• Viimne puhkepaik

    Odav, hea ja hooldevaba…. piirded hauale

    Meilt küsitakse sageli, et kas te hauapiirdeid ka teete. No ikka teeme miks ei tee. Aga tehke mu platsile üks odav ja hea piire ning hooldevaba võiks ka olla…. Mis see odav ja hea siis on? Ja mis see hooldevaba on… Ilmselt ei tea nendele küsimustele vastust keegi, vähemalt siiani pole ma veel vastust saanud. Eks asja paneb paika siiski rahakoti paksus. Mõne jaoks on ka lihvitud graniit odav. Katsun siin natuke kirjutada erinevatest piiretest nii internetist leitu kui ka oma kogemuste varal. Hauapiiret saab teha näiteks graniidist, paekivist, betoonist, metallist, puidust või ka mõnest muust materjalist.

    Erinevaid artikleid lugedes on sageli silma jäänud mingid väga kummalised soovitused…. Näiteks soovitatakse ise piiret ehitades võtta materjali tagavaraks ja peita see kalmistul põõsa alla. Vot ei saa aru sellistest soovitajatest kes soovitavad tahtlikult kalmistut risustada. Selline soovitus materjale põõsaste alla peita on vastuolus kalmistu kasutamise eeskirjadega, kõik hauaplatsil olev peab asuma hauaplatsi piirides ülejäänu on juba risustamine. Teine sage ja väga vale soovitus on hauakivi poleeritud pinda puhastada kas traatharja või liivapaberiga. Kust küll sellised “spetsialistid” tulevad….

    Betoonpiirded

    Alustuseks võtame betoonpiirded.

    Kui vanematel kalmistutel käia siis võib monoliitseid betoonpiirdeid näha igalpool. Tänapäeval on betoonivalu tegelikkuses enamusel kalmistutel keelatud. Piirded peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja tagasipandavad. Betoonivalu keelamine on täiesti põhjendatud. Juhul kui platsile tuleb matma hakata siis betoonivalu on väga töömahukas lammutada ja seda pärast endisel kujul tagasi panna ei saa. Samuti on see probleemne kõrghaljastuse puhul. Kui ei viitsi täna piirdenurka istutatud pisikest elupuud hooldada siis mõne hea aasta pärast kergitab see teie monoliitse piirde üles ja sellega pole midagi teha. Samas pole betoonivalu just ka kõige odavam ja kiirem piirde tegemise meetod. Samuti ei ole see hooldevaba, sammal ja mustus tekivad üsnagi ruttu kui ei hoolda.

    Piirdevaba plats ehk piirdeta muruplats

    See on mõnesmõttes hea, käid vahel ja pügad murukääridega muru ära ning ongi kogu teema. Samas kui piirded puuduvad siis kalmistu haldaja niidab enamuse juba ise ära ja sul ei ole eriti seal midagi teha. Paljudel kalmistutel, eriti metsakalmistutel, näeb selliseid ilusaid ühesuguste plaatidega muruplatse. Iseenesest on see suhteliselt hooldevaba ja tagasihoidlik variant, mis iseenesest pole sugugi kole. Sellise platsi saab peale matmist suht kiiresti ja praktiliselt olematu kuluga taastada.

    Plastmassist piirded

    Kahjuks liigub kalmistutel juba ka selliseid. Kuna selliseid ei paigalda siis ei oska kommenteerida. Ilmselt ei maksa need eriti midagi ja osta saab neid igast ehituspoest. Iseküsimus muidugi kas need kalmistule ikka sobivad. Eks ilu ole muidugi vaataja silmades….

    Murupiire

    Ilus aga nõuab veidi hoolt, et muru hauaplatsile ei laieneks. Siin on muidugi mõistlik kasutada peenrapiiret, see takistab muru kiire leviku platsile. Sellise platsi saab peale matmist suht kiiresti ja praktiliselt olematu kuluga taastada.

    Puidust piire

    Puit annab palju võimalusi, on looduslik ja ilus kui piire on maitsekalt tehtud. Puidust ehitada pole kallis, kuid hooldevaba ei ole seegi. Kui kasutada korralikku immutatud puitu siis kestab see piire aastaid ja vajadusel saab katkise tüki hõlpsasti asendada uuega. Sellise platsi saab samuti peale matmist suht kiiresti ja praktiliselt olematu kuluga taastada.

    Tänava äärekivi

    Kuigi see pole kalmistule mõeldud näeb see päris hea välja kui on korralikult tehtud. Neid on võtta tänapäeval juba mitmes värvitoonis. Sellise piirde saab ehitada üsnagi mõistliku hinna eest. Ka see piire tahab hooldust, aegajalt võiks üle pesta on kauem ilus. Matmise puhul on lihtne lahti võtta ja hiljem taastada väikese kuluga.

    Põllu- või merekividest piire

    Need annavad fantaasiaks palju võimalusi kuid nende kogumine ja kohalevedu on väga tülikas ning ajamahukas. Samas eeldab selliste kivide kogumine maaomaniku luba, niisama kellegi põllul olevasse kivihunnikusse sorteerima ei maksa minna. Teadmatusest võib see lõppeda suure pahandustega. Samuti on nende puhastamine kalmistul üsnagi tülikas tegevus. Odav sellise piirde tegemine ei ole. Matmise puhul on lammutus ja hilisem taastamine praktiliselt olematu kuluga.

    Paekivi

    See on kujundamiseks väga ilus ja looduslik. Kes viitsib võib neid põllult korjata ja kohale vedada aga ärge unustage maaomanikult luba küsida. Kuid põllult neid otsida mis oleks enamvähem sobilikud on vägagi ajamahukas. Need kipuvad üsnagi ruttu lagunema, eks põllutöömasinad ole oma teinud. Samuti ei tasu neid tuua karjäärist kus tehakse lõhkamistöid. Mõistlik on siiski piire teha juba valmis tükkidest mida saab soetada kalmistul piirdeehitusega tegelevatest firmadest. Saada on nii klombitud kolmnurkseid kui ka nelinurkseid. Kui otse tootjalt osta siis on võimalik väikese lisatasu eest lasta lõigata sobilikud tükid. Paekivile sobib paremine selline koht kus tuul või päike teda kiirelt kuivatab. Paekivist ehitamine ei ole väga kallis, hooldevaba pole seegi piire. Matmise puhul on paekivipiiret väga lihtne lahti võtta ja hiljem kokku panna praktiliselt olematu kuluga kui te just muidugi kive varasemalt betooniga kinni pole pannud. Neid betooniga kinni panna ei ole mingitki mõtet, seisavad niigi paigal piisavalt hästi.

    Pesubetoonist hauapiire

    Seda on saada mitmes erinevas värvitoonis kui ka lihvimisastmes. On olemas nö. krobeline, poleeritud ja lihvitud variant. Üldjuhul on kohe saada 50cm pikkused tükid millest saab sobivas suuruses piirde kokku panna nagu lego. Muidugi nendest lühikestest tükkidest tegemine on üsnagi ajamahukas ja tahab aluseks vägagi siledat ja kõva pinda. Võimalus on tellida ka 1 – 2 meetri pikkuseid tükke millest on piiret teha palju lihtsam, kuid nende tarneaeg on tavaliselt 4 – 6 nädalat. Sellest kõige odavamast ehk siis krobelisest variandist ehitamine on üsnagi mõistliku hinnaga aga häda on selles, et see kogub väga kiiresti mustust ja sammalt ning tahab üsna tihedat hooldust. Samas lihvitud variant on palju sobilikum selleks aga on juba umbes kolmandiku võrra kallim ja poleeritud variant on omakorda ca poole kallim. Matmise puhul on lihtne lahti võtta ja hiljem taastada väikse kuluga.

    Graniidist hauapiire

    On ilus aga kallis. Graniiti on saada mitmes erinevas värvitoonis. Üldiselt on vastavalt rahakoti paksusele kasutusel kaks versiooni. Valatakse betoonist alus ja siis kleebitakse sinna peale graniitplaadid või pannakse kokku plokkidest sarnaselt pesubetoonile. Esimese versiooni puhul on matmise puhul väga töömahukas ja kulukas selle lahtivõtmine ja pärast taastamine. Teise versiooni puhul on lahtivõtmine ja taastamine märksa soodsam. Selline poleeritud graniidist piire on peaaegu hooldevaba kuigi varjulisemates ja niiskemates kohtades kolib sammal isegi sellisele pinnale elama.

    Muud materjalid

    Veel olen kohanud mingit kummalist ja uut piirdeehitusstiili kus valatud piirde peale kleebitakse tänava äärekivi. Ei saa nagu aru miks peaks betooni peale panema betooni…. Kas see on nüüd mingi uus moodus tellijatelt rohkem raha välja imeda või mis värk… Ja selliseid variante näeb juba päris palju näiteks Lääne – Virus

    Vanadel nõukaaegsetel platside võib näha muidugi veel kõikvõimalikke lähenemisi piiretele. Telliskivi ja toru on veel selline ok variant aga näeb nii vannitoaplaate kui jumal teab mida. Tundub, et nende vanade piirete järgi saab üsnagi hästi öelda kus kadunukeste omaksed töötasid. Idavirus on näiteks kaevanduspuur täiesti tavaline element kalmistul. Ühel kalmistul kohtasin isegi auto rooli ristil.

    Paljud inimesed arvavad, et kui nende hauaplatsi piire on sammaldunud või määrdunud siis sellest enam asja ei saa ning tuleks lammutada. Tegelikkuses saab paljude platside puhul renoveerimise käigus taastada endist välimust vältimaks kulukat lammutust ja uue ehitamist. Renoveerimine on lihtne ning odav hauarajatiste eluea ja ajaloo pikendamise meetod. Vaja abi, võta ühendust. Ükspäev katsun midagi kribada ka platsi täidetest.

  • Viimne puhkepaik

    Mõtlesin, et juba kõike näinud kalmistutel aga….

    Ühel surnuaial oli vaja platsile piire teha. Nagu ikka loen kõigepealt internetis läbi selle kalmistu kasutamise eeskirja kuhu toimetama vaja minna. Siis väike konsultatsioon kalmistuvahi või kogudusega, teemal millist piiret tohib ehitada ja kuidas on platsi tegelikud piirid. Marssisin siis asja uurima ja piire täpsustama. Kurtsin oma mure ära ja siis teiselpool vaikus ning pikad näod…. Peast käis kohe miljon asja läbi, kas nüüd miski konkurentsi värk või jumal teab mis teema. Uurin siis vaikselt, et kas selle platsiga või minu tegemistega mingi probleem. Sellepeale vastati, et ma olen esimene kes tuleb uurima millist piiret tohib ehitada ja täpseid platsi piire tuvastama. Ütlesin, et see ju täitsa loogiline ennem tegemist asjad paika panna. Sellepeale öeldi, et tavaliselt klient tellib mingi tegija, kes ilma konsulteerimata marsib tuimalt kalmistule ja kukub omavoliliselt majandama. Ehitatakse keelatud piirdeid, valedes mõõtudes, valesse kohta jne. Kalmistuvaht ei pidavat jõudma neid taga ajada. Mõtlesin see on mingi nali… No ei saa ju nii olla….. Lahkelt tuldi piire üle kontrollima ja ette näitama. Tegin oma toimetused siin ära ja kimasin teisele kalmistule hinnapakkumiseks platsi üle vaatama. Ega siingi oli üllatus varuks…. Tulid kaks soliidselt riides 40-ndates naisterahvast koristama platsi millel oli püsti hooldamata hauaplatsi silt. See murti raksaki pooleks selle asemel, et maast välja tõmmata. Jäin huviga vaatama mis edasi saab…. Haarati siis see silt kaenlasse ja praht platsilt ka ja pandi selle kandamiga kalmistu piirdeaia poole minema. Mõtlesin, et huvitav kuhu nüüd, prügikast nende platsist ca 10 meetri kaugusel aga aed oma tugev 50 meetrit… Ja visati siis kogu see s… tuimalt üle aia, selle asemel, et prügikasti panna. Ja täitsa eestlased olid….. Ei osanud nagu midagi kosta selle peale…. Kobisin järgmisele kalmistule.

    Kui asjad üle mõõdetud ja kontrollitud hakkasin toimetama. Järsku tuli mingi kuri tädi pärima, et kas ma valasin betooni ja panin graniitplaate ühele hauaplatsile siin kalmistul. Räägin, et kuna betoonivalu on keelatud siis ma seda ei tee ja ei tea ka kes tegi. Väidetavalt tema plats ära lõhutud, elupuu maha saetud platsil ja tema naaberplatsi hauakivi meetri jagu nihutatud…. Kutsus mind vaatama….. Omastarust juba igasugu asju kalmistutel näinud, kuidas oma platsi prügi visatakse naaberplatsile, põõsa alla, kraavi, üle aia jne jne. Missiis, et prügikastid paljudel kalmistutel igal nurgal.

    Aga see mida nüüd nägin tõmbas mul ikka noka väga lahti. Siin oli ikka päris korralik omavoli ja suva mõõdus plats tehtud nii, et tuimalt lõigatud naaberplatsist tükk ära. Oleks see siis veel naaberplats aga ei ole ju krt. Meenus kohe, et mõnda aega tagasi kui seal asjatasin siis oli seal teerada kahe platsirea vahel. Sain täitsa aru tädi pahameelest, sellise nalja peale oleks omal ka s… ventikas. Vot mis tähendab kui tellite suva vennikese ehitama ja ütlete tehke mulle sinna graniidist neljane plats mis sellest, et tegelikkuses on sul võibolla ühene plats. Kogu see teema pidavat olema politseis lahendada, ootan huviga selle lahendit. Ei tahaks olla praegu ei tellija ega tegija nahas 😀 😀 Aga eks see ole õpetuseks kõigile “tegijatele” kes puusalt tulistades asju teevad. Sellise nalja peale sobiks üks suurem tüli küll. Aga noh eks uurimine näitab kellel õigus kellel mitte.

    See on elus näide kui võtate kusagilt mingi suva ehitaja. Kuigi siin võib eeldada, et tegemist oli mingi suurema firmaga, iga külamees graniiti ei pane. Tegelikkuses pole raske üle kontrollida platsi piire enne ehitust aga kus sa sellega, see võtab ju oma paar minutit aega. Siin ilmselgelt ei ole vaadatud ei kalmistu plaani ega räägitud kalmistuvahiga. Kõige ehedam “pohhuism”. Ja see teema on järjest aktuaalsem

    Huvitav milline Eesti omavalitsus on esimene… kes omale lõpuks munad kasvatab ja selle omavoli ära lõpetab lajatades mõnele sellisele omavolitsejale sunniraha ning käseb ära lammutada eeskirju eirates ehitatud hauarajatised….

  • Viimne puhkepaik

    Kolm asja mida peaks teadma hauaplatside kujundamisel

    Panen siia spikriks kirja paar mõtet mida saab kasutada hauaplatsi kujundamisel. Hea tava kohaselt peaks kalmu kujundamise põhireeglina kasutama kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid järgides seadustes, määrustes, eeskirjades sätestatut. Kui enamjaolt panevad need paika piirid hauaplatsidele, siis nii mõnelgi kalmistul võivad olla kehtestatud ka kohustuslikud reeglid. Paraku ei taha omaksed hauaplatside kujundamisel neist midagi kuulda ja ega ei viitsita ka. Nii ilmuvadki kalmistutele platsid mis ei kannata mingisugustki kriitikat. Aga eks ilu on ikka vaataja silmades. Enne platsi kujundamist võiks võtta aega ja lugeda läbi vastava kalmistu kasutamise eeskiri ning kalmistul ringi jalutades ammutada inspiratsiooni. Kui internetist ei viitsi eeskirju otsida siis lugege seda kalmistu väravas olevalt teadetetahvlilt. Julgen väita oma kogemuse põhjal, et need on olemas valdaval enamusel kalmistutest. Võib minna ka lihtsama vastupanu teed, helistada kalmistuvahile ja uurida asja. Seda viimast kasutada on nii ja naa. Oma töös kooskõlastan alati renoveerimistööd kalmistu haldajaga, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui näiteks tellija soovib platsile titaanist piiret aga eeskiri ütleb, et võid teha ainult alumiiniumist siis nii see ka on. Emotsioone sellest on nõrkemiseni. Enamjaolt on kalmistuvahid eeskirjade ja nõuetega vägagi kursis ja oskavad nõu anda. Aga on ka vastuseid… ooot mis?? Meil on miskid eeskirjad või??? pole kuulnudki. Olen saanud ka vastuseks, et jah meil on eeskirjad mis keelavad mõnda asja aga mul p… (siin käib see rumal venekeelne sõna 😉 ) tehke mis tahate. Mõnesmõttes on tal isegi õigus. Tema ju ei vastuta teie hauaplatsil korraldatud “porno” eest. Aga kui jamaks läheb, siis on ta esimene mees kes tuleb ja kangi teie “nägemuse” järgi hoole ja armastusega rajatud kuldsesse Swarovski kristallidega kaetud piirdesse lööb ning väikse sunniraha kah välja kirjutab. Väga paljud omavalitsused on oma kalmistu kasutamise eeskirjad kaasajastanud ja seadnud kindlad piirid mida tohib ja mida mitte.

    Kui tulevikus on teie platsile plaanis veel kedagi matta siis võiks järgida järgmist reeglit…. Kõik hauarajatised võiksid olla lihtsalt eemaldatavad, sest matmist takistavate hauatähiste ajutise kõrvaletõstmise ja tagasi paigaldamise kulud tuleb teil katta. Mida kindlamalt ja keerulisemalt on hauarajatised ehitatud seda aeganõudvam ja kulukam on neid lammutada või taastada. Mõnda asja ei saagi endisel kujul taastada ja peate kogu platsi ümber kujundama. Paljud sellised monoliitsed piirded aitab “lammutada” ka loodus

    Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui ise ei jaksa või ei oska teha siis otsige omale sobilik teenusepakkuja kes asja ära korraldab. Sellega on ka nii ja naa. Kindlasti on palju tegijaid kes on seaduste ja eeskirjadega kursis kuid kipun arvama, et teatud hulk töötab siiski põhimõttel “Kas tohib või ei, oluline on tellijalt papp kätte saada” Kas lihtsalt pole aimugi eeskirjadest või vilistatakse neile, sest nemad ei vastuta millegi eest. Lõppkokkuvõttes vastutab platsi kasutaja asja eest. Kalmistutel toimetades on päris tihti ligi astunud mingid suve mehed ja pakkunud teenust kõikvõimalike imeasjade tegemiseks. Kes pakub survepesuriga juba kihiliseks lagunenud paekivipiirde pesu, kes traatharjaga poleerpindade puhastust jne. Hind on küll odav aga kus on garantii töö kvaliteedis. Omast kogemusest saan väita, et mõni tellija on meie pakkumist kalliks pidanud ja tellinud teenuse odavama tegija käest. Aga ringiga on ikkagi tagasi jõudnud meie pakkumise juurde, sest odavama tegija töö vajas üle tegemist aga praagi tegija oli kadunud nagu poleks teda kunagi olnudki. Omalgi on olnud juhtumeid kus töö käigus avastad, et hauakivil sambla alt ilmuvad nähtavale praod ja see võib kohekohe katki minna. Siis tuleb lihtsalt töö katkestada olukord maha pildistada ja tellijaga edasise osas kokku leppida. No ja kui nüüd sellist kivi survepesuriga pesta….

  • Viimne puhkepaik

    Mis saab hooldamata hauaplatsidest…

    Viimasel ajal üsna aktuaalne teema on hooldamata hauaplatsid. Miks see nii on… kes seda teab… Kuna puutun ise sellega ninapidi kokku siis üritan seda seletada oma kogemuste varalt. Siin on välja kujunenud kaks enam silma jäänud teemat.

    Vanemad inimesed lihtsalt ei pääse liikuma. Suuremates linnades seda probleemi väga ei ole. Aga kui elad näiteks Tallinnas või Tartus ja su lähedased on maetud Laiuse, Mäetaguse või Järva – Madise kalmistule, siis sinna saamine oma transpordivahendi puudumisel ühistranspordiga on terve päevane kui mitte kahene seiklus. Ja paljudesse kohtadesse ei saagi tänapäeval ühistranspordiga.

    Teine teema on, et noored on kolinud välismaale ja neil pole sooja ega külma siinsetest hauaplatsidest senikaua kui keegi meelde ei tuleta. Veel olen kokku puutunud huvitava fenomeniga noorte seas…. Nad kardavad paaniliselt kalmistule minna, kust selline kiiks on tulnud ei tea. Ja nii jäävadki omaksete hauad unarusse.

    Olen toimetamas käinud tugevalt üle poolte Eestimaa kalmistutest, isegi sellistel millest varem isegi aimu polnud. Silma jääb ikka üsna palju sildikesi “Hooldamata hauaplats” Ilmselt on see sildike ainul üks jäämäe veepealne osa. Tegelikkuses mõnel kalmistul võiks sellise sildi panna iga paari haua tagant. Aga eks see ülevaatus oleneb paljustki sellest kuidas kalmistu haldaja viitsib sellega tegeleda ja kui kalmistul on piisavalt ruumi siis väga neid sildikesi ei pandagi. Huvitaval kombel näeb pikalt hooldamata platse isegi suht uutel kalmistutel.

    Üldjuhul võetakse jälgimise alla hauaplatsid mis on hooldamata olnud aastaid ja on praktiliselt metsistunud. Ja kui need on jätkuvalt aastaid hooldamata siis akteeritakse platsid. Akteerimine toimub enamjaolt nendel platsidel mis on vanemad kui 20 aastat, lühidalt öeldes kui juba akteeritakse siis see plats enam ei kuulu endistele valdajatele vaid antakse uutele. Siin pole pärast enam midagi kobiseda. Kõik on täiesti seaduslik ja sätestatud Kalmistuseaduse ning muude õigusaktidega.

    Eeskirja järgi võib lugeda hauaplatsi hooldamata platsiks kui sellel on vähemalt üks allpoolnimetatud tunnus:

    • Plats on tugevalt rohtunud või võssa kasvanud.
    • Hauaplaat on kattunud samblaga või muutunud loetamatuks, piire läbi roostetanud või lagunenud.
    • Platsile on kogunenud prügi ja langenud lehed.

    Väidetavalt on Tallinnas akteerimise all ca 350 hauaplatsi. Oli neid muidugi rohkem aga osade platside omaksed siiski “ärkasid” ja tegid platsid korda. Palju on akteerimisel neid üle Eesti kahjuks ei tea, aga kui juba Tallinnas nii palju siis ilmselt on neid tuhandeid. Mis mind muidugi natuke üllatas on see, et Ida – Virumaal on selliseid platse hullult. Vene kalmistukultuur natuke teine ja nemad käivad vägagi omakseid mälestamas ning platse hooldamas. Sealkandis toimetades on neid sildikesi ikka silma jäänud aga poleks arvanud, et tegelikkus hoopis teine. Just lugesin MK-Estoniast artiklit, et Narva – Jõesuus Riigiküla kalmistul on 618 platsi jälgimise all ja akteeritud on juba 124 ning 45 neist on uuesti välja antud. See on ühe kalmistu kohta ikka väga üüratu number.

  • Viimne puhkepaik

    Meretaguseid kalmistuid uurimas

    Osmussaarel luusides sai uuritud vähe lähemalt ka kohalikku kabelit ja surnuaeda. Matmiskohana on kalmistu olnud kasutusel ilmselt 17 sajandi keskpaigast. Võimalik, et veelgi varem. Maeti peamiselt kabelist lõuna poole. Kalmistul oli igal perel oma rida, mille järjekord vastas perepinkidele kabelis. Kabeliaia väravale paigutati 1852 aastal Osmussaare lähedal hukkunud laeva käilakuju. Nõuka ajal viidi kabeliaia kivid minema ja purustati betooni täiteks. Hauatähised loobiti minema ja tõenäoliselt rüüstati ka haudu. Tänaseks ei ole säilinud ühtegi tervet hauatähist, kuid mõned raudristide maakivist alused võivad asetseda algsetes kohtades ja jälgitavad on ka mõned kalmukünkad. Kalmistul asub 1642 aastal ehitatud ja tänaseks lagunenud kabel.

    Vormsi kalmistul on veidi paremini läinud, seda ilmselt ei lagastatud nõuka ajal ja laiali ei veetud. Siia maetakse veel tänapäevalgi ja vanade ratasristide kõrval näeb juba moodsat graniiti ja betooni.

    Vormsi surnuaed on ainulaadne kuna siin asub maailma suurim ratasristide kogu. Neid hakati saarel kasutama 17 sajandil. Vanemas osas on hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, väidetavalt olla siin säilinud üle 330 rõngasristi. Vanim säilinud rist on 1743 aastast ja noorim 1923-ndast aastast. Kõik ristid olla talupoegade endi valmistatud. Siin on riste äärmusest äärmusesse, nii selge kirja kui ka kirjavigadega. Sama on ka töötlusega. Enamusel ristidest on peal ka peremärgid.

    See on ikka tõsiselt äge kalmistu… Jõuludeks võiks siia saada väikse küünlapaneku töö… Päris äge vaatepilt oleks kui iga ratasristi juures põleks mälestuseks küünal.

  • Viimne puhkepaik

    Seiklused lõunaosariikide kalmistutel.

    Tavaliselt sealkandis ainult väiksemad tööd ja saab ühe päevaga hakkama. Seekord läks vähe pikemalt ja olude sunnil tuli kasutada nii kohalike kohvikute kui ka kalmistuteenuste pakkujate teenuseid. Aga need kogemused pole sugugi rõõmustavad vaid pigem kehvad ja kummalised.

    Sai toimetatud sealkandis õige mitmetel kalmistutel ja natuke kohalikku hingeelu uuritud. Huvitav, et muidu on kisa palju, et kliente pole ja toitlustajad elavad kõik peost suhu. Reaalsus näitab aga hoopis midagi muud. Ilmselt elatakse liigagi hästi, kõikvõimalikke kohvikuid ja baare on igal nurgal. Aga proovi sa sealt nädalavahetusel süüa saada…. Enamus neist nädalavahetusel kinni. Jäi mulje, et kohalik elu väga hea ja nädalavahetuse turistide, puhkajate jne horde toitlustada pole vaja… Varem ka selle asjaga sealkandis trippides kokku puutunud aga väga tähelepanu ei pööranud sellele. Tundub, et see ongi mingi Lõuna – Eesti kiiks. Põhja – Eestis kohtab sellist jama suhteliselt harva, et söögikohad nädalavahetustel kinni.

    Ja teine väga kehv ja kummaline teema tuli ilmsiks. Tavaliselt me kalmistul katsume ise ilma vahendajateta asjad korda ajada. Seekord aga tööd suht suuremahulised ja vahepeal tuli EMOsse lipsata näppu õmblema. Kurivaim kivi kukkus näpule nii hästi, et ainult 5 õmblust 😀 😀 Seetõttu mõtlesime kasutada mõnda kohalikku teenust. Egas midagi võtsin kalmistute teadetetahvlid ette. Need otsast lõpuni tihedalt teenusepakkujate kuulutusi täis. Mul oli lihtsalt paaril platsil vaja liiv vahetada. Hakkasin siis näpuga järge ajama ja liivatoojaid läbi helistama. No neid kuulutusi ikka jätkus…. Aga…. Kes ei võtnud telefoni vastu ega pole ka tagasi helistanud. Kes ütles, et nemad liiva ei vaheta kuigi kuulutuses selgelt kirjas, et vahetavad. Muidugi oli ka selliseid halajaid, kes kukkusid kohe halama, et 10 km sõita on väga pikk maa, neil bensiiniauto, kütus kallis jne jne. Kurja küll, mis see mind kotib, et sul bensuauto ja kütus kallis… Kütus ja kõik muu on juba hinnas nagunii. Mida sa topid oma kuulutust üles igale kalmistule kui sa tegelikult seda teenust ei tee kuna sul bensiiniauto ja küts kallis 😀 😀 Lõppkokkuvõttes sai läbi helistatud kümmekond liivavahetuse teenuse pakkujat aga liiva ei saanudki. Väga kummaline teema ja siis kohalikud virisevad, et pealinnakad käivad neil nende tööd ära võtmas 😀 😀 😀 Polegi midagi imestada miks pealinnakad seal, kui ise tööd ei taha teha. Kui pakud neile tööd ei sobi, ilmselt elu ikka väga hea ja tööd tegema ei pea.

  • Tripid,  Tsill,  Viimne puhkepaik

    Korraks Rakverre

    Pidime minema korraks Rakverre ühte objekti üle vaatama ja siis koju tagasi. Asja uurides selgus, et päris koledas seisus see kalmistu osa aga saaks veel asja kui käsile võtta. Kalmistut uurides nägin kuidas miski vennikene tuli autoga parklasse haaras autost lilled ja kadus võssa…. Natsi aja pärast tuli lilledeta tagasi ja kimas minema. Hing ei andnud rahu mida värki ta seal kalmistu taga võsas lilledega tegi 😀 😀

    Egas midagi, käisin piilumas mis värk on. Oi kurja… tuli välja, et võsas miski hauaplats. Ja sugugi mitte kalmistu piirides. Asi vinksvonks korras, värsked lilled ja küünlad ka. Algul mõtlesin see jumal teab mis värk.. koha nimi juba ju selline põnev 😀 😀 “Palermo” Millest sellel kohal selline nimi ei tea. Uurisin vähe ristilt mis värk sellega on. Tuli välja, et see rist tähistab sadade Vene tsaariarmee sõdurite ja allohvitseride matmispaika. Sõjamehed surid Krimmi sõja päevil 1854 – 1855 siinmail levinud koolera- ja tüüfuseepideemia ohvritena. Polnud varem isegi kuulnud sellisest matmispaigast sealkandis.

    Kui juba sealkandis siis tuli ikka see uus Rakvere tsillimiskoht ka üle vaadata. Mnjaa päris korralik arendus vallimäel tehtud. Lava, pingid, sillad, kõnniteed jne. Äge igatahes, ainult vähe nüri oli see kõnniteede imepeenike killustikukate mille tassib jalgadega laiali. Kõik trepid olidki seda juba täis. Killustiku asemel võiks küll sellises kohas vähe mõistlikum lahendus olla. Kui nad sellesse kompleksi nüüd suudaksid sebida ka kasutult seisva tuuliku oleks asi veel ägedam. Plaanisime korra linnusesse ka minna aga tuli üks kiire töö vahele ja tuli toimetama minna 😉

    Võtsime suuna siis mitte kodu vaid hoopis teisele poole 😀 😀 Torma kalmistul oligi veel käimata 😉 Enne kalmistule asjatama minekut tuli ikka kirik ka üle vaadata. See jälle natuke teistsugune. Muidu tavaliselt on kirikutornis kas kukk või rist kui just mitte arvestada Kanepi kirikut mille tornis on aotäht. Siinse kiriku tornis on aga nii kukk kui rist. Jälle midagi uut. See kirik olla siinkandis juba kolmas ja sellel on põnev saamislugu. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soola-leiva asemel kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna olla küsinud: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne’il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Kirikul on veel üks iseärasus, nimelt on ta natuke laeva kujuline… keskelt laiem kui otstest. Aga miks tornis on kukk ja rist ei saanudki teada…. Kiriku taga oli päris äge ja korralik kemps. Ehitusmeister oli isegi oma nime naeltest meisterdanud seinale 😉 Siinsamas on ka vabadussõja ausamba tükid, need ilmselt originaali säilinud osad. Uus ausammas on paigaldatud kalmistule.

    Kalmistul tegime kiirelt töö ära ja uurisime veidi mida põnevat siin on. Paar teistsugust risti jäi ka silma kiire tudeerimise käigus. Ja muidugi kabel on siin äge, nagu väike kirik.

    Kui asjad aetud võtsime suuna kodupoole. Teel põikasime korra läbi veel laiuse linnuse juurest. Mõned head aastad tagasi oli siin ikka puhas ja korras aga nüüd…. Ilmselt prügi pole siin ammu ära viidud, kõik on kuidagi trööstitu ja mahajäetud. Iseenesest on see olnud päris kõva linnus kunagi. Püstitati see ordu valduste kirdeossa tähtsa maantee teetõkkelinnusena. Laiuse paikkonda läbinud tee ühendas tollal kahte tähtsat maanteed Tartu-Jõhvi maantee ning praeguse Piibe maantee sihti mööda kulgenud Tallinna-Tartu maantee. Seda teed mööda oli Kesk – Eestist võimalik pääseda Virumaa idaaladele ja sealt edasi Venemaale. Siin on möllanud poolakad, rootslased, venelased ja krt teab kes veel. Aga täpsemalt saab lugeda siit.