-
Egiptuse trip. Hotelli randa otsimas.
Tegelikult pidi meil täna olema programmis klaaspõhjaga laev ja parasailing aga seoses presidendi turvanõuetega lükati parasailing homsesse. Siis pidavat president Sharmist lahkuma. Puusalt kohe uus programm vaja välja mõelda 😉 Juba mingit poolmetsikut randa sai uuritud, mõtlesime vaataks hotelli ranna ka üle. Meie hotell pole rannahotell, aga siit käib iga natukese aja tagant tasuta buss randa. Hotellist viiakse lausa kahte randa üks on hotelli külastajatele tasuta teine tasuline. Sõime kõhud täis ja tuld. Miks bussiga kui jala saab ja siis näeb nurgataguseid ka 😀 😀
Läksime välja tagumisest väravast st. sealtkaudu kust buss randa. Kurja siinpool täiesti teine elu 😀 😀 Värava taga elab koerte koloonia, terve kari kutsikaid ja vanu koeri ka. Tundub, et neid keegi isegi vist toidab, vähemalt maas oli näha krõbinaid. Penid ise sõbralikud ja tulid kohe tutvust tegema. Üle tee oli paras tühermaa kuhu saab ehitada veel küll ja küll. Tiksusime vaikselt ranna poole, siinsamas oli veel üks väike kaubaautode müügiplats.
Tänava lõpus oli üks huvitav torn, no kohe vaja otsa turnida ju. Päris hea vaade avanes siit ümbrusele. Tundub, et see on kas endine, praegune või tulevane kardiraja väravatorn. Panime siit otse üle ristmiku mere poole, tee ääres selline üksildane hoone poekestega, huvitav kas siin nurgataguses neil käivet ka on… Nägude ja jutu järgi tundus, et poekesed venelaste omad, naised tööl, kohalikke naisi poes tööl tavaliselt ei näe. Kuigi on erandeid. Nägin siis ühte päris tsiklit ka, muidu on siin mingid tundmatud hiina junnid. Politseil on muidugi ka korralikud tsiklid.
Lõpuks jõudsime mingile rannaäärsele tänavale. Ega hotellide territooriumile randa minekuks naljalt ei pääse, otsisime mingeid nurgataguseid kust saaks sisse lipsata ilma turvamehe silma sattumast 😀 Üks pisike tänav läks küll hotellide vahelt pea rannani välja aga sealt edasi ei saanud. Hull prügilasu ja suured väravad, ei hakanud üle ronima.
Lonkisime veidi edasi ja ennäe imet, mingi ehitus. Siin ei saa kunagi aru kas vana mahajäetud, või uus ehitamisel. Igatahes ümbrus purukspekstud nõusid ja muud hotellistaffi täis. Kobisime sealt viuh üle aia ja ranna poole ajama. Rannas paistis nii mõnigi samasugune hulkur nagu meiegi 😀 😀 Täiesti mahajäetud teema, tiksusime vähe sillal. Sild päris pikk ja lõppes ära astangu serval. Ilm oli vähe tuuline ja ei saanud läbi vee pilte teha kaladest ning korallidest.
Teadsime, et meie hotelli rand on siit edasi 2 hotelli. Et mitte tagasi tee peale turnida ja ümber hotellide teisele poole minna võtsime riski panna tuima turisti. Kui keegi küsima tuleb siis me oleme eksinud 😀 😀 Vaatasime, et turvamees istub putkas ja näpib ennastunustavalt telefoni, lipsasime viuh aia alt sisse ja kadusime randa rahva sekka. Turva ei pannud meid tähelegi. Lonkisime hotelli korpuste vahelt järgmise hotellini. Kurja siin igavene kõrge aed ja tihe hekk ka veel. Turvamees oli putka taga kellegiga juttu ajamas, marssisime tuimalt piki aeda turvamehe vaateväljast ära ja viuh üle aia teisele territooriumile. Siin näeb päris palju selliseid suuri pitsaahjusid praktiliselt igas hotellis aga kordagi ei ole veel ühtki toimivat näinud. See pildil olev oli samuti seest prügi täis 😀 Rannas viibimise ja ujumise regulatsioon on siin päris karm. Seda võib ise sildilt lugeda 😉 Praktiliselt saime siit territooriumilt ka suht puhtalt läbi. Alles teisel pool, praktiliselt juba peaaegu õiges rannas olles avastas siinse hotelli turva, et oleme võõrad. Iseenesest kui meil oleks olnud midagi pikkade varrukatega seljas nii, et käepaelad välja ei paistaks oleks siit ka puhtalt läbi läinud. Aga olgem ausad väga viisakalt küsiti kuidas siia saime, ütlesime eksisime ära ja otsime oma randa 😀 😀 Juhatati ilusti väravast välja otse õigesse randa 😉
Palma peach selline väike aga puhas rannake, sisse sai meie hotelli käepaelaga tasuta. Kohtigi lesimiseks oli pisavalt. Ainult kohv ja muu värk on siin putkades raekoja platsi hindadega. Proovisin silla pealt kaladest paar pilti teha aga lainetusega polnud suurem asi neid pildile saada. Kohalik snorgeldamise instruktor tuli juttu ajama. Täitsa vene mees oli, ütles, et tule tuulevaikusega siis saad väga ägedaid pilte sukeldumatagi. Seda oli näha jah, värvilised kalad, värviliste suudega molluskid jne. Igatahes äge oli ja tasus täitsa tulla. Kui asi uuritud kobisime bussi ja sõitsime hotelli tagasi.
