistatud rauast 225 risti, neist kaks külasepa ratasristi ja üks väike, kivilt 35 cm kõrgune külasepa aasrist ning 6 varbaeda; valatud metallist 42 risti ja üks aed; üks graniitsammas; üks omapärane, töötlemata puidust, tsingitud plekist nimetahvliga rist. Tänapäeval on kalmistu maha jäetud ja praktiliselt hooldamata. Ainult ühel platsil nägin lilli ja küünlaid
Muidugi on siin kalmistul ka midagi sellist mida ma veel ei ole kohanud ühelgi teisel kalmistul ja ilmselt on see ka Muinsuskaitseametil kahe silma vahele jäänud. Üks hauaplaat mis eemalt tundus dolomiit äratas siiski väikest kahtlust. Pidin kohe seda näppima minema ja mida ma avastan…… Kui ise poleks näinud ja näppinud siis ei usuks elusees, et selline asi on….. Vahtplast mis vahtplast.
Vanu lagunenud riste oli siin päris palju aga huvitaval kombel ei leidnud ühtegi puusse kasvanud risti. Selleeest oli legona neid olemas õige mitmeid. Jälle üks põnev koht tegelikult kus tasus käia.
