• Viimne puhkepaik

    Uus tiir kalmistutel

    Nonii tegemisi on kogunenud juba niipalju, et tuleb teha mitu pikemat töösõitu. Esimeseks pikemaks sõiduks võtsime kiiremad ja kergemad tööd, et saaks natuke ringi ka vaadata. Jüris ja Kosel pole eriti midagi ringi luusida, paar küünalt ära ja minekut. Natuke pikemalt luusisime Järva – Madise kiriku ümbruses. Ma polegi siin varem luusinud, nüüd sai selle vea parandada. Järva-Madise kirik olla pühitsetud evangelist Matteusele, kuigi kihelkonna nimi oli algselt hoopis Goldenberg. 14. sajandi alguses oli Hoyer von Goldenberg Saksa Ordu Järva foogt, ilmselt oli ta nii kiriku kui kihelkonna rajajaks. Pühakoda ehitati käidavasse kohta, Albust Paidesse suunduva tee äärde, kuhu võisid kokku joosta ka kohalikud teed. Järva foogt oli ka 15. sajandi algul rajatud kivikiriku ehitaja. Sellele viitab kooriruumi päiskivi, millel on liiliatega ümbritsetud ristiga vapp. Kuigi pole teada, kas rist oli musta värvi aga kahtlust pole, et tegemist on Saksa Ordu vapiga. Liilia oli ordu kaitse-pühaku Neitsi Maarja sümbol ja Järva foogt kasutas seda oma pitsatil keskse kujundus-elemendina. 19. sajandil valmis kiriku läänetorn. Sellest on saanud oluline osa Tammsaare teostes. Kirikusse sisse küll ei saanud aga resti vahelt sai piiluda. Tundub teine päris edev olevat. Siinsamas on ka päris palju põnevaid varemeid, mis otstarve neil on ei tea. Siin kirikuaias on ka hulganisti kohalike mõisnike kabeleid. Siinsamas on veel vabadussõja ausammas. Pikalt luusida polnud aega natuke vaja tööd ka teha 😉

    Järva – Madise vana kalmistu oli järgmine sihtpunkt. Üks plats oli vaja korda teha aga ei leidnud kuidagi üles. Selline põnev juhatus oli, et väravast sisse ja ristmikust paremale ja siis ca 10 meetri pärast on vasakul pool plats. Nujh ristmikke siin jätkus aga õnneks polnud kalmistu suur 😉 Üles ikka ei leidnud, tegelikult käisin mitu korda platsist mööda aga ei jaganud ära….. Nimi ei klappinud. Tuli välja, et tellija kirjutas nime valesti. Pole hullu lõpuks leidsime üles ja tegime korda. See kalmistu on muidugi natuke kuulus ka. Siia on maetud Tammsaare vanemad aga kuulus pole selle pärast. Vaid ikka miski kummalise tembu pärast kus vallavalitsus lasi tuimalt asja lagedaks lükata “kännujuurimise” nime all. Sellest saab lugeda siit. Ja veel üks huvitav asi oli…. hullult oli kalmistul puravikke.

    Vahepeal sai külastatud veel paari pisikest kalmistut ja platsid korda tehtud. Lõpuks olime otsaga Hallistes, siin on päris äge punane kirik ja bussijaam. Ükspäev uurin seda kirikut lähemalt.

    Halliste kalmistu on juba suht tuttav kohake, õige mitmeid platse siin renoveerimas ja hooldamas käinud. Seekord ka paar väikest hooldust ja paar ülevaatamist hinnapakkumise jaoks ja tuld edasi järgmisse kohta.

    Helme kalmistu on ka üks päris äge kohake nagu Helme kalmistu. Siin näeb ka kõikvõimalikke riste ja piirdeaedu. Muidugi päris palju hooldamata haudade sildikesi hakkas silma, siin pole nad muidugi kiiskavalt kollased vaid väiksed tagasihoidlikud tahvlikesed.

    Helme kalmistul näeb ka kõikvõimalikke pronkskujukesi ja puust mesikäppa nägi ka 😉 Kui asjad aetud võtsime suuna Valgale. Seal oli ka vaja paar asjatoimetust.

    Valga kalmistul oli kohe paar head näidet miks ei ole hea valada betoonist hauapiiret kõrghaljastuse all. Puud kasvavad suureks ja lõhuvad kõik piirded ära. Kõrghaljastuse all on otstarbekas kas nn. “lego” või murupiirdega plats. Igal kalmistul on midagi isemoodi. Tavaliselt on selleks igasugused huvitavad ristid. Siin jäi ka mõni selline omamoodi rist silma. Muidugi ei saa märkimata jätta ühte hauapiiret kus lõvid hoidsid kette. Tavaliselt on piirdeks ikka sellisel puhul üks kett aga siin ikka kohe 3 rida ketti. Väga äge nägi välja. Aga siit edasi enam toimetada ei jaksanud kobisime Annimatsile kotile, et hommikul vaikselt jätkata.

    Hommikul väike töö Sangaste kalmistul, siin oli erinevaid vanu riste ikka päris palju, mida mujal pole näinudki. Paar metallaeda oli ka siin taastatud. Ühel jäi silma isegi moodne Vasara lukusüdamik 😉 Kui siin asjad aetud võtsime suuna kodupoole tagasi aga mitte otse vaid ikka väikse ringiga 😉

    Otepää kalmistul jäi silma paar natuke teistsugust piirdeaeda, siin väga pikalt luusida polnud aega, veel paar kohta on vaja üle vaadata õhtuks.

    Tartu Pauluse kalmistule oli samuti asja. Siin hakkas ka kohe eriti palju silma hooldamata hauaplatside silte, ometigi kalmistu ju keset linna kõik käe jala juures. Siin II MS mälestusmärk kah keset kalmistut. Siin on huvitav see, et hullult on igasugu kujukesi aga samas on need päris ägedad. Kui asjatoimetused aetud kimasime Laiuse poole

    Laiuse kalmistul oli ka päris palju hooldamata haudade silte. Neid jäi silma pea igal nurgal. See ka selline huvitav kalmistu millel tasub luusida. Kõikvõimalikke erinevaid ristikesi ja muud näeb siin. Ja tavatult palju on siin näha kuidas loodus teeb oma tööd. nii mitmedki piirded on puud omale võtnud. Kui siin asjad aetud jäi veel paar kohakest läbi käia ja saabki ringiga koju.

    Järgmine peatus oli Kodavere kalmistu, see on ka hirmus vana kalmistu. Toimetasime asjad ära ja vaatasime veidi ringi. Väga vana kalmistu kohta oli see väga avar ja sirgete ridadega kalmistu. Ei mingit kaootilisust. Kiriku juures jäi silma äge kemps, triibuline nagu piiripunkt kahju, et sisse ei näinud… Tabalukk oli ees. Nüüd jäi veel selle korra viimane punkt, siis saab koju.

    Vot Jõhvi kalmistul näeb ka põnevaid riste. Algul vaatasin, et hullult spiraalmotiividega riste ja värke aga ei saanud pihta mis värk on. Aga pärast jagasin ära…. kaevandus ju… Puuridest tehtud ristid, igati praktiline kasutusala. Jõhvis on ka päris äge urnisein, pole sellist kuskil mujal näinudki.

    Nii, selleks korraks said väiksemad tööd tehtud, järgmise tiiruga niipalju teha ei jõua. Siis tulevad platside renoveerimised.

  • Viimne puhkepaik

    Inimeste kummalised tegevused kalmistul.

    Viimasel ajal näeb kalmistutel päris kummalisi asju, ei saa aru miks nii tehakse… Üks kõige süütumaid selle kõrval on muidugi ilusa hauakivi tuimalt üle värvimine, ega see värv kivi ilusaks ei tee pigem rikub selle lõplikult ära. Nüüd sellest kivist asja saada on väga keeruline. Ilmselt mindi lihtsama vastupanu teed, selleks korraks on “ilus” aga tegelikkuses rikuti kivi ära. Kui ise ei oska kivi puhastada siis võiks ju konsulteerida mõne spetsialistiga kes selle puhtaks teeks.

    Siin veel üks näide mis veel kummalisem. Kui võtad kalmistult haua koristamiseks ämbrid siis võiks ju prügi viisakalt ära valada prügikastidesse mida leidub igal nurgal aga keegi on arvanud, et prügi võib vedelema jätta koos ämbritega …. Küll keegi järgmine tühjaks valab…

    Üsna sageli näeb viimasel ajal kuidas platsid on puhtaks tehtud aga prügi vedeleb platsi servas kuhjas… Ja veel kummalisem oli näha ühel Tallinna nn “kuulsuste” kalmistul seika… Käisin ühte platsi mitmel päeval renoveerimas. Platsi kõrval oli paar suurt platsi mis ilmselt juba pikemalt hooldamata, samas oli seal käidud ja küünlaid pandud. Vahepeal jäi paar päeva töödega vahele ja siis uuesti minnes pidin p… kukkuma nähes mis toimunud oli… Üks nendest hooldamata platsidest oli vahepeal enamvähem korda tehtud aga kõik see praht koristusest oli uue asukoha leidnud naaberkalmel….. Ja mitte kuhjas vaid laiali loobituna. Kus küll on selliste inimeste mõistus kes nii teevad….

  • Viimne puhkepaik

    Kuidas ühest sai mitu…

    Helistas üks tore tädi ja kurtis, et tema lähedaste hauakivilt on värv maha kulunud ja kiri pole loetav, äkki ma saan aidata taastamisega. Kuna asi suht üle õue leppisime ülevaatuse aja kokku. Kohapeal selgus, et tegelikult ei ole mitte värv maha kulunud vaid hoopis kivi looduse meelevallas määrdunud. Leppisime kokku, et teeme kivi puhtaks ja lisaks veel hauapiirde ka, et kalmistupühaks näeks asi ilus ning samblavaba välja. Samas tuli jutuks kas ma veel mõne kivi ja piirde puhtaks teen…. ja nii see asi läks…. veel üks ja veel üks… Lõpuks kogunes siin tööd mitmeks päevaks. Tuli nii hauaplaate kui piirdeid puhastada ja ega kirjete värskenduski tegemata jäänud.

    Tööde vahepeal sirutasime veidi jalga ja tegime mõned pildid huvitavatemast hauaplatsidest. Loominguliselt saab läheneda küll, kui jääda reaalsuse piiridesse. Isegi tagasihoidliku paekiviga saab teha väga ilusa piirde ja ega murupiire ka paha pole kui see maitsekalt kujundada.

    Siin oli isegi üks rist üle elanud looduse poole omale võtmise. Ühe haru külge oli jäänud mälestus puust mida kaunistas üraskite poolt tehtud muster.

    Siin piltidel mõned tulemused kah näha.

  • Viimne puhkepaik

    Nissist Pärnamäele

    Natuke oli tööd kogunenud jälle, panime logistika paika ja toimetama. Seekord alustasime kaugemast nurgast kodupoole tulekuga. Sai Nissis paar platsi korda tehtud ja mõni veel üle ka vaadatud.

    Kui kalmistul toimetatud uurisin natuke mis materjali on kohe letist kalmistule võtta… No ühtteist ikka on võtta iseküsimus kas sobib. Muidugi natuke kehv selle asja juures, et neid lühikesi “lego” tükke on on kohe võtta aga pikemaid ainult ootetööna ca 2 nädalat. Kummaline, et viitsitakse tolmu koguma toota 50 cm junne aga meetriseid või pikemaid mitte. Mis teema seal on ei jaga pointi ära. Samas kogesin, et elatakse vist piisavalt hästi, tehes mitmesse firmasse hinnapäringuid ei vastata üldse või siis nädala pärast…. Milleks siis üldse kodulehtedel hoida päringute otselinke???

    Lõpuks jõudsime tiiruga Pärnamäele, tegin mõned pildid erinevatest kujunduse ja disainielementidest. Päris põnevaid aga samas lihtsaid ja praktilisi hauaplatse näeb selles vanemas osas. Uus osa on muidugi väga bling-bling. Siin tegime mõned hooldustööd ka kiirelt ära.

  • Viimne puhkepaik

    Töine päev mööda kalmistuid.

    Võtsime ette mõned kaugema nurga tööd, logistika paika ja minek. Kõigepealt väike peatus Põltsamaal. Vaatasime veidi kohalikul surnuaial ringi. Tundus selline suht põnev olema aga pikalt aega uurida ei olnud. Järgmine kord kui rohkem aega süveneme sellesse. Paar kiiret klõpsu ja tööle.

    Töö tehtud panime kohe edasi, pikk sõit ees unistada pole aega.

    Järgmine suurem peatus tuli Räpinas. Vaatasime veidi ringi ja otsisime õiget platsi. See on ka selline huvitav surnuaed kus tasub luusida. Mul muidugi see suht läbi kolatud aga eks alati leiab midagi uut.

    Seekord jäi siin silma omapärane pink mille jalgadeks oli kasutatud kõrgepingeliinide isolaatoreid. Veel oli siin üks minumeelest täiesti praktiline nn. murupiirdega plats. Kääbas lilli täis istutatud ilusti, väga ok nägi välja.

    Kui kiire tiir tehtud tuli toimetama hakata. Toimetamist oli siin päris palju ja õige mitu kärutäit heina vedasime ära. Aga lõpuks sai asja, pakkisime asjad kokku ja minekut järgmisse kohta.

    Elva kalmistul vaatasime paar asja üle ja kohe edasi. Kell juba sada aga üks koht veel käimata.

    Lõpuks jõudsime Halliste kalmistule, see oli ka selleks korraks viimane töö. See on päris vana kalmistu, nagu sildilt näha siis rajati see 1773 aastal. Enne seda maeti kiriku juurde.

    Vot see kalmistu on ka päris põnev igasugu piirete, mälestusmärkide ja sammaste poolest. Siia pean uuesti asja tegema ja pikemalt.

    Muidugi eriti lahe oli siin tööriistade hoidja. Selliseid oli kohe õige mitmeid kalmistul, igavesti praktilised asjad. Samas jäi silma ka selliseid mittetavapäraseid riste. Kitsarööpmelise raudtee relsid on siin kalmistul ikka hästi kaubaks läinud ja veetorud koos põlvedega samuti 😉 Üllataval kombel ei näinud ühtki tervet metallpärga. Ainult mõned katked hakkasid silma. Nii vanal kalmistul võiks ju mõni olla.

  • Viimne puhkepaik

    Juriidilised nüansid kalmistutel, mida peab platsiomanik kindlasti teadma.

    Nonii, tuli ära see esimene pääsuke. Juba tükimat aega tagasi kirjutasin blogis Kalmistuseadusest ja muudest õigusaktidest mida tuleb platsiomanikel jälgida. Platsiomanikud tellivad oma nägemuse järgi jumal teab mida, süvenemata eeskirjadesse. Kui püüad selgitada, et vot ei ei tohi kalmistul näiteks valada meetri kõrgust roosat hauapiiret. Siis kohe läheb lahti õienduseks, aga naabritel ju on 😀 😀 Räägid, et need ju ehitatud aastaid tagasi siis veel võis aga enam ei tohi. Muidugi mis on selle asja juures probleem, et paljudel tegijatel on samuti eeskirjadest suva. Põhiline, et saaks tellijalt raha kätte kuidagi. Aga kes pärast vastutab…. Eks ikka platsiomanik ju. Olen ise nii mõnegi sellisega kalmistutel kokku sattunud, kui küsid, et ehitate siin punast väljakut aga ei tohi ju eeskirja järgi. Vastuseks tuleb tavaliselt…. pohhui…. klient tellis meie ainult teeme, mis edasi saab ei huvita.

    See selleks… juhtum oma kogemusest…. Sooviti saada hinnapakkumist ühe platsi piirde ehituseks ja platsi korrastamiseks. Aga tellija ei teadnud platsi täpseid mõõte, hakkasin uurima mis mõõdud sellel platsil siis lõpuks on. Ei hakanud kohe uurima kas antud platsile on kasutaja registreeritud, kuna hinnapakkumise jaoks ei ole mul veel vaja seda teada, seda on mul vaja teada alles siis kui reaalselt ehituseks läheb. Suheldes mõõtude teemal väga toreda ja asjaliku kalmistuvahiga öeldi kohe, et mind huvitavale platsile pole ennast keegi registreerinud kasutajaks. Kuni see pole tehtud võin küll tellijale pakkumise teha aga juriidiliselt ehitama hakata ei tohi, sest nö. “tellija” ei ole sellel platsil mittekeegi…. missiis, et tema lähedased on sinna maetud.

    Ja milles küsimus…..

    Asi väga lihtne… Kui käid oma lähedaste platsi hooldamas ja näiliselt asi korras…. siis juriidiliselt ei ole sa seal keegi, seni kuni pole ennast nõuetekohaselt registreerinud hauaplatsi kasutajaks. Alles peale registreeringut võid seal suuremalt toimetama hakata. Muidugi platsi riisumist ja lillede istutamist see ei sega, kuigi ka siis oled juriidiliselt “suva vennike” kes heast tahtest läks surnuaeda kalmu kohendama.

    Ilmselt peale seda kui üleminekuaeg läbi saab ja te pole ennast kasutajaks registreerinud võib juhtuda selline tragikoomiline asi… Hoolitsedes lähedase platsi eest tuleb kalmistuvaht või turvamees ja ajab teid minema kuna teil puudub kasutusleping. Leping annab teile seadusliku õiguse platsil toimetamiseks. Vot siis võite tellida kas hoolduse, renoveerimise või sobiliku piirde ehituse kui ise teha ei jaksa. Tellides piirde või platsiehitust peate arvestama kindlasti kohalike eeskirjadega. Juhul kui ehitate või lasete ehitada oma fantaasia järgi võib juhtuda, et kästakse kogu ehitis likvideerida ja saate veel karistada ka. Seetõttu soovitan alati enne kui hakkate midagi ehitama või tellima konsulteerige pädeva teenusepakkujaga.

    Lisan täpsustuseks, kes veel ei tea. Hauaplatsi kasutajaks tuleb ennast registreerida selles omavalitsuses kus plats asub. Mõningatel kalmistutel saab lepinguid sõlmida ka surnuaiavahi juures. Lepingu sõlmimine on veel tasuta ja sõlmitakse vastavalt kohalikule eeskirjale kas 5, 10, 15 või 20 aastaks.

  • Tripid,  Tsill,  Viimne puhkepaik

    Pakri poolsaarel luusimas.

    Ükspäev alles sattusime puht juhuslikult vastavatud Padise kloostrisse. Sattusime järjekordselt siiakanti luusima. Egas midagi, küll küllale liiga ei tee 😀 Vaatasime need asjad ka üle mis eelmine kord vaatamata jäid 😉 Eelmine kord jäi näppimata see keldris olev arvuti. Sealt peaks saama lugeda infot kogu kloostri eluolu kohta alates sünnist. Tutvusin selle imeriistaga natuke lähemalt. Ongi nii, et ühel pool on ajaloo kohta info ja teisel pool väike ajalooteemaline mäng. Kogu värk on selline moodne ja puutetundlik nagu tänapäeva asjad ikka aga….. Näppida seda suht porr, tänapäeva mõistes on asi ikka väga aeglane. Selline tunne nagu oleks seal vana 486 kasutusel. Igale puudutusele reageerib terve igaviku. Algul mõtlesin, et loeme selle ajaloovärgi läbi. See tundus üsna põnev aga peale paari lehte lihtsalt loobusin. Ei jaksanud niikaua oodata millal uus leht reageerib. Meil jäigi asi lõpuni lugemata.

    Padiselt edasi pidasime plaani luusida Leetse kandis ja muidugi sujuvalt paar peotäit karulauku ka korjata 😉 Kui karulauk korjatud tiksusime mingit suva teed minema. Ma sealkandis ikka natuke luusinud varasemalt ka aga nagu kogemus näitab siis ei tea asjadest eriti miskit. Nii ka seekord, alati tasub sõita mingit suva teed ja sa näed asju millest aimugi polnud…. Terve mereäärne täis nõukaaegseid militaarrajatisi ja mis eriti huvitav, et polegi prügi täis veetud 😉 Tegevust jätkus kohe tükiks ajaks nende uurimisega. Aga lõpuks sai tee otsa pankranniku all ja tuli tuldud teed tagasi sõita. Turnisime kuskilt suva kohast pankranniku peale ja võtsime suuna Põllküla poole. Kaardilt vaatasime, et kuskil sealkandis peaks mõni juga olema.

    Jõudsime vähe lagedama koha peale. Kuskil siin pidavat olema Valli juga ja Põllküla juga. Pole neist varem isegi kuulnud midagi, veelvähem näinud. Mõtlesime, et äkitse seekord neid näeb aga võta näpust. Polnud neist haisugi praegu. Ainult paar luike hakkas merel silma. Tuleb välja, et suurveega pidavat need toimima. Luusisime niisama mööda pankrannikut ja varemeid veidi. Kohe näha, et siinkandis käib sõjavägi harjutamas. Kui vähegi teravam silm siis hakkab padrunikesti silma igal nurgal 😉 Kuna ühtki otsitud juga ei leidnud liikusime edasi.

    Siinsamas avastasime veel ühe uue asja. Olen küll kuulnud talukalmistutest aga ühelgi veel ise reaalselt käinud ei ole. Nüüd siis see asi ka tehtud. Kirjade järgi peaks see olema perekond Evald’ite perekonnakalmistu ja maetuid on siin 9, muuhulgas on siia maetud ka kunstnik Nikolai Triik. Tema ema olla pärit sealt talust. Jälle üks selline põnev kohake mis tasub külastamist.