-
Hooaja kokkuvõte vol.2
Siin mõned näited sellest, mis saab siis kui plats jääb olude sunnil mõneks ajaks hooldamata. Aga asja saab nendestki. Siin ei saa näpuga näidata kellegi peale nii nagu meil tänapäeva internetimaailma tühistamiskampaaniatega kombeks on. Me ei tea miks, või millistel põhjustel on platsid hooletusse jäänud. Ilmselgelt ei ole see niisama laiskusest juhtunud. Muidugi on ka erandeid, olen ise kokku puutunud juhtumiga kus inimene helistab ja tahab korda teha vanemate hauaplatsi, aga ise ei tea sedagi kuhu kalmistule vanemad maetud on. Regulaarse hoolduse puudumisel võtab loodus imekiiresti võimust, eriti kallakutel kus mööda nõlva jookseb takistamatult kõik platsile. Sellisel puhul on mõistlik nõlva osa ehitada mitme realisena, et vältida edaspidi platsile pinnase vajumist.
Paras peavalu on tegelikult ka platsile istutatud puud – põõsad. Kui neid õigeaegselt ja kardinaalselt ei püga siis vallutavad need kogu platsi mõne aastaga. Kui juba korra on lastud üle kasvada siis nendest enam asja ei saa, lihtsam on välja juurida. Kuigi meil on tänapäeval üsna palju igasugu kääbusvorme mis iseenesest sobiksid kalmistule, aga neid istutades peab mõtlema mitu sammu ette. Kas teil ikka on mõne aasta pärast jaksu neid pügada? Kui ei, siis pigem ärge istutage, sest isegi kääbusvormid tahavad pidevat hooldust ja kärpimist.
Vahel tuleb ette ka selliseid huvitavaid juhtumeid kus tellitakse ruttu platsi korrastus, teed korda, istutad lilled jne. Ja siis kui sa satud sealt platsist mööda minema mõne aasta pärast, siis on see plats jälle rohtunud ja pole seal keegi midagi teinud. Ei ole seal mitte keegi peale seda käinud. Tekib küsimus, mis selle asja mõte oli? Kas lihtsalt linnukese kirjasaamine, et tehtud või midagi muud.
-
Hooaja kokkuvõte
Hooaeg hakkab vaikselt mööda saama ja nii nagu juba traditsiooniks saanud teeme väikese kokkuvõtte tehtud töödest. Loomulikult ei jõua siia üles panna kõiki neid sadu töid mis hooaja jooksul tehtud said, vaid piirdume väikese galeriiga. Siin on mõned pildid kuidas lihtsalt vana piirde asendamine uuega muudab kardinaalselt platsi ilmet. Igakord ei peagi uut piiret ehitama, üsna lihtsalt ja soodsalt saab platsile uue ilme kui see lihtsalt lahti võtta, pesta ja tagasi panna.
Vahel saab platsile uue ilme lihtsa liivavahetuse või mõninga kujunduselemendi lisamisega. Näiteks kaarjad peenranurgad näevad palju ilusamad välja kui sirged. Vahel oleme kliendi soovil mõned platsid plaatinud, et vähendada hooldekulu. Tegelikkuses on see petlik arusaam. Võibolla esimesed paar aastat saate vähese hooldusega läbi, aga siis hakkab plaatide vahedesse tekkima sammal ja kogunema mustus ning hoolduskulu läheb hoopis suuremaks. Nüüd tuleb hakata plaate pesema ja plaadivahesid käsitsi puhastama ja see on päris ajamahukas töö. Varasemalt olen siin juba piisavalt kirjutanud nö “hooldevabadest” platsidest. Kui tahate läbi saada vähese hooldusega siis traditsioonilisel kujul plaatimine see nüüd kohe kindlasti ei ole. Kui tahate ikkagi plaatida siis pigem kaaluge ühe suure monoliitplaadi paigaldust. Aga sellel on oma head ja vead, hooldust kordi vähem kui plaaditud platsil, aga kui on vaja kedagi matta siis tuleb igakord kraana tellida 😉
Loomulikult ehitame ka uusi piirdeid erinevatest materjalidest, näiteks lihvbetoon või erinevas versioonis paekivist. Muidugi kui keegi soovib paekivile sarnast alternatiivi, siis sobib selleks imehästi klombitud graniit. See on küll märgatavalt kallim aga ka vastupidavam ilmaoludele. Astumisplaatideks sobivad standardsete betoonist kõnniteeplaatide asemele vabakujulised looduskivid, mis näevad palju ilusamad välja. Meie kasutame selleks tumedaid ilmastikukindlaid kiltkiviplaate. Tavalised siseruumides kasutatavad plaadid välitingimustesse ei sobi.
Vahel kaob piire pinnasesse ja seda mitte lihtsalt külmakergete või vajumiste tõttu, vaid lihtsa laiskuse või teadmatuse tõttu. Vana läbikasvanud liiva ei viitsita pealt ära koorida ja utiliseerida, vaid tuuakse lihtsalt juurde. Lõppkokkuvõttes ongi piire peale toodud pinnasesse mattunud.
-
Barcelona kalmistu
Mööda maailma luusides tutvume kindlasti mõne kohaliku kalmistuga ajendatuna professionaalsest kretinismist. Seekord vaatasime üle Hispaanias Barcelona suurima ja kogu Hispaania ühe suurema Montjuïci kalmistu. Kalmistu rajati 1883 aastal Montjuïci mäe nõlvale terrassidena ja laiub tänapäeval ca 56 hektaril. Siin on väidetavalt üle 150 000 haua tuhandete perekonnakabelite ja mausoleumidega, urniseintest ei hakka rääkimagi. Maetuid kokku pidavat olema üle 1 000 000
Montjuïci kalmistut tasub kindlasti külastada kuna siin saab näha erinevaid viise, kuidas Hispaanias matetakse. Näiteks, suurejoonelised mausoleumid, millest enamik sellel kalmistul on neogooti stiilis, tavalised muldkalmed mis on kaunistatud pühakute kujudega või perekondlikud võlvkambrid. Siin näeb ka hauakambreid mille niššidesse pannakse kirstud. Kusjuures huvitav on see, et kunagisel Hispaania koloniaalmaal Dominikaanis olid need mitmekordsed hauakambrid oma niššidega täiesti tavalised asjad. Ainuke vahe selles, et siinne kalmistu on ilusti korras aga sealsed nägid rohkem prügimäena välja. Siin võib üksteise peal olla kuni kaheksa hauda. Siin pidavat paremad ja edevamad kohad sõltuma sellest kui palju pereliikmed on valmis hauda ja selle hooldusse investeerima. Huvitav, et ega Hispaania kalmistu väga näiteks Itaalia omast ei erine. Ka siin võid käia lõug põlveni lahti vajunud imestusest.
Mausoleume näeb siin ikka väga erinevate kujundustega. Mõni on rajatud keset platsi, samas teised on uuristatud mäenõlva sisse. Kusjuures nii mõnigi on seest plaaditud nagu vannituba.
Hauakambrid on kohati reas nagu garaažid. Ja muidugi urniseinad on nii kõrged, et ülemiste ridade juurde pääsed redeliga. Kusjuures redelid selleks otstarbeks on siin täiesti olemas. Silma jäi muidugi kohe see plastmassihullus lillede näol. Neid näeb siin kahjuks ikka üsna palju.
Ja muideks siin läheduses on ka katafalkide muuseum, aga sellest kirjutan ükspäev eraldi 😉
-
Metallristid ja nimeplaadid
Igal hooajal on midagi sellist mis meelde jääb. Kui muidu taastad kliendile kuskilt ristihunnikust leitud vana risti või siis platsil ümberkukkunud risti. Otsid vanadest ristihunnikutest ka mingid puuduvad detailid ja klapitad kokku. Eelmisel aastal oli üks selline kokku klapitamine päris paras pähkel, kuna platsile oli vaja 2 enamvähem sarnast raudristi. Juppide leidmine polegi niisama lihtne, vaatad küll, et samasugune rist aga kui detaile klapitama hakkad siis ikkagi ei sobi kokku. Kui lõpuks leiadki enamvähem kõik detailid siis on juba lihtsam, lõikad katkised tükid välja ja keevitad uued asemele, siis liivaprits ja värvimine. Siis hakkab uus peavalu 😉 kuskilt kivihunnikust tuleb leida sobiv aluskivi, augud puurida ja kalmistul kogu kaadervärk paika panna.
Seekord oli kliendi soov täispaketina teha kogu hauaplatsi korrastus koos raudristi paigaldusega. Sobilik raudrist oli juba valmis vaadatud ja kalmistult leitud ka nimeplaadi näidis milline võiks uus plaat välja näha. Egas midagi, nimeplaadist mõõdud ja paar pilti, rist kaenlasse ning töökotta. Ajasime risti sirgeks, keevitasime külge puuduvad detailid. Siis liivapritsiga rooste maha ja uus värv selga. Tegime vana plaadi kujunduse järgi roostevabast terasest uue nimeplaadi ja valmis ta saigi.
Sellel aastal on tulnud teha päris palju metallist nimeplaate kalmistutele. Nii ristidele kinnitamiseks kui ka kividele kleepimiseks. Alternatiivina pidevalt määrduva hauaplaadi asemele saab teha ka metallist hauaplaadi, seda saab meilt tellida näiteks vanale plaadile peale kleepimiseks. Hea mugav asi, kujunduseks saab disainida mida iganes. Mis peamine, see ei määrdu nii ruttu kui kivi ja tekst ei kulu ära. Võrreldes kiviraiega on metallist nimeplaadid sageli soodsam lahendus, eriti kui soovitakse lisada infot olemasolevale hauakivile. Kellel huvi siis siit saab tellida nii nimeplaate kui ka muid lasergraveeringu töid.
-
Kalmistutoimetused
Suve jooksul sai nii mõnelgi kalmistul luusitud ja toimetatud ja eks ikka jääb ühtteist põnevat silma. Nii nagu Võnnu kalmistul on ka Osulas veidi omamoodi kabel. Alumine korrus maakivist ja teine korrus puidust, kohe kuidagi ei meenuta kabelit 😉 Huvitav on ka see, et kui enamus kalmistuid loodi Katariina ukaasiga siis Osula kalmistu jaoks andis maa 1833 aastal Sõmerpalu mõisahärra von Müller. Muidugi kui vaadata kalmistu asukohta siis see kõrge küngas sobiks ideaalselt omaaegseks linnusekohaks, aga see selleks.
Siin on säilinud haudadel üsnagi palju erinevaid raudriste ja muideks siin on ka arvestatav hulk hauatähiseid mida mujal kalmistutel naljalt ei kohta. Nimelt kivile tahutud ristid
Veidi mitte tavapäraseid raudriste näeb ka Kuusalu kalmistul. Ja mis on huvitav, et vaikselt hakkab meile jõudma see Poola kalmistute graniitplaatidega haua katmise mood. Jumal tänatud, et mitte koos nende rõvedate plastlillede kuhjadega. Ja nagu piltidelt näha on võimalik päris stiilselt tagasihoidlik piire teha paarist puupulgast ja nöörist 😉
Panin siia ka ühe õigeusu kombe kohase matuse pildi, hauaplats on täiesti arvestatav söökla. Kuuldavasti osadel kalmistutel käivad kohalikud joodikud peale matust söömas-joomas ja eks linnud ja loomadki saavad oma kõhutäie kätte. Aga miks ma selle pildi panin… Sellel väike iva ka, nimelt asjakohastes foorumites käib jutt, et venemaal ei julge inimesed enam kalmistule minna kuna karud on avastanud hea söögikoha. Eks sellel võib täitsa iva sees olla, olen meiegi kalmistul karuga ninapidi kokku sattunud. Juba räägitakse meilgi, et Alutaguse kandi kalmistutel karud täitsa toimetavad. Ilmselt pole kaugel seegi aeg millal nad tasuta söögilaua mujal kalmistutel avastavad. Ja mitte ainult karud ei toimeta kalmistul, vaid ka rebased armastavad värskelt hauaplatsile pandud liivas hullata ja ka pesaurge kaevata
Eks kalmistutel näeb ka vägagi kummalisi asju, mis seal üldsegi ei peaks olema 😉 Vahel ikka leiab mõne platsi kus näiteks ristil autorool, vaasideks mürsukestad või vanad rehvid ning astumisplaatideks spordiväljaku kummimatid. Aga siiani polnud veel leidnud silindrist vaasi 😀 😀 Nüüd see ka leitud, huvitav oleks teada mis masinale kuulus 😉
Üldjuhul ei taha meie panna plastkestaga küünlaid kalmistule mida tuul ja linnud laiali tassivad kui just pole laternat kuhu see panna. Ühel kalmistul oli oma arvamuse avaldanud plastkestaga küünalde kohta ka jälgede järgi arvates ilmselt rebane 😀 😀
Kalmistutel toimetades tuli ette päris palju tühjale kohale ehitamisi. See on hea variant, ei pea midagi lammutama ja utiliseerima. Muideks sõbrale enne siitilmast lahkumist lubatud hauaplats sai ka tema soovide järgi valmis. Vaatamata sellele, et appi tulijate lubadused lubaduseks jäidki. Ja vahel ei ole isegi vaja piiret ehitada, see tuleb lihtsalt maa seest välja kaevata ja puhastada 😉
Vahel tuleb hulgim piirdeid ja hauakive pesta, selleks pumpame veepaagi täis ja tuld. Samblakihi ja mustuse alt võib välja tulla päris ilus asi. Selle hooaja kõige suurem pusimine oli Meremuuseumi tellimus Rahumäe kalmistul. Seal korrastasime õige mitu meie riigi merendusajaloo suurnime hauda.
-
Itaalia kalmistu
Itaalias luusides tuleb ikka mõni kohalik kalmistu ka üle vaadata 😉 Seekord siis Como järveäärne Varenna kalmistu. Kalmistu on rajatud terrassidena mäenõlvale, kust avaneb üks kauneimaid vaateid kogu Como järvele. Küpressiridade vahel kulgevad kividest laotud teed, mis viivad mööda sajandivanustest hauaplatsidest ja uhketest perekonnakabelitest. See on kui ajatu galerii oma marmorist kujude, kivist treppide ja hauasammastega. Kusjuures huvitav on see, et mõni hauakivi kannab endas vaid eesnime ja aastat, teine jutustab perekonnalugu.
Itaalia matusekombed peegeldavad tugevat katoliiklikku pärandit, ent on ajaga parasjagu muutunud. Tavapäraselt toimub ärasaatmine kirikus. Avatud kirstu juures saavad perekond ning vahel ka kogukond hüvasti jätta. Jumalateenistuse järel toimub rongkäik kalmistule või krematooriumisse. On veel piirkondi kus kirst kantakse jalgsi läbi linna kalmistule. Itaallaste jaoks on hauaplatsi eest hoolitsemine moraalne ja emotsionaalne kohustus. Regulaarselt tuuakse lilli, küünlaid, pilte. Fotod lahkunutest hauakivil on väga tavalised.
Võrreldes meiega on kolumbaariumid või perekonnakabelid Itaalias tavapärased asjad. Kusjuures perekonnakabelid on siin päris uhked ja seal puhkavad mitme põlvkonna esindajad. Proovi sa meil kalmistule tänapäeval teha perekonnakabelit.
-
Maardu lemmikloomakalmistu
Tavaliselt korrastame ja ehitame hauaplatse üle Eesti erinevatel inimestele mõeldud kalmistutel. Poleks osanud arvatagi, et satume sama tööd tegema ka lemmikloomakalmistule. Aga nüüd siis see ka tehtud ja nähtud. Kusjuures lemmikloomakalmistu ei erine kujunduse poolest praktiliselt üldse tavakalmistust. Isegi urnisein on olemas. Seda esineb väga vähestel kalmistutel aga näe siin on olemas.
Muidu kalmistu nagu kalmistu ikka, ainult, et hauad on pisikesed. Piirdematerjalina võib ka siin näha lisaks käepärastele materjalidele ja plastmassile musta graniiti, lihvbetooni jne. Muidugi näeb siin ka selliseid kujunduselemente mida tavakalmistul ei näe, alates nöörpiirdest fotoseinani välja. Kusjuures mõni platsike on vägagi maitsekalt kujundatud
Ega sellelgi kalmistul pole pääsu mahajäetud platsidest ja neid siin ikka on. Huvitav kuidas siin kalmistul käib hooldamata hauaplatside andmine uutele kasutajatele ja pealematmise protseduur. Kusjuures rahvast käis siin kalmistul ikka palju, nii lilli istutamas kui küünlaid panemas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et päris huvitav kogemus oli ja kindlasti soovitan kalmistukultuuri huvilistel käia ka sellistel kalmistutel.
