-
Hooaja kokkuvõte vol.2
Siin mõned näited sellest, mis saab siis kui plats jääb olude sunnil mõneks ajaks hooldamata. Aga asja saab nendestki. Siin ei saa näpuga näidata kellegi peale nii nagu meil tänapäeva internetimaailma tühistamiskampaaniatega kombeks on. Me ei tea miks, või millistel põhjustel on platsid hooletusse jäänud. Ilmselgelt ei ole see niisama laiskusest juhtunud. Muidugi on ka erandeid, olen ise kokku puutunud juhtumiga kus inimene helistab ja tahab korda teha vanemate hauaplatsi, aga ise ei tea sedagi kuhu kalmistule vanemad maetud on. Regulaarse hoolduse puudumisel võtab loodus imekiiresti võimust, eriti kallakutel kus mööda nõlva jookseb takistamatult kõik platsile. Sellisel puhul on mõistlik nõlva osa ehitada mitme realisena, et vältida edaspidi platsile pinnase vajumist.
Paras peavalu on tegelikult ka platsile istutatud puud – põõsad. Kui neid õigeaegselt ja kardinaalselt ei püga siis vallutavad need kogu platsi mõne aastaga. Kui juba korra on lastud üle kasvada siis nendest enam asja ei saa, lihtsam on välja juurida. Kuigi meil on tänapäeval üsna palju igasugu kääbusvorme mis iseenesest sobiksid kalmistule, aga neid istutades peab mõtlema mitu sammu ette. Kas teil ikka on mõne aasta pärast jaksu neid pügada? Kui ei, siis pigem ärge istutage, sest isegi kääbusvormid tahavad pidevat hooldust ja kärpimist.
Vahel tuleb ette ka selliseid huvitavaid juhtumeid kus tellitakse ruttu platsi korrastus, teed korda, istutad lilled jne. Ja siis kui sa satud sealt platsist mööda minema mõne aasta pärast, siis on see plats jälle rohtunud ja pole seal keegi midagi teinud. Ei ole seal mitte keegi peale seda käinud. Tekib küsimus, mis selle asja mõte oli? Kas lihtsalt linnukese kirjasaamine, et tehtud või midagi muud.
-
Hooaja kokkuvõte
Hooaeg hakkab vaikselt mööda saama ja nii nagu juba traditsiooniks saanud teeme väikese kokkuvõtte tehtud töödest. Loomulikult ei jõua siia üles panna kõiki neid sadu töid mis hooaja jooksul tehtud said, vaid piirdume väikese galeriiga. Siin on mõned pildid kuidas lihtsalt vana piirde asendamine uuega muudab kardinaalselt platsi ilmet. Igakord ei peagi uut piiret ehitama, üsna lihtsalt ja soodsalt saab platsile uue ilme kui see lihtsalt lahti võtta, pesta ja tagasi panna.
Vahel saab platsile uue ilme lihtsa liivavahetuse või mõninga kujunduselemendi lisamisega. Näiteks kaarjad peenranurgad näevad palju ilusamad välja kui sirged. Vahel oleme kliendi soovil mõned platsid plaatinud, et vähendada hooldekulu. Tegelikkuses on see petlik arusaam. Võibolla esimesed paar aastat saate vähese hooldusega läbi, aga siis hakkab plaatide vahedesse tekkima sammal ja kogunema mustus ning hoolduskulu läheb hoopis suuremaks. Nüüd tuleb hakata plaate pesema ja plaadivahesid käsitsi puhastama ja see on päris ajamahukas töö. Varasemalt olen siin juba piisavalt kirjutanud nö “hooldevabadest” platsidest. Kui tahate läbi saada vähese hooldusega siis traditsioonilisel kujul plaatimine see nüüd kohe kindlasti ei ole. Kui tahate ikkagi plaatida siis pigem kaaluge ühe suure monoliitplaadi paigaldust. Aga sellel on oma head ja vead, hooldust kordi vähem kui plaaditud platsil, aga kui on vaja kedagi matta siis tuleb igakord kraana tellida 😉
Loomulikult ehitame ka uusi piirdeid erinevatest materjalidest, näiteks lihvbetoon või erinevas versioonis paekivist. Muidugi kui keegi soovib paekivile sarnast alternatiivi, siis sobib selleks imehästi klombitud graniit. See on küll märgatavalt kallim aga ka vastupidavam ilmaoludele. Astumisplaatideks sobivad standardsete betoonist kõnniteeplaatide asemele vabakujulised looduskivid, mis näevad palju ilusamad välja. Meie kasutame selleks tumedaid ilmastikukindlaid kiltkiviplaate. Tavalised siseruumides kasutatavad plaadid välitingimustesse ei sobi.
Vahel kaob piire pinnasesse ja seda mitte lihtsalt külmakergete või vajumiste tõttu, vaid lihtsa laiskuse või teadmatuse tõttu. Vana läbikasvanud liiva ei viitsita pealt ära koorida ja utiliseerida, vaid tuuakse lihtsalt juurde. Lõppkokkuvõttes ongi piire peale toodud pinnasesse mattunud.
-
Metallristid ja nimeplaadid
Igal hooajal on midagi sellist mis meelde jääb. Kui muidu taastad kliendile kuskilt ristihunnikust leitud vana risti või siis platsil ümberkukkunud risti. Otsid vanadest ristihunnikutest ka mingid puuduvad detailid ja klapitad kokku. Eelmisel aastal oli üks selline kokku klapitamine päris paras pähkel, kuna platsile oli vaja 2 enamvähem sarnast raudristi. Juppide leidmine polegi niisama lihtne, vaatad küll, et samasugune rist aga kui detaile klapitama hakkad siis ikkagi ei sobi kokku. Kui lõpuks leiadki enamvähem kõik detailid siis on juba lihtsam, lõikad katkised tükid välja ja keevitad uued asemele, siis liivaprits ja värvimine. Siis hakkab uus peavalu 😉 kuskilt kivihunnikust tuleb leida sobiv aluskivi, augud puurida ja kalmistul kogu kaadervärk paika panna.
Seekord oli kliendi soov täispaketina teha kogu hauaplatsi korrastus koos raudristi paigaldusega. Sobilik raudrist oli juba valmis vaadatud ja kalmistult leitud ka nimeplaadi näidis milline võiks uus plaat välja näha. Egas midagi, nimeplaadist mõõdud ja paar pilti, rist kaenlasse ning töökotta. Ajasime risti sirgeks, keevitasime külge puuduvad detailid. Siis liivapritsiga rooste maha ja uus värv selga. Tegime vana plaadi kujunduse järgi roostevabast terasest uue nimeplaadi ja valmis ta saigi.
Sellel aastal on tulnud teha päris palju metallist nimeplaate kalmistutele. Nii ristidele kinnitamiseks kui ka kividele kleepimiseks. Alternatiivina pidevalt määrduva hauaplaadi asemele saab teha ka metallist hauaplaadi, seda saab meilt tellida näiteks vanale plaadile peale kleepimiseks. Hea mugav asi, kujunduseks saab disainida mida iganes. Mis peamine, see ei määrdu nii ruttu kui kivi ja tekst ei kulu ära. Võrreldes kiviraiega on metallist nimeplaadid sageli soodsam lahendus, eriti kui soovitakse lisada infot olemasolevale hauakivile. Kellel huvi siis siit saab tellida nii nimeplaate kui ka muid lasergraveeringu töid.
-
Kalmistutoimetused
Suve jooksul sai nii mõnelgi kalmistul luusitud ja toimetatud ja eks ikka jääb ühtteist põnevat silma. Nii nagu Võnnu kalmistul on ka Osulas veidi omamoodi kabel. Alumine korrus maakivist ja teine korrus puidust, kohe kuidagi ei meenuta kabelit 😉 Huvitav on ka see, et kui enamus kalmistuid loodi Katariina ukaasiga siis Osula kalmistu jaoks andis maa 1833 aastal Sõmerpalu mõisahärra von Müller. Muidugi kui vaadata kalmistu asukohta siis see kõrge küngas sobiks ideaalselt omaaegseks linnusekohaks, aga see selleks.
Siin on säilinud haudadel üsnagi palju erinevaid raudriste ja muideks siin on ka arvestatav hulk hauatähiseid mida mujal kalmistutel naljalt ei kohta. Nimelt kivile tahutud ristid
Veidi mitte tavapäraseid raudriste näeb ka Kuusalu kalmistul. Ja mis on huvitav, et vaikselt hakkab meile jõudma see Poola kalmistute graniitplaatidega haua katmise mood. Jumal tänatud, et mitte koos nende rõvedate plastlillede kuhjadega. Ja nagu piltidelt näha on võimalik päris stiilselt tagasihoidlik piire teha paarist puupulgast ja nöörist 😉
Panin siia ka ühe õigeusu kombe kohase matuse pildi, hauaplats on täiesti arvestatav söökla. Kuuldavasti osadel kalmistutel käivad kohalikud joodikud peale matust söömas-joomas ja eks linnud ja loomadki saavad oma kõhutäie kätte. Aga miks ma selle pildi panin… Sellel väike iva ka, nimelt asjakohastes foorumites käib jutt, et venemaal ei julge inimesed enam kalmistule minna kuna karud on avastanud hea söögikoha. Eks sellel võib täitsa iva sees olla, olen meiegi kalmistul karuga ninapidi kokku sattunud. Juba räägitakse meilgi, et Alutaguse kandi kalmistutel karud täitsa toimetavad. Ilmselt pole kaugel seegi aeg millal nad tasuta söögilaua mujal kalmistutel avastavad. Ja mitte ainult karud ei toimeta kalmistul, vaid ka rebased armastavad värskelt hauaplatsile pandud liivas hullata ja ka pesaurge kaevata
Eks kalmistutel näeb ka vägagi kummalisi asju, mis seal üldsegi ei peaks olema 😉 Vahel ikka leiab mõne platsi kus näiteks ristil autorool, vaasideks mürsukestad või vanad rehvid ning astumisplaatideks spordiväljaku kummimatid. Aga siiani polnud veel leidnud silindrist vaasi 😀 😀 Nüüd see ka leitud, huvitav oleks teada mis masinale kuulus 😉
Üldjuhul ei taha meie panna plastkestaga küünlaid kalmistule mida tuul ja linnud laiali tassivad kui just pole laternat kuhu see panna. Ühel kalmistul oli oma arvamuse avaldanud plastkestaga küünalde kohta ka jälgede järgi arvates ilmselt rebane 😀 😀
Kalmistutel toimetades tuli ette päris palju tühjale kohale ehitamisi. See on hea variant, ei pea midagi lammutama ja utiliseerima. Muideks sõbrale enne siitilmast lahkumist lubatud hauaplats sai ka tema soovide järgi valmis. Vaatamata sellele, et appi tulijate lubadused lubaduseks jäidki. Ja vahel ei ole isegi vaja piiret ehitada, see tuleb lihtsalt maa seest välja kaevata ja puhastada 😉
Vahel tuleb hulgim piirdeid ja hauakive pesta, selleks pumpame veepaagi täis ja tuld. Samblakihi ja mustuse alt võib välja tulla päris ilus asi. Selle hooaja kõige suurem pusimine oli Meremuuseumi tellimus Rahumäe kalmistul. Seal korrastasime õige mitu meie riigi merendusajaloo suurnime hauda.
-
Kevadised toimetused ja tilk tõrva
Paari reaga paneme kirja mõned selle kevadised tööd ja tegemised kalmistutel. Veidi infot neile kes hirmsasti tahavad lammutada vanu sammaldunud betoonpiirdeid ja uusi valada. Kui vana piire ei ole pragunenud ega suurte puude poolt puruks kergitatud siis pole miskit erilist mõtet kulutada raha vana lammutusele ja uue ehitusele. Suhteliselt lihtsa vaevaga saab need vanad betoonpiirded pesuriga puhtaks. Sama kehtib ka lihvbetoonist piirete puhul. Ainult paekivi on probleemne pesuriga pesta, aga ega seegi pole võimatu. Samas on osadel kalmistutel välja kujunenud huvitav nähtus, nimelt ehitada siledale maale mingeid põlvekõrguseid piirdeid ja siis sinna tonne täidet sisse vedada. Mul tekib alati küsimus, mis asja point on? Milleks teha hullult lisatööd. Seda enam, et tulemus ei sobitu kohe kuidagi üldpilti. Tegelikult väikese ca 5-10 cm kallaku puhul pole pointi ehitada mitmerealist piiret, pigem veidi tasandada kõrgemat osa ja ongi tulemus palju parem.
Aegajalt tuleb ette ka vanade vajunud piirete korrastust või siis hauaplatsi suuremaks ehitamist. Huvitaval kombel on mõne firma pesubetoon nn. LEGO piirdega juba aastaid probleeme kvaliteedi osas. Ja kohe kuidagi ei soovita seda viga parandada. Kui nüüd see Lego panna kokku ilusti loodis, siis liitekohad kokku ei klapi. Oleks vahe ca 0,5 cm poleks väga hullu, aga kohati on vahed 2-3 cm suurused. Ilmselt pole see piire mõeldudki loodi panekuks 😉 Vahel tuleb mõni plats suuremaks ehitada ja kliendid soovivad, et tehke tükk lihtsalt juurde. Aga kui vähegi võimalik ja rahakott kannatab siis seda varianti kasutada ei soovita, eriti paekivi puhul. Vana paekivi võib küll puhtamaks saada aga uue kiviga toonivahe jääb ikkagi märgatav. Pigem on mõistlik juba kõik uus panna
Tegeleme ka matusejärgse koristuse ja platsi renoveerimisega. Vahel tuleb tööde kooskõlastamise käigus kalmistu haldajaga välja, et olemasolev plats on tegelikult vales mõõdus ja uus tuleb eeskirjajärgsesse mõõtu ehitada. Tuleb ette nii suuremaks kui ka väiksemaks ehitamist.
Vahel tuleb teha ka suuremaid puhastus ja värvimistöid kalmistul. Üldjuhul üritame kui vähegi võimalik värvitavad detailid demonteerida ja need töökojas kvaliteetselt puhastada ning värvida. Aga igakord pole see võimalik, siis tuleb kalmistule kaasa võtta suurem kogus katteid millega kinni katta naaberplatsid jne. Kalmistul kohapeal värvimine on nii ja naa, kunagi ei tea millest sõltub kas värv jääb normaalselt peale või ei jää. Üks ja sama värv võib probleemideta olla korralikult peal õige mitu aastat aga vahel juhtub, et värv on kattunud kerge samblakihiga juba vähem kui aastaga. Millest see nii on ei tea.
Ühe platsi renoveerimise käigus sai taastatud ka aluselt murdunud raudrist. Huvitaval kombel tuleb selliseid vanade ristide taastamise töid ette aina sagedamini. Praegu on projektis peale selle juba õige mitu raudristi taastamist. Kõige keerukam asja juures on leida läbi roostetanud tükkide asemele uued sobilikud tükid. Kahjuks uusi tükke seppadelt tellida on vägagi kulukas ja risti taastamine läheb väga kalliks. Seetõttu otsime terveid tükke teiste katkiste ristide küljest. Mõne risti puhul võtab vajalike detailide otsimine aega mitu kuud. Väliselt paistavad küll ühesugused aga kui mõõtma hakkad on detailidel väikesed erinevused
Tilk tõrva ka ilusasse päeva. Eks me kõik teeme tööd ja ikka juhtub, et liiva või kildu läheb maha tee peale. Enamusel meist seisab hari ja reha käes, et enda järgi koristada. Sellel aastal on meile nii mõnigi kalmistuvaht öelnud, et enda järgi tuleb ka koristada. Seda oleme nagunii iseenesest koguaeg teinud, see lihtsalt käib asja juurde. Samas jäin mõtlema, et seda pole kunagi varem mainitud, miks nüüd järsku.
Aga siis ühel väiksel maakalmistul sain aru küll miks nii ütlema on hakatud. Nimelt vedeles keset kõnniteed päris arvestatav hulk liiva ja sinnasamma kännu otsa oli tühjaks löödud seguämber nii, et segu vedeles nii kännul kui igalpool mujal. No kurja küll, prügikast on 10 meetri kaugusel ja ega aiatagune prügihunnik ka kaugel pole. Kas ikka peab niimoodi sittama? Ilmselt pole oluline kvaliteet vaid hoopis kvantiteet. Vaatasin siis kus tööd tehtud on. Ei olnudki vaja kaugele minna, plats iseenesest korralikult tehtud ja kobiseda pole midagi, aga see teepealne läbu…. Reha ei seisa käes või? Nimesid ei hakka nimetama, lihtsalt pole kombeks sildistada kõiki ja kõikjal, tegu lihtsalt sellega kes hirmsasti kvaliteeti reklaamides ei tea, et paekivi serviti ladumine ei ole kvaliteet vaid …..
Siis alles läks pilt kokku, et ma mujalgi kalmistutel täheldanud selliseid enda järgi koristamata asju mida varasemalt väga pole olnud. Eks firmasid ole ka palju siginenud kes üritavad midagi kuskil teha.
-
Aluskatte kasulikkus on küsitav
Kevad hakkab saabuma ja sellega koos ka uus liivavahetuse hooaeg. Paljud inimesed soovivad liiva alla panna aluskatet väitega, et siis ei kasva umbrohi platsile. Tegelikkuses pole aluskattest mingit erilist kasu, üldjuhul lendab seeme tuulega platsile ja juurdub ülevalt poolt mitte liiva alt. Aastate jooksul oleme liivavahetuse käigus leidnud liiva alt nii öelda umbrohutõkkena paigaldatud kõikvõimalikke materjale ja asju. Kõige kummalisem leid on olnud pakkidena laotud ajalehed ja ajakirjad. On olnud ka vineertahvleid, kahjuks pole ükski variant siiani aidanud ära hoida umbrohu kasvamist. Umbrohust ei päästa isegi kunstmuru, ka sealt kasvab umbrohi läbi.
Oleme soovi korral pannud liiva alla ka tellija toodud paksu kilet, isegi see ei aita. Allolevatelt piltidelt võib näha kuidas mõne aastaga tulevad sõnajalad isegi läbi paksu kile probleemideta. Samas ei soovite meie kilet üldse panna, see ei lase liigniiskusel ära minna. Kevadeti annab see endast eriti hästi tunda, kui teised juba hooldavad oma platse siis teie ootate veel pikalt millal jää ära sulab.
Samuti ei soovita kasutada vaase millel pole põhjas liigniiskuse äravooluks auku. Vesi koguneb vaasi ja esimeste külmadega on vaas katki. Plastkestaga küünalde osas soovitan ka kui vähegi rahakott kannatab olge loodussäästlikud kasutage kas laternaid või korduvkasutatavaid klaasküünlaid. Nendest ei käi lindude jõud üle ja tuul ei lennuta ka tühje kesti mööda kalmistut prügina. Lindude poolt kalmistult ära veetud ja tühjaks söödud plastkesti võib kalmistult üsnagi kaugel metsa all sadade viis näha.
-
Uued platsid
Igakord ei saa vanu renoveerida või uuendada välimust, vahel tuleb ka täiesti uued platsid ehitada. Uued platsid ehitame enamjaolt käsitsi murtud paekivist. See on toodetud loodussäästlikult madala ökoloogilise jalajäljega. Käsitsi murtud paekivi tootmiseks ei ole vaja raisata liitritki joogivett, mida ei saa öelda näiteks lihvbetooni või poleeritud graniidi kohta. Kolmnurkne paekivi võimaldab laduda ilma kivi töötlemata ka keerukamaid mustreid. Vahel tuleb platsidelt likvideerida nii mõnigi känd. Käsivarre jämedused saab lihtsalt välja juurida aga jämedamad on lihtsam maha freesida. Tänapäeva portatiivse tehnika juures on see üsnagi lihtsalt teostatav ja me oleme üle Eesti hauaplatsidelt ära freesinud arvestatava hulga koledaid kändusid
Eelmisel hooajal sai ehitatud platse lisaks tavalisele kolmnurksele paekivile ka laiast erimõõdus paekivist. Ja muidugi ka miskipärast üsnagi populaarsest tänava äärekivist. Kusjuures paljud kalmistud on hakanud selle kasutamist keelama muinsuskaitseliste nõuete pärast. Eks mõnes mõttes on see muidugi võibolla õige ka. Kui varasemalt nägi kalmistutel isegi tellistest, eterniidist või tuhaplokkidest piirdeid siis nüüd näeb neid üksikuid ja neidki üldjoontes Ida-Virumaal kus nii mõnelgi kalmistul ilmselt ilma müüri ladumata piiret paika ei saagi. Väikest galeriid meie tehtud töödest näeb siin.
