-
Türgi trip. Söök-jook
Seekord katsetasime siis nii, et tänavatoitu ei söönud kuna meil oli hotellis kõik hinnas 24/7 😉 Siin väike ülevaade menüüst, ma suht kõigesööja aga…. Suhteliselt üks ja sama toit koguaeg erinevate variatsioonidega juba kolmandal päeval viskas kopa ette 😀 Igatahes kana siin süüa ei kõlvanud, seda oli küll igas variandis aga müstika kuidas nad oskasid selle isegi kastmes nii ära kuivatada, et saepuru on ka selle kõrval mahlasem. Lambaliha või parti oli ka, need polnud kah suuremad asjad neil kuigi nad peaks seal lambaga suht kodus olema. Part samamoodi jube kuiv. Krt ei saa aru kes siin kokk on 😀 😀 Aga vasikaliha ja mingi tundmatu looma maks oli küll hea, see oli ikka praetud ohtra sibulaga ja mitte liiga üle küpsetatud/hautatud 😉 Põhiroaks oli ikka üldjuhul riis, vahel ka makaronid. Hommikul sai lisaks kas praemuna või omletti, seda nad õnneks väga p… keerata ei osanud. Vahel sai ka pitsat, vähki ja muid mereande. Mingi heeringa laadne kala oli ka saadaval aga jube luine ja soolane, väga süüa ei kannatanud. Magustoitudega sama teema, valik üüratu ja näevad edevad välja aga süüa kõlbab mõni üksik. Siin on 2 varianti kas üüratult magus või täiesti maitsetu. Kohviautomaadid on siin ka paljudes kohtades aga kohv alla igasugu arvestust. Ei ole veel nii sitta kohvi saanud kui siin hotellis. Lattest ei hakka rääkimagi see tehakse miskist valgest ollusest mis on piimast väga kaugelt mööda käinud. Isegi kohviku kohv oli täis saast kuigi automaat selle tegemiseks teine. Vahel oli küll selline tunne, et see kohv mis oli juba masinast läbi käinud kuivatati ära ja saadeti teisele ringile 😀 😀 või tehti seda kohvilaadse joogi puru vanadest rannaplätudest 😀 😀 Võtsid pika hambaga paar lonksu ja tormasid tänavale päris kohvi jooma. Ainuke asi millega kunagi mööda ei pannud on arbuus ja viinamarjad, õunad-pirnid on siin kummalise maitsega. Mett sai siin kärjest ise murda, see oli lahe teema muidugi. Mujal pole sellist asja kohanud.
Minumeelest on väga ok latte Qualista Beacil ja Osmanis. Forell oli täitsa ok Canyon Parki restoranis, kuigi oleks võinud veidi mahlasem olla, nats liiga üle küpsenud. Paar mintsa vähem ahjus ja asi oleks super olnud. Siin oli lisatud kalale ainult veidi soola ja kala maitse oli ilusti säilinud, meil kiputakse hirmsasti lisama kõikvõimalikke maitseaineid ja lisandeid kalale, et jumala eest kala maitset ei tunneks. Kui arvestada kultuurilist eripära teatud toitude osas mis peaks siin väga head olema siis ikkagi oskavad nad selle kuidagi sinnasamusesse keerata, ei tea kas on tegemist masstootmise või krt teab millega. Igatahes need 24/7 asjad on suht porno, vähemalt siin hotellis küll. Järgmine kord söön tänaval nagu siis kui Ziilul külas käisin on vähemalt valikut 😉 Ilmselt oli see esimene ja viimane kord minu jaoks kus ma võtan omale kõik hinnas variandi, hea mugav on küll aga paras porno kah. Kokkuvõtvalt võin öelda, et ma teen paremini süüa 😀 😀
-
Türgi trip. Tulekahju
Ühel hommikul peale hommikusööki tiksusime rõdul kui järsku hakkasid kopterid üle hotelli lendama veekotid kõhu all. Mõtlesime mis teema on? Hääle järgi oli kuulda, et suht meie hotelli juures rannas müdistavad.
Lonkisin vaatama mis toimub. Päris äge vaatepilt oli kuidas kaks kopterit käisid merest vett ammutamas ju kuhugi transportimas. Vaatasin, et ajaliselt teevad tiiru ära jube ruttu seega kaugel ei saa olla miski tulekahju.
Väike video kuidas profid töötavad 😉
Lonkisin hotelli ette ja nägin, et hotelli vastas mägedes mets põleb. Ilmselt oli see õhtune ja öine äike kuskile sisse lajatanud. Näha oli kuidas ühest mäekurust tõuseb suitsu ja kopterid heidavad sinna vett peale. Ega pikalt läinudki, kuskil pool tunnikest ja oli kustutatud. Mägedes ilmselt muudmoodi kustutamine pole mõeldavgi. Aga see oli jälle üks põnev kogemus näha kuidas kopterid vett võtavad ja tulle heidavad. Seda ilmselt igapäev ei näe ka sealkandis sest kogu hotelli personal oli välja jooksnud vaatama 😀 😀 Kui nägid, et ma pika toruga pilte tegin palusid näha mida ma suutsin jäädvustada 😉
Veel üks väike video 😉
-
Türgi trip. ATV safari Maxwell toursiga.
Siis kui ma noorte peale vihastasin ja hamami läksin käisid need ja sebisid ATV safari järgmiseks päevaks. Aga noh nagu neil kombeks siis ega ju küsida ei viitsita a’ la “mes sa vanamees ikka asjadest tead” 😀 😀 Võeti miski suva pakett, ma ise oleks tahtnud minna mitte Maxwell touriga vaid Ginza touriga. Vahe selles, et Ginza korraldab asja Göynüki kanjoni juures aga Maxwell korraldab Kuzderes. See selleks hommikul kokkulepitud ajal oli jälle buss hotelli ees ja minek. Huvitav, et seekord saime selle kummalise palja kahemättalise mäe taha tsillima. See mägi paistab tee pealt kui Kemerist Tekirova poole sõita ja on mind kuidagi kummitama jäänud. Kusjuures seal see pisike külake mille servas Paradise Quad Safari asus oli täis tühje majakarpe, katused peal aga uksi-aknaid pole ja neid oli seal ikka nii kümnete viisi.
Lõpuks olime kohal. seal tehti kiire juhend kuidas ja mis. Minu jaoks polnud midagi uut peale selle, et ATV oli 250 kupsine. See suht võrr minu jaoks. Kunagi töö oma oli ikka 650 kupsine 😉 Lõpuks jagati kiivrid ja prillid välja. Kes pilte tahtis pidi natsa peale maksma, see tüüpiline teema igalpool ja hind ka suht sama 25$ Tegelt päris kirves aga noh poistel pappi oli võisid vähe laiamist lubada 😀 Kõigepealt tehti sealsamas prooviring, et näha kes oskavad sõita kes mitte. Mitteoskajad saavad kaasa sõita kellegi tagaistmel 😀 😀 Ma sõitsin kõige viimasena siis oli hea ülevaade ees toimuvast. Vaatasin, et vanem sõitis enamvähem aga noorem on ikka põline rollumees 😀 😀 igas kurvis tahtis jalga maha panna 😀 😀 😀 Nuh aga prooviringi said kõik edukalt tehtud. Edasi sõitsime siit keskusest mööda asfaltteed mäest alla orgu.
Irrrwwww mööda sirget teed mäest alla sõites arvas noorem poiss miskipärast tühjalt kohalt paremale keerata 😀 😀 Pani raginal alla päris järsust kohast krt hea, et üle kuudi ei käinud. All maandus sellesse kohalikku ilgelt pikkade okastega põõsasse 😀 😀 Sääred olid nagu oleks läbi kibuvitsasalu jooksnud 3 kilomeetrit 😀 Õnneks muud häda ei olnud kui hullid kriimud, tiba verd, isegi ATV jäi terveks. Egas midagi instruktor pani teise poisi taha istuma ja sõit jätkus sujuvalt. Kes ATV võsast ära korjas ei tea aga ju see orgunnitud. Krt kahju, et see vennike kes tsikliga kaasas sõitis ja pilte tegi ei jõudnud pildistada seda maandumist 😀 Edasi läks sõit sinkavonka mööda jõekallast ca paar kiltsa.
Siis oli väike 5 mintsane joogi ja suitsupeatus. Instruktor tuli rääkima minuga, et kle ma algul instrueerisin kõiki, et püsti ei tohi sõita aga ma peeglist vaatasin, et sa kõik kurvid ja mättalised kohad lasid püsti nagu proff. Sina küll esimest korda ei sõida. Nu ma siis vaikselt mainisin, et ATV mul operatiivsõiduk aastaid oli 😀 😀 Vana kohe rääkima, et kle sa võiks siia instruktoriks tulla, meil hädasti vene ja eestikeelseid instruktoreid vaja. Lubasin mõelda ja tulla kui neil on normaalsed ATV. Vana ütles, et varem neil olid ka 650-sed aga turistid panid nendega võssa koguaeg, liiga äkilised. Küsisin palju siis võrridega võssa pannakse, ütles, et ikka oma 5-6 korda hooaja jooksul. Aga tagant otsasõite pidi olema hullult, pidurdada unustatakse 😀 😀 sellepärast ka megarauad ehitatud ATV ette ja taha 😀 😀 Kui suitsukas läbi kimasime ringiga algusesse tagasi ja buss viis hotelli. Kogu sõit kestis ca 45 mintsa. Kokkuvõtvalt kes ATV esimest korda näeb sellele täitsa sobilik teema, minu jaoks ei midagi erilist. Ma oleks oodanud ikka palju kurvilisemat, mättalisemat ja kiiremat rada.
-
Türgi trip. Crystal Aura
Siin natuke pilte meie nädalase kodu õuest 😉 Õues sai malet mängida ja basseinis hullata. Hullult igasugu baare ja muid söögikohti. Isegi oma cathouse oli peatänaval 😀 Ja need kassid….. on igalpool 😀 😀
Rannas oli igasugu variante lebotamiseks, siitsamast sai rentida nii kaatrisõitu, parasailingut kui ka jette. Kõik asjad käe-jala juures. Söök saadaval väidetavalt 24/7 aga meie kogesime, et ega ikka ei olnud küll asi päris nii. Nii mõnelgi õhtul olid mitmetunnised augud kus ei saanud süüa kusagilt. Söögikohtade lahtiolekuajad muutusid sujuvalt, kui infolehel ajad kirjas siis see igakord päris nii ei olnud. Oli juhuseid kus vaatad infolehelt, et peaks lahti olema… Marsid kohale aga asi kinni, kohapeal hoopis teine kellaaeg ja need kellaajad muutusid sujuvalt. Ilmselt iga kohvik või söögikoht otsustas ikkagi sujuvalt millal nad lahti on 😀 😀 Isegi see kus oli igapäevaselt hommiku ja õhtusöök tehti öösel uuesti lahti kuidas jumal juhatas ja ükspäev ei tehtudki lahti nt.
Õitses siin igasugu asju. Meie toa juures oli isegi banaanipuu 😉 Polnudki ennem banaanipuud lähedalt näinud. Üldiselt täiesti ok hotell kus ei ole miskit öö läbi toimivat läbu, hiljemalt kell 1 öösel oli laval üritus läbi. Samas isegi kui poleks siis meie tuba oli nagunii sellises kohas kuhu see poleks kostnud kuidagi. Toad siin hotellis enamjaolt oma rõdudega, konditsioneerid toas jne. Külmik oli vett täis aga need olid väiksed klaaspudelid. Kusjuures see klaaspudelis vesi oli palju parem kui plastpudeli oma. Seda plastpudeli vett sai niisama väljas pea igal nurgal asuvatest külmikutest ise võtta. Ja kohviautomaate on ka igal nurgal aga kohv on siin täis saast. Siin hotelli territooriumil ei õnnestunud kordagi saada normaalset kohvi. Ei tea millest seda siin tehti ja piima asemel oli mingi hall ollus mis oli piimast ikka väga kaugel. Kokkuvõtvalt päris ok hotell, tasub elamist küll 😉 Selle hotelliga on ka muidugi üks kummaline asi mis mulle nüüd meenus kui seda jutukest kirjutasin. Mitu kuud tagasi Ziilu ütles, et nägi unes kuidas ma sain 2 piletit Kemerisse Crystal Aurasse…. Ütle veel, et unes asju ei näe ette.
-
Türgi trip. Öine Kemer
Päeval Kemeris kolistatud küll ja juba sai natuke öösel ka luusitud ja pildistatud puusalt. Seekord proovisime statiivilt ka. Kurja muud polnud midagi hea soe aga hull tuul, statiivi lahti teha ei saanud tuul oleks selle pikali puhunud. Isegi kõige madalamas astmes kõigutas krt 😀 Katsetasime vähe hotelli hoovis ja rannas, nu midagi sai kah. Siis läksime laiasime vähe linnas.
Kui linnas ka laiatud kobisid poisid hotelli tagasi aga mina tahtsin näha öist Kemerit mäe otsast. Laenasin paari liiri eest jalgratta ja väntasin üles. See üles väntamine polnudki kõige hullem muidu aga see tuul kurivaim tahtis pikali puhuda 😀 Ai kurja see väntamine tasus ära, pildid pole pooltki seda milline vaade sealt tegelikult avanes. Ehhhh seda peab oma silmaga nägema. Muidugi piltide tegemine oli omaette seiklus, kui maa peal oli juba kõva tuul siis mis veel siin 300 meetri peal oli…. Aga kõik kes te Kemerisse satute käige kindlasti öösel seal Idyros nimelisel mäel ja te ei kahetse… Ziilu see on sulle midagi 😉 Isegi mul tõmbas see vaade lõua põlveni lahti 😀 😀
-
Türgi trip. Myra – Demre – Kekova Maxwell toursiga.
Kimasime täna oma esimesele tripile, neid trippe saab nii hotellist reisikorraldaja käest sebida kui ka tänavalt. Ja nagu elu näitab siis siin need venekeelsed enamjaolt. Tänavalt saab nad kätte ka pea poole odavamalt, ja kui veel kaubelda ka viitsid siis saab veel midagi alla. Me saime kolme peale suht mõistliku hinnaga tripi. Lõuna oli hinnas. Start oli hommikul 08.00 hotelli eest. Osa rahvast oli juba bussis ja osa korjasime veel peale. Giid oli meil üsna asjalik ja seletas jooksvalt kõike. Teel kimasime läbi Kumluca linna, selles linnas on jube palju kurkide ja tomatite kujulisi postamente. Giidi sõnul pidavat siit linnast pärit olema enamus mujal euroopas müüdavatest kirsstomatitest…. võibolla tõesti, kasvuhooneid oli siinkandis hullult.
Lõpuks jõudsime Myra linna, siin on säilinud Lüükia aegseid kaljuhaudu nagu putru. Tänapäeval muidugi rüüstatud neist enamus ja prügi täis. Giidi sõnul pidavat siin kultuurkiht olema ca 8 meetri paksune ja veel avastamata haudu ilmselt nõrkemiseni. Igal türklasel pidavat kodus olema metalliotsija 😀 😀 Aardeid pidavat hullult olema aga tänapäeval pidi see värgendus olema riigi kontrolli all ja detekaga igalpool vehkida ei tohi. Siin luusimiseks anti aega 40 mintsa. Sellest täitsa piisas, et luusida amfiteatris ja kaljuhaudade juures.
Vot selline amfiteater on Myras 😉
Kui Myras sai piisavalt luusitud siirdusime edasi Demresse. Demre on kuulus kuna seal asub Püha Nikolause kirik. Väidetavalt olla kristluse algusaegadel siin teeninud preestrina Sankt Nikolaus (Santa Claus), kes ühe versiooni järgi oli jõuluvana eelkäija. Kohale jõudes kobisid kõik ikoonipoodi, me ei viitsinud minna tsillisime niisama linnas. Saatsime ühe poisi juuksurisse, sellel oli lõng peas juba nii suur, et anna olla 😀 😀 9 eurtsi eest tehti vinksvonks sonks, aeti habe ära ja tehti veel peale massaazi ka 😀 😀 Õues oli nii palav, et isegi koerad istusid purskkaevus 😀 See jõuluvana kuju oli algselt seal keset platsi purskaevu juures aastake siis lohistati nurga taha. Keset platsi oli sellepärast, et Coca-cola sponsoreeris seal linnas miskit värki ja vastutasuks tahtis jõulumehe kuju keset linna saada aga kohalik linnavõim ei lubanud rohkem kui aasta 😀 😀 Kirikus me ka käia ei viitsinud kuna see oli miski eraldi raha eest. Ja tegelikult on Ziilu sellest juba varasemalt blogis kirjutanud ning pildid kah olemas. Kiriku ees kuju alusel oli isegi eesti lipuvärve märgata kuigi keegi oli seal musta värviga pläkerdamas käinud. Siit edasi läksime lõunale, see oli suht lähedal asuvas kohvikus rootsi lauana. Edasi siirdusime “kohustuslikku” ehtepoodi. Türgis ekskursiooniga trippides väga poode vältida pole võimalik. Sponsoreeritakse ju sõite ja giide poodide poolt 😉 Poe ees peesitas veel päris vahvat värvi kassike. Kui pood ka luusitud kimasime edasi Kekova poole.
Sadamas kobisime laevale ja algas sõit Kekova saarte poole. Siin sadamas pidavat giidi sõnul elutsema lausa oma kilpkonn miski ca meetrise läbimõõduga ja päris tihti laevade vahel ennast näitama aga täna ei olnud see päev. Kes tahtis sai ka ujuma minna aga keegi ei käinud. Vaated on seal päris kobedad, näeb nii varemeid saartel kui ka maavärina tagajärjel vette vajunud varemeid. Varemeid sai uurida ka läbi laeva põhjas olevate akende. Saartele maha minna ei tohi seda rangelt kontrollitakse ja sukelduda siin ka ei tohi. Kaldal on säilinud vanad unikaalsed külad kus midagi juurde ehitada ei lubata. Hotelle siinkandis sellegipoolest on, selliseid privaatseid kümnekonnale inimesele. Vanasti pääses siia ainult meritsi aga nüüd saab ka mööda teed. Giidi sõnul on huvitav see, et saartelt ei ole leitud ühtki hauda ja arvatakse, et saartel elasid ainult nö sõdurid ja peresi sinna ei lubatud. Kaldal paistis muidugi päris vägev kindlus olevat. Seal tahaks luusida kunagi….
Lõpuks olime maal tagasi ja kimasime Kemeri poole. Jõudsime veel rahulikult õhtust sööma ja natsa ka linnas laiata. Ühe hotelli ees oli päris lahe silt 😀 😀 Tasub käia küll korra sellisel tripil kui just poepeatused ära kannatad. Sellise päevase tuuri jooksul 1-2 poodi ehk kannatab ära aga mitte rohkem. See on juba liiast kui pool ekskursioonist on lihtsalt poed. Kusjuures selle tripi ajal käis üsna vähe rahvast poes kogu bussitäiest, enamus tiksusid niisama väljas ja ootasid shoppajaid 😀 Kokkuvõtvalt trip Maxwell toursiga oli täitsa ok ja giid oli ka täitsa asjalik.
-
Türgi trip. Poole pesakonnaga Türki.
Suvel tekkis plaan minna pesakonnaga Türki tsillima septembris, aga siis kui aeg sai enamvähem paika tekkis korralduslik pidur. Lõin käega juba asjale aga siis “spetsialistid” siin sebisid midagi ja tuli ikka minna 😀 😀 Egas midagi, kui aeg oli küps hüppasime rongi ja kimasime lennujaama. Ennem veel tegime kõik kiiruga kindlustuse ära igaks elujuhtumiks, krt teab millal vaja läheb 😉 Seekord läks vaja kah, aga sellest kirjutan ükspäev 😉 Lõpuks olime lennukis ja läks tripiks lahti. Lennukiaknast klõpsisin mõned pildid kah Türgist.
Krt sellele Onurairil on Antalya lennuväljal terve oma pesa ja rampi ei sõidagi. Pargitakse pikka rivvi ja sealt bussidega terminali. Mõnesmõttes muidugi hea saab ruttu lennukist välja (lastakse välja nii eest kui tagant). Lennujaamas kilomeeter transfeeribussini marssida muud ei midagi. Novatoursi pesa on suht lennujaama ees, hea mugav peaaegu kohe oled bussis aga Tui vähe kaugemal. Aga samas neil lausa oma plats…. nii kuramuse palju on neil reise. Bussi juures ootas reisiesindajana tore tüdruk Lisett. Ajasime vähe juttu elustolust, rahvas juba kõik peaaegu koos ja juba tahaks hotelli poole kimada aga ei saanud… üks reisija puudu. Hakati siis uurima kus jäi… Selgus, et passikontroll pidas kinni ja maale ei lase kuna reisi lõppemise päeval pass kehtib 2 päeva vähem kui 6 kuud. Miskiks hulluks sebimiseks läks kohe ja pika kauplemise peale lasti ikka maale 100€ sponsorlepingu eest Türgi riigi tuludesse 😀 😀 Miski tunnike ootasime enne kui minema saime 😉 Lisett kutsus meid veel järgmisel hommikul toimuvale infokohtingule 😉 aga ütlesime viisakalt ära, et me ei tule. Mis ta ikka asjatult ootab.
Plaanisime ise tsillida omal käel. Seda enam, et ma seal juba käinud ja koht tuttav 😉 Mõtlesime, et võtame paar ekskursiooni tänavalt ja asi vinksvonks. Siis me veel ei teadnud, et kino ja seiklust saab meil seal sitaks olema 😀 😀 Kõigepealt muidugi elas hotell kiviajas, broneering pidi paberkandjal näpus olema. Krt reisikorraldaja on ju kõik ära bronninud võiks ju passist piisata aga kus sa sellega. Saatsin neile siis meilile oma bronni. Printisid välja ja jäid rahule. Siis toa jagamisel vaadati kahtlase näoga , et mida värki 3 meest tahavad ühte tuppa 😀 😀 Erilised kilplased olid ikka seal küll, anti miski number meile ja miski onu tassis mu koti kohale. Tegi rõõmsalt ukse lahti aga seal 1 kahene voodi 😀 Ütlen vanale, et kle meid ju kolm kus üks magab….. Jäi nõutult vaatama, seletas raadiojaamaga kellegiga ja meid viidi teise majja. Nu seal oli vähemalt 3 kohta 😀 Lõime käega, ei viitsinud rohkem vaielda. Tuba iseenesest oli hea, ei miskit kisa ega lärmi, vaikne ja ainult õhtupäike paistis rõdule. See meile sobis 😉 Viskasime oma kolm asja tuppa ja kobisime linna ekskursioone sebima järgmisteks päevadeks. Maxwell toursist sebisime kohe õige mitu trippi; Pamukkale, Demre-Myra-Kekova jne, saime tripid kolmele ikka suht mõistliku hinnaga. Kui kaup koos kobisime sööma ja kotile, koduteel nägime juhuslikult Ziilut kah 😉 Hommikul kell 8 pidi meid buss väravas ootama. Ja siit meie uskumatud seiklused alguse said 😀 😀