Hotellis tagasi olles otsustasime, et lähme ostame kodustele miski nänni ära kaubakeskusest. Hotellist nii umbes 15 minutit jalutada on Dahab kaubakeskus kus me eile kohvitamas käisime kohalikega. Muidugi üle tee apteegist ikka natuke rohtu ka koju kaasa. Seekord võtsin lisaks muule ivermektiini ka, äkki läheb vaja 😉 Enne kaubakeskust tuulutas keegi oma vaipasid 😀 😀 Lõpuks kaubakeskuses tuuritamas. Siin on praktiliselt nii kohvikud, wc, turuputkad kui ka fix hinnaga poed. Vaatasin huvi pärast külmikumagneteid. Putkades üldjuhul 1-3$ sellise nii ja naa kvaliteediga. Fix hinnaga toidupoes oli kolmene hea kvaliteediga magnetite komplekt alla 20 kohaliku. Samuti maasikad poes odavamad kui siinsamas kõrval turuputkas. Ja jäätist on ka siin saada.
Mööda poode ja putkasi kolistades läks juba pimedaks. Igatahes tasub kordades ennem siia kaubakeskusesse ostlema minna kui vanalinna. Hinnad on väga sõbralikud. Ah jaa siin on ka pangaautomaadid nii kontolt raha võtmiseks kui ka raha vahetuseks. Väike tankla on ka, kütsi hind võrreldes meiega ikka väga hea.
Kui ostud tehtud kobisime hotelli sööma ja kell 21 üles katusele tantsu vaatama.
Paar sitta videot ka.
-
Egiptuse trip. Väike seiklus ja Sharmi muuseum.
Täna esialgu plaanivaba päev. Eile sai tammutud nii, et jätkub mitmeks päevaks 😀 Mõtlesime, et teeme väikse söögi ja siis vaatame jooksvalt mis värk on. Omleti ja praekartuli päev, maitsesime mõningaid saiu ka, aga need jube magusad. Iseenesest eks see ole maitse asi aga minu poolest jäävad nad söömata.
Kui kõht täis tuustisime niisama sihitult mööda hotelli. Viisakas hotell, isegi peldiku uksel on manual kuidas ust avada ning sees on lilled ja maalid seinal, vähemalt meeste poolel 😉 Kas naiste poolel ka, ei tea aga ju on seal ka. Fuajees peaukse juures ka ilusti lilled laual, kurja isegi paju oksad olemas. Huvitav kust nad need võtsid? Algul mõtlesin, et plastmass aga ei täitsa päris pajuurvad olid. Kohaliku “pangaautomaadi” leidsime ka 😀 😀 see on sama tüüpi kui Hiiumaal Eiffeli torni juures. Pane viiekas sisse ja saad teada kui loll oled 😀 😀 Tegelikult oli rahavahetus aktuaalne küll aga mitte siin automaadis 😉 Ma ei saa aru mis fenomen on kasutada nii Hurghadas kui Sharmis mikiraha. Pole ju üldse soodne. Kõige kasulikum on maksta siiski kohalikus rahas. Mikiraha või eurod saad kohalikuks kursi järgi vahetada vahetusautomaadis. Arvelt kohalikku välja võtta pole pointi pank tahab vahelt päris kõvasti. Käisime otsisime kohaliku panga üles, see oli kohe hotelli nurga taga, aga kahjuks seal oli vahetusautomaat tühi ja pank ise ka ei tahtnud vahetada 50 eurost kohalikuks. Öeldi nurga taga on veel üks vahetusautomaat, ehk seal on raha. Lonkisime sinna, kurja see oli ka tühi. Aga siin passis üks kohalik seltsimees, kes kursi järgi ära vahetas.
Peale rahavahetust käisime ajaviiteks uurimas ekskursioonipakkumisi ka hotelli vastas olevas müügikohas. Ennem olin teinud natuke kodutööd ka. Reisikorraldaja pakkumised ja vanalinnast kaasa haaratud pakkumised läbi tudeeritud. Küsisime pakkumist klaaspõhjaga laevale, parasailingule, safarile ja värvilisele kanjonile. Küsisime ka St Catherine kloostrisse pakkumist, aga sinna seoses pandeemiaga sisse ei pidavat saama. Möödaminnes teise programmi raames eemalt näidatakse, aga mind see öine pimedas ja külmaga mitmetunnine mäkkeronimine päiksetõusu nautimiseks eriti ei köida. Nii, et see asi läks seekord programmist maha. Lõpuks võtsime muu ülalmainitu ära. Igatages koguhind oli väga kõvasti odavam kui reisikorraldaja samad paketid ja oli juba letihinnaga odavam sellest mis vanalinnas pakuti. Kokkuvõtvalt võin öelda, et siin on juba letihinnad odavamad kui Hurghadas samad asjad. Näiteks Hurghadas oli parasailing letihinnaga 35$ lõustalt aga siin 10$ lõustalt ja kahekesi minnes oli kokku 15$ Kui diil tehtud kobisime kõrvalpoodi teed jooma ja maitseaineid ostma. Siin on kõikvõimalikke teesegusid ja maitseaineid võtta 1 nael gramm. Kaameli kakat oli ka 😉 tegelikult on see tee 😀 😀 Muidugi õlisid ja kreeme on ka. Muidugi siin tuli kohe kiiks uurida kus kohalik kalmistu on. Müüja ütles, et kohapeal polegi, surnud viiakse kodumaile. Lähim kalmistu pidavat olema 100 kiltsa. Kobisime hotelli lõunat sööma ja asja praadima 😀 Kusjuures siin on tomat ja kurk vägagi maitsega, mitte nii nagu meil maitsetud junnid.
Nu hing ei andnud ikka rahu, mõtlesime lähme vaatame kalmistu ära. Kauplesime taksojuhtidega hinda sinna ja tagasi sõiduks koos ooteajaga. Küsiti 800 kohalikku aga eks hotelli ees olegi asi kirves 😀 😀 ikkagi loll turist ju 😉 Ütlesime, et üle 600 ei maksa ja marssisime minema, kohe joosti järgi. Tuli välja, et see 100 kiltsa sõita polegi niisama lihtne. Mis siis, et teed jube head ja isegi maksuline kiirtee on 😀 Taksojuht pidi kuskilt suure bussijaama putkast ostma linnast väljasõidu loa jne. Pole nii nagu meil, et hüppad Tallinnas taksosse ja sõidad probleemideta Tartu. Lõpuks kui vajalikud papiirenid olemas ja takso tangitud panime tuld.
Teed on siin tõesti head ja mitmerealised. Kõrbes näeb muidugi igasugu huvitavaid ehitisi, jumal teab milleks need on. Nagu näiteks joru angaare aga ei ühtki hingelist… Lõpuks jõudsime kiirteel mingisse kontrollpunkti, kontrolliti passe ja öeldi, et selle templiga mis meil passis edasi ei saa, peab teine tempel olema. Küsisime kust saab, pidavat lennujaamast saama. Seletasime, et me ju ei lähe Siinailt välja ja meil on Siinai tempel millega saab kogu Siinail liikuda aga politsei jäi oma joru ajama. Egas midagi ots ringi ja tagasi. Vaatasin, et siin on ikka liiklus vähe teisiti kui Hurghadas. Seal sõitsid igasugused koormad ilma tähistuse või asjata, siin politsei käskis toruvedajatel tähistuse välja panna. Aga mida sa ikka paned kui lippu pole… eks ikka käepärase vahendi 😀 😀 Kanister käib küll.
Et päev päris p… ei läheks tuli puusalt uus programm teha. Muidugi kohe hakkasime uurima mis värk selle templiga on, vastust ei saanudki. Reisikorraldaja sõnul oleks pidanud läbi saama. Selgus, et see oma suva järgi otsustamine pidavat olema siin tavaline ametnike hulgas, võibolla oodati väikest kalõmmi. Hiljem muidugi selgus, et see takistus võis olla ka sellest, et samal ajal toimus üleilmne noorte konverents ja Egiptuse president oli ka Sharmis. Aga see selleks, lasime taksojuhil ennast Sharmi muuseumi juurde viia. Jõudsime liiga vara ja värav kinni 😀 Seal on muuseum lahti hommikul kuni lõunani ja siis õhtul kella 5 kuni 23. Turvamehed ei tahtnud sisse lasta väravast 😀 😀 Seletasime, me teame, et muuseum veel kinni aga nuh me turistid ja aega küll me lähme niikauaks mošeed vaatama. Hakkasid naerma ja tegid värava lahti 😀 Egas midagi tegime siis tiiru ümber mošee, sisse neisse kahjuks ei lasta. Mõned Inglismaalt toodud taksod olid nurga taga ootamas kõik noortefoorumi kirjadega. Kusjuures roolid olid õigel st. vasakul pool 😉 Siinsamas kõrval aretatakse mingit Hollywoodi sarnast pargi asja dinosaurused künka otsas ja puha. Tahtsime lonkima minna aga miski suva vennike jooksis järgi ja ütles 5 $ on sissepääs. Ma nagu küll ei näinud, et kuskil oleks värav või miski piletiputka olnud. Saatsin pikalt, viieka eest prügimäge nüüd küll vaatama ei lähe 😀 Veidi eemal oli samanimeline hotell ka, see oli ikka paras bling.
Lõpuks aeg sealmaal, et saab muuseumi. Pilet päris kirves, 200 kohalikku. Maksta saab kas kohalikus või kaardiga ja kui tahad fotokaga pilti teha siis tuleb eraldi pilet selleks osta, maksab 50 kohalikku. Mobiiliga võib tasuta pilti teha. Muidugi piletisüsteem siin uudsusega ei hiilga nagu mujalgi Egiputses. Kuigi innovaatiliselt on piletitel kas QR või triipkood aga neid kasutada pole kuskil 😀 😀 Ja makseterminal ei tööta harmoonias piletiterminaliga nii nagu mujal maailmas 😀 See lausa omaette tseremoonia, maksad kaardiga siis selle makseterminali tseki alusel müüja toksib kõik mudru käsitsi arvutisse, see on puutetundlik siiski 😉 ja lõpuks siis kui kogu see protseduur on tehtud tulevad printerist piletid. Piletiost võttis aega õige mitu minutit. Pileteid ei müüda mitte muuseumis endas vaid territooriumi servas putkas. Lõpuks kui piletid käes kobid muuseumi uksest sisse, läbi metallideteka piletikontroll teeb augurauaga piletisse augu ja voilaaa võidki alustada kultuuri manustamisega.
Muuseum ise suur ja mitme erineva saaliga. Ajaloohuvilisele vaatamist jätkub. Nii mõnedki muumiad on eksponeeritud. Huvitav, et Tuthanhamon on päris kõva kuulsusega, igas muuseumis on oma nurgake temale pühendatud või siis lausa eraldi muuseum kohe. Huvitav kuidas neid vidinaid jätkub 😉
Ühes saalis on ka natuke moodsat blingi ja nii mõnigi ruumikujundus meenutab Peterburi losse. Iseenesest ehteid kui selliseid oli suhteliselt vähe aga selle eest kirevaid taldrikuid küllaga 😉
Natuke beduiinistaffi ka. Huvitav, et beduiinidel on üsnagi sarnased peakatted ja ehtestiilid nii mitmegi rahvaga maailma eri paigus. Siin on ka ehetena kasutusel tohutul hulgal hõberaha. Tea kas raha oli nii palju, et polnud kuhugi mujale panna kui naisele eheteks. Eks meie setudelgi ole tsaariraha kaelas nii, et anna olla.
Peale paari tundi sai tiir peale muuseumile. Õues täitsa kottpime. Ah jaa muuseumi õues oli vahepeal lahti löödud üsna korralik turg. Kohalikud naised ja lapsed müüsid igasugu ägedat nänni. Päris stiilseid karvaseid käekotte oli saada 😀 😀 huvitav kus nad selliseid kannavad…
Kobisime marsa peale ja kimasime vanalinna. Võtsime ühest putkast väikse söögi kaasa ja hotelli kotile. Lihaportsule anti kaasa terve pool kilekotti kohalikku leiba. Söök koos salatiga maksis 60 kohalikku, menüüs täitsa hinnad väljas. Kurja küll liha portsjon oli nii suur, et isegi tühja kõhuga jõudsin ära süüa ehk kolmandiku, rohkem lihtsalt ei jaksanud. Selline ports on täiesti sobilik võtta 2-3 peale, siis jaksab ka ära süüa. Käisime vahepeal üle ukse vaatamas kuidas hotelli hoovis kunstnik möllab värvidega ja kotile ära. Homme pikk päev, safarile minek.
-
Egiptuse trip. Sharmi vanalinn ja vaatamisväärsused
Hommikul kui pestud, kustud, kammitud kobisime sööma. Vot siuke pikk promenaad oli hotelli hoovis. See mis pildilt paistab on üks väike jupike ainult. Siit oli teisele poole umbes kolm korda niipalju minna enne kui sööma said 😀 Hea hommikune jalutuskäik. Kohalik söökla üsna tühi ja ruumi laialt. Valiku üle ei saa ka nuriseda. Üks kiiks muidugi oli 😀 😀 Kohvi termoses, kuum vesi termoses ja kuum piim kohvile ka termoses 😀 😀 kurja nagu 1980 aastal kuskil Venemaa urka hotellis 😀
Kui kõht täis uurisime mis ümbruses on. Mõnes kohas nägi isegi prügi sorteerimishuvilistele turistidele mõeldud prügikaste. Neid uunikum rollusi on siin kõik kohad täis. Seekord mingeid kohaliku tripi pakette reisikorraldajalt ei võtnud, need üsnagi kirved. Isegi tasuta linnaekskursiooni ei võtnud, otsustasime käsitsi vanalinna luusima minna.
Kurja, kus siin on politseid, igal nurgal keegi passib või sõidab ringi. Marsad ja taksod on siin kõik ühesuguste kirjadega, eksida pole võimalik. Ja keset linna on suur tahvel marsa hindadega üleval. Igavesti äge mošee on vanalinnas aga kahjuks on siin samuti nagu Hurghadas, et seoses pandeemiaga sisse ei lasta.
Vaatasime veidi ringi selles imepisikeses vanalinnas. Ega prügi on siingi aga siin näeb ka koristajaid. Vanalinn koosneb praktiliselt ainult poodidest ja kohvikutest. Igale maitsele leiab midagi. Huvitav, et tanklad on siin enamjaolt CNG.
Kuna mošeesse sisse ei saanud siis mõtlesime, äkitse saab kopti kirikusse sisse. Algul mõtlesime, et lähme selle paar kiltsa marsaga aga loobusime. Lonkisime käsitsi ja vaatasime mis tee ääres põnevat. Siinkandis näeb isegi lille ja aianduspoode. Tee remont käib siin nii, et miski suva vennike istub kuskil põõsa all värvipott kõrval ja pintseldab mingeid piirdeid jne 😀 😀 Vahepeal keset tühermaad oli päris lahe käsitöökeraamika pood ja kohvik. Tegime paar pilti ja lonkisime edasi. Siin on päris korralikud kõnniteed ja iga natukese maa tagant on seeneke pinkidega istumiseks. Lõpuks jõudsime teise linnaossa kus see kopti kirik olema peaks. Kohe tee ääres oli päris äge püramiidi kujuline haigla.
Kopti kiriku poole lonkides jäi silma vedur, selline nagu meil vanalinnaski ringi sügab. Siinsamas avastasime veel ühe kiriku. See oli katoliku kirik, muidugi kiriku ümber tõkked ja politseivalve. Küsisime kas sisse saab, öeldi pole probleemi minge aga. Ristid kiriku tornides on omapärased, pole mujal selliseid näinudki. Kiriku nurga taga on laste mänguväljak, ilmselt selleks, et vanemad saaksid segamatult palvetada. Kirik iseenesest päris äge. Ah jaa, kõik kirikud ja mošeed on siin praktiliselt uuehitised. Vana pole midagi, Linn isegi ju ehitati tühjale kohale.
Paarsada meetrit edasi katoliku kirikust on kopti kirik. Ka siin hull valve aga sisse saab vabalt. Oi kurja vot see kirik on otsast lõpuni täis maalitud, käisin ja vaatasin suu lahti. Meenutab blingi poolest vägagi Peterburi kirikuid. Kui sealkandis luusite siis soovitan soojalt võrdluseks külastada mõlemaid kirikuid, täiesti erinevad stiilid. Vaatasin, et rõdu ka aga kust sinna saab ei nokkinud algul ära. Pärast jagasin ära, et sinna saab väljast nurga tagant torniuksest 😉 Sai seal ka käidud vaikselt.
Lõpuks saime tiiru peale ja hakkasime kodupoole tagasi lonkima. Väljas täitsa öö krt ja siis on pimedas päris jahe. Pikkade varrukatega riidetükk võiks kaasas olla. Tegin pimedas ka väikse pildi haiglast. Lõpuks tiiruga vabalinnas tagasi. See kaljukohvik oli pimeduses äge, isegi vesi voolas kosest alla. Otsustasime, et proovime seda kohalikku kalaturgu ka. Hinnad on siin nii ja naa aga keskeltläbi kipub olema 10$ kilo. Muidugi kui minna paarsada meetrit edasi ja nurga taha saad sama toidu kindlalt odavamalt. Aga eks me tee seda ka ükspäev. Ise valid välja mida sa tahad ning kohe kohapeal tehakse valmis. Võid kaasa võtta või sealsamas süüa. Otsustasime sealsamas süüa. Kohe sebiti koht ja pandi istuma. Lauad on siin nagu Egiptuses ikka, ei puhasta neid keegi 😀 😀 Tõmmatakse peoga üle, sitt põrandale ja kogu lugu, kui väga sitaseks läheb siis keeratakse laudlina teistpidi, see on ju puhas 😀 😀 Aga see ongi kohalik elu ja seda ei tasu karta. Hotellis sa kohalikku turuelamust kahjuks ei saa. Igatahes söök oli maitsev ja piisavalt palju, et ägisedes edasi minna 😀
Üks RAM jäi ka silma kalaturul 😉 Lonkisime ägisedes hotelli poole, õnneks pole palju minna. Möödaminnes haarasime ühe kohaliku ekskursioonikorraldaja käest hinnakirja ka, vaatame ehk läheb midagi põnevat kaubaks. Siin on veel selline kiiks, et kõnnitee on kahe sõidurea vahel tee keskel 😀 Tee ääres oli ka päris pull lahendus aiast. Kunagi oli ilmselt päris korralik raudaed olnud aga miskil ajal on arvatud, et kiviaed on ägedam 😀 Selle asemel, et vana aed ära võtta on ehitatud uus kiviaed ümber raudaia 😀 😀
-
Egiptuse trip. Uus tiir.
Metsas puud tehtud, nüüd paras aeg trippima minna. Natuke surfamist interneedumis ja viimase hetke pakkumisega minekut. Vana aasta sees sai käidud Hurghadas luusimas, nüüd sai projekti võetud Sharm el Sheik. Vaatame siis kuipalju see teistmoodi on. Nii, hommikul vutvut lennujaama, kui kõik protseduurid läbitud siis lennukile kiire pesu ja start.
Pealelõunal pidime juba Sharmis olema aga võta näpust. Vaatasin, et lennuk tiirutab ja tiirutab aga ei maandu. Lõpuks hakkas küts otsa saama ja maandusime hoopis Hurghadas 😀 😀 Väidetavalt pidavat Sharmis olema halb ilm. Kuigi kummaline värk oli, kõik lennukid mis peale meid tulid maandusid probleemideta Sharmis. Aga pole hullu, väike seiklus kulub ikka ära 😉 Peale tankimist ja tunni jagu passimist startisime lõpuks Sharmi poole. Siit pidavat olema 12 minutit lendu.
Lõpuks Sharmis, ilm oli pilves ja vihmane tõesti 😀 Ilmselgelt jh kui siin korralik vihm tuleb korra 10 aasta jooksul siis on paanika-jaanika. Sellist asja nagu sadevee äravool siin ju ei tunta 😀 😀 Siin lennuk rampi ei lähe vaid bussiga veetakse terminali. Iseenesest läks siin protseduuridega kiiremini kui Hurghadas. Kui Siinailt välja ei plaani sõita siis pole viisat ka vaja osta. Piisab tasuta templist.
Hotelli jõudsime ainult pea kolme tunnise hilinemisega aga pole hullu. Kurja tuba asus registratuurist kilomeetri kaugusel 😀 aga transpordiks on siin golfikärud 😀 😀 See tuba mis anti oli täiesti kobe ainult ilgelt suitsulõhnane, lasime ringi vahetada. Ilma kobinata saime uue toa, see ei haisenud suitsu järgi. Kolisime sisse ja läksime sööma. Arvustuste järgi pidavat see igavene sitt hotell olema ja veel sitema toiduga. Minumeelest alatu laim, hotell ok, hea vaikne ja toit ka vinksvonks. Kõht täis kobisin kotile, homme vaja hakata ringi kolama. Rannas vedelemine või hotelli baaris “kõik hinnas” joomine on nõrkadele.
-
Läänemaa nurgatagused.
Läänemaa suuremad kohad on juba varasemalt läbi käidud, nüüd võtsime projekti mõned väiksemad kohad kus veel käimata. Plaaniks oli kolistada mööda väiksemaid teid ja vaadata mis põnevat silma jääb. Kuna Nõva poolne üsnagi läbi luusitud, otsustasime tudeerida Lihula suunda. Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumi juurde on siginenud uus eksponaat. Muuseumi siseekspositsiooni jätsime seekord vahele, eks seal ole juba käidud ka. Ja ega need väliekspositsiooni rääbakad ei kutsu vaatama ka, võiks ometi neid korras hoida ja hooldada ka. Huvitav kust see kitsarööpmeline auruvedur pärit on? Miskipärast on see pandud aia sisse luku taha. Muidugi meie raudteemuuseum üsna armetu võrreldes Peterburi või Bresti raudteemuuseumiga. Muidugi Lavassaare kitsarööpmelise raudtee muuseum on üsnagi arvestatav.
Ridala kiriku jätsime ka projektist välja, kuigi see on päris huvitav kohake ja tasub külastust. Aga eks seal ole juba piisavalt käidud ka. Uurisime veidi Rannajõe vaatetorni, see pole küll tea mis kõrge aga luhale vaade ikka on 😉 Kusjuures ei teadnudki, et enne II MS oli siin Keravere küla. Seoses Vene baaside loomisega lükati küla ümber ja siia tehti lennuväli. See oli kasutuses vahelduva eduga 1940 – 1945, siis koliti ümber Ungrusse. Siinne lennuväli jäi kasutusse varulennuväljana. Väidetavalt mingil ajal anti maa uuesti kasutusse aga ainult heinamaana, midagi ehitada ei tohtinud. Seega säilitati ikkagi igaks varulennuväljana. Praegugi paistab siin heinamaa olevat 😉 Siinsamas vaatetorni juures on päris huvitav mitmest erinevast palkmajast kokku pandud majakarp, väga korralik katus on peal. Kogu see majakarp on müügis 😉
Keskveres hakkas silma üsnagi kobe bussipaviljon, sellist ei näe enam naljalt kusagil. Muidugi katus vajaks parandust. Väidetavalt ehitati paviljon kusagil 1970 aastate alguses aga buss siin pikalt ei käinudki. Aastaid ootas külarahvas siin lavka tulekut, nüüd ei käi seegi. Paviljoni küljes on säilinud isegi vanad postkastid ja teadetetahvel. Väidetavalt pidavat sellest saama küla infopunkt. Legendid räägivad, et vahel olla siin mõni mees ööga isegi pea selgeks saanud 😉
Kui juba siinkandis tuleb ikka kohalik mõis ka üle vaadata. Mõisaga on vaeva nähtud, paistab väljast üsna ilus välja. Kahju, et sisse piiluma ei saanud. Erinevate allikate põhjal peaks mõis olema pärit 15 sajandi lõpust Saare -Lääne piiskopi lauamõisana ehk siis moodsas keeles tootmisüksusena. 1674 mainitakse kirjalikes allikates puitehitise kohta: “maja täiesti lagunev” Mõisa praegune hoone aravatakse pärinevat kuskil 1750 aastatest. Siin mõisas olla sündinud Kutuzovi staabikindral ja Venemaa teedeminister Karl Wilhem von Toll. Enne 1919 aasta võõrandamist kuulus barokne mantelkorstnaga puithoone Ungern-Sternbergidele, olles Läänemaal üks vähestest alles olevatest omataolistest. Algne rookatus on asendatud plekiga.
Siinsamas on ka äge mõisa aidahoone, huvitav kas need neetidega tugevdatud uksed on originaalid…. Seda hoonet tahaks ka võimalusel seestpoolt uurida.
Vaatasime, et mõisast metsa poole läks vägagi korralik tee, tekkis kohe sportlik huvi kuhu läheb 😉 Metsa vahel polnud ühtki maja näha peale jahipuki 😀 😀 Ilmselt RMK metsa väljaveo teed. Kuskil ilges karup… sai tee minu auto jaoks otsa. Neliveolisega oleks ilmselt edasi saanud ragistada. Idee poolest oli mingi küla siinsamas metsatuka taga, aga mis teha, ots ringi ja tagasi. Värskel lumel hakkasid silma nii mõnegi metslooma jäljed.
-
Egiptuse trip. Hurghada. Politsei ja liiklus
Sportlikust huvist sai veidi vaadatud politsei toimetusi. Autod on neil head ja ilmselt vastavalt vajadusele sõiduautod või kastikad. Džiipe ja tsikleid näeb ka, aga vähem. Ringi sõelutakse koguaeg ja igal pool, isegi hotellidest käivad regulaarselt läbi. Kuskil nurga taga kiirust mõõtmas neid ei näinud. Paikseid politseiposte ja blokkposte on ka päris palju. Isegi meie hotelli lähedal olid mõlemad olemas. Kuna see oli lähedal siis jalutasin aegajalt mööda ja vaatasin mis toimetused käivad. Pildistada neid ei tohi, kui näevad, et pildistad on kuri karjas. Vähemal juhul käsevad pildi ära kustutada aga võivad ka fotoka või telefoni ära võtta. Käisin paaril korral erinevates kohtades küsimas kas tohib pildidatada, vastus oli kategooriline ei. Postidel on tavaliselt katusealune kus auto sees seisab. Kuidas neil see tegelik töökorraldus on ei tea aga möödaminnes ühtteist ikka näed. Ilmselt tavainimene marsib mööda ja ei näe erilist midagi. Ühesõnaga tee on siin mitmerealine ja eraldusribaga, blokkposti juures on mitu “lamavat” ja tõketega liiklus piiratud nii, et mitu rida kokku aetud üheks reaks ja läbi sõidad siksakis. Otseselt lauskontrolli pole, aga markeeritakse ja pisteliselt kontrollitakse nö. “legoks”. Linnast väljuval suunal on ainult blokkpost aga kesklinna suunal on päris korralik teema. Blokkpost on mehitatud päris korralikult, mitu autot, tsikkel jne, isegi kergekuulipilduja toru jäi silma. Tee ääres on kergema varustusega politseinikud aga tee keskel eraldusribal on mõlemil suunal kõigepealt alustel laskeavadega kilbid ja täisvarustuses automaaturid jälgivad väga pingsalt liiklust. Siis edasi istub keegi ja näpib telefoni, tundus, et need on kontrollijad. Kui markeerijad annavad märku siis tema peab kinni ja kontrollib. Vähemalt mõnel korral tundus asi nii olema. Keskel on terve seltskond kes jälgib liiklust, siinsamas on ka laud kus süüakse – juuakse. Kesklinna minev suund oli kordades rohkem turvatud. Kõigepealt oli see ülalmainitud blokkpost siis sadakond meetrit edasi linna poole politseipost. Üks mees istub pidevalt autos ja kuulab eetrit. Auto kõrval on kuulivesti ja automaadiga paarimees laskeavaga kilbi taga. Ja veel veidi edasi linna poole on veel post. Aga see on vägagi märkamatu ja kui vaadata ei oska siis ei näegi. Kuskil heki vahel või all on veel täisvarustuses pehme kilbi varjus automaatur.
Teel Luxorisse läbi kõrbe on ka siin seal blokkposte aga seal väga ei kontrollita. See hommikune söögi ja kempsupeatusega parkla oli ka politseid täis. Mitu autot, automaaturid katusel jne. Juba varasemalt vaatasin, et politseiautode numbrimärgid on politseil lausa politsei kirjaga. Siin peatuses jäi silma üks auto musta numbrimärgiga mille keskel kaalud. Küsisin giidilt mis värk, ütles, et see on maksukoguja auto. Linnades näeb selliseid siniseid nö. turistipolitsei putkasi, niipalju kui neist mööda jalutasin ei näinud nendes hingelistki. Hurghadas ühes kohas oli vennike putkast veidi eemal põõsa all tooliga ja näppis telefoni. Luxoris nägin isegi motopolitseid toimetamas, tõstuk kohal ja puha. Kiirabi masinad pole neil ka pahad.
Kõrbes näeb selliseid blokkposte kus maas on laskepesa ja posti otsas ka. Luxorisse sissesõidul on need isegi mehitatud ja automaaditorud paistavad välja ja kus siin on kõikvõimalikke kaameraid…. Sellise pildil oleva soomustatud autoga veetakse raha pangaautomaatidesse. Isegi muuseumi turvameestel on automaadid 😉
Natuke siis erinevatest sõiduvahenditest ka, see on siin väga kirev ja sugugi mitte kehv. Tsikleid näed muidugi igas asendis. Kiiver on siin nõrkadele, kogu tripi jooksul nägin ainult ühte tsiklivenda kiivriga. Kusjuures tsiklid tunduvad olema kõik mingid tundmatud Hiina tooted, välja arvatud politseil muidugi 😉 Oi ja sinna mahub peale palju, nii titemamma imikuga kui pinutäis lapsi. Mis on muidugi huvitav, et siin on tsiklitel ka ees numbrimärk.
Teine silmahakkav töövahend on siin trike kui seda võib nii nimetada. Sellega tehakse kõike, veetakse kaupa, inimesi, prügi ja jumal teab mida veel. Nende koormakujundus on ka imeline. Kahjuks nagu ikka kipub olema ei saanud pildile hiigelsuuri koormaid mis kuskil vilksamisi mööda panid. Ja mis veel huvitav, et üsnagi tihti näed mõnda vennikest veel seal ulmekõrge kuhja otsas istumas ka 😀 😀 Luxorist pimedas tagasi tulles oli trassil ühe sellise riista peal koorem kõrgem kui mõnel rekkal, kahjuks seda kottpimedas pildile ei saanud. Kurivaimud kipuvad sõitma siin tuledeta 😀
Autodega sama teema, väga levinud on Chevi kastikad ja veoautod. Pole selliseid meil näinudki. Nii mõnigi RAM hakkas silma. Täiesti tavaline asi on, et kastid on inimesi täis 😀 😀 Muidugi vahel näeb kaubakoormaid ka, mille koospüsimine ei vasta mingitele füüsika seadustele aga koos nad püsivad… Keset linna olid filmivõtted, Rami taga treila peal sõiduauto ja kaameramehed, nii filmitaksegi sõitvas autos toimuv 😉
Ühistransport on ka päris huvitav. Üldjuhul on marsadeks Toyota bussid. ja need mahutavad täpselt niipalju kui sisse suudetakse pressida 😀 😀 Kui kuskilt taga otsast tahab keegi maha minna siis esimesed kobivad ilma kobinata maha ja pärast peale tagasi. Qenas näiteks olid marsadeks ka kuudiga kastikad, need samuti silmini täis rahvast 😀 😀 Päris palju tuk-tukke ka toimetamas aga samas Luxoris neid ei kohanud, seal hobukalessid igal nurgal. Taksod kipuvad olema kõik Hyundaid ja ühesuguse musta-oranži värvised. Taksojuhid päris tüütud, nagu longid mööda tee äärt nii kõik signaalitavad ja pakuvad küüti. Taksomeetrid on küll peal aga neid praktiliselt ei kasutata, seetõttu saab hinda väga hästi kaubelda 😉
Qena ja Luxori kandis on linnapildis eesel täiesti tavaline, paar traktorit oli ka näha. Küsisin giidilt miks siin kogu põllumajandus on eeslite toel tänapäeval. Ütles, et traktorit kallis pidada, eesel on hooldevaba, isegi heina ei pea talle tegema, kõik kasvab aastaringi 😀 😀 😀 Idee poolest ju täitsa ivaga jutt, siin saab põllult aastas 3 saaki.
Räägitakse, et vaene maa jne, aga kui linnapilti vaadata siis praktiliselt ronte ei näe. Isegi vanad autod on väliselt heas korras. Siin liigub igapäevaselt isegi selliseid rariteete mille eest meie hobitajad kõhklemata palju pappi välja köhiksid. Eks maapiirkondades on pilt teine, aga pole käinud ei tea… Kasutatuna Euroopast toodud auto tunneb ära enamjaolt selle järgi, et vanu numbreid ei viitsita maha kruttida 😀 😀 Kohalik number kruvitakse vana peale. Need tsisternid mis vahetpidamata ringi uhavad pole mitte kütsiautod vaid veeautod.
Liiklusmärke on siin kõikvõimalikke, nii tavalisi kui plinkivaid, pöörlevaid jne. Juhilubadega pidavat imelik teema olema. Kui juba autokooli eest oled maksnud siis load saad kätte igal juhul, olenemata sellest kas eksami ära teed või kukud läbi. Linnas küll kiiruspiirang 50 aga siin lastakse nii kuidas keegi heaks arvab. Võrreldes Türgiga on siin ikka väike kaos 😀 😀 aga eks igalpool omad kiiksud. Kiirust piiravad märgid on Egiptuses nagu meilgi, aga Türgis võib tee ääres olla ka nt kiirust piirav märk numbriga 82 😀 😀 Liikluse ohjamiseks on tänavad täis “lamavaid”. Nagu ma juba varasemalt olen maininud siis kiivrid, liiklusmärgid, suunatuled ja muu taoline on siin mõeldud nõrkadele 😀 😀 Ülekäigurada kui sellist kohtab siin samuti harva, üle tee minnakse sealt kus parasjagu vaja on. Isegi käisime niimoodi ja teeületus polnud mingi eriline probleem. Ringteel või peateel sõitmine ei tähenda veel, et sul eesõigus on. Nii kummaline kui see ka pole siis kogu selle kaose juures on liiklus vägagi sujuv. Ettesõitmise või vahele trügimise peale ei signaalitata vihaselt ega vehita kätega, näitamaks rahvusvahelisi rumalaid käemärke. Lihtsalt lastaksegi vahele. Iga kord kui kuhugi tripile läksime siis vaatasin huviga kuidas liiklus toimib. Igaks manöövriks käib törts signaali. See on nagu morse…. üks lühike törts või 2 törtsu või siis pikad törtsud… Kõik tähendavad midagi. Ja sõrmedega näidatakse ka. Kui tagumine auto tahab mööda kimada paneb taga törtsu signaali, siis esimene võtab koomale või kui ei saa koomale võtta siis näitab näppudega aknast, kas saab mööda panna või ei 😀 😀 Meil tavaliselt tehakse seda asja suunatuledega. Samuti käib näiteks pimedale ristmikule lähenedes törts signaali. Igatahes on see päris pull teema.
Aga kõige põnevam elu liikluses hakkab alles pimeduse saabudes 😀 😀 Päris tihti tiksusin rõdul nosisin kas maasikaid või mangot ja imetlesin tänavaliiklust. Pooltuled suht vähe kasutust leidvad vidinad auto küljes. Aga selle eest kõikvõimalikku blingi…. Meie osad rekkamehed kes autodest jõulupuid teevad on selle kõrval ikka poisikesed. Ees, külgedel, taga või all võib ikka näha igat värvi tulukesi. Isegi värvimuutvaid led ribasid ja tabloosid näeb. Ja kusjuures ega tsiklimehed kehvemad pole 😀 😀 Proovi sa meil sõita, et ees on nt rohelised, sinised või punased tuled. Kohe oled riigi suursponsor 😀 😀 Kurrja vat see on elamus omaette.
-
Egiptuse trip. Hurghada. Jalgsi linnatuuril
Nii, käsitsi linna laiama minek. Hotelli fuajeest küsisime mis transfeer linna maksab, öeldi 10$, see tiba palju. Panime jala minema linna poole, sada taksot on kohe kohal ja läheb kauplemiseks. 5$ oleks juba linna saanud 😀 😀 Aga siis tuli marsa pidas kinni ja kutsus peale, küsisime palju maksab, ütles karake peale 10 kohalikku on nägu. Muidugi kargasime peale, saab ju proovida kohalikku ühistransporti ka. Marsadeks Toyota bussid ja nende graafik on päris tihe. Marsa oli juba peaaegu täis, tagapingil veel ainult paar kohta. Nagu ikka koguaeg läks keegi maha või tuli peale. Ühes peatuses tuli peale üks kohalik naine, tõmbasin kõvasti koomale, et ta istuma mahuks ilma kokku puutumata. Kohalik komme on, et võõras mees ei tohi naist puudutada. Aga siis tuli veel peale püks mees ja see naine tõmbas viuh ennast koomale minu kõrvale ja peale tulnud mehike potsatas naise kõrvale. Mulle tundub, et ega sellest vist miskit probleemi polegi ühistranspordis. Ega seal väga muud varianti polegi.
Muidugi mis oli huvitav, et kui tagantpoolt tahab keegi maha minna siis eespool istuja ei tõmba mitte koomale vaid astub viuh välja ja pärast oma kohale tagasi. Lõpuks olime kohal ja kobisime välja. Uurisime mõnda müügikäru ja putkat, hinnad siin kipuvad turistile olema dollaris ja kallimad kui kohalikule 😉 Kuid siiski on hind märgatavalt odavam kui meil. Turistipolitsei putkasi on ka siin-seal aga ühtki hinge seal ei paista olevat. Mõni pangaautomaat on ka, üldjuhul saab nendest nii raha välja võtta kui ka vahetada nt eurod kohalikuks. Üks päris ägeda mustriga kass hakkas ka silma, see tundus välimuselt isegi hoolitsetud olema, muidu on siin tänavakassid üsna rääbakad. Siin on vanalinn ka täitsa olemas 😀 😀 majad aastatest 1980 – 1990.
Täna pikalt aega luusida ei ole kuna õhtuks õnnestus broneerida koht hotelli Mongoolia restos ja peaks selleks ajaks tagasi olema. Plaan oli kindlasti jõuda kalaturule, ülejäänu vaatab jooksvalt. Huvitav on see, et kui bussiga linnatuuril rahvas kirtsutas nina ja ei tahtnud kalaturule minna väidetavalt haiseb hirmsasti. Nojah eks mulle meenusid ka miskid nõukaaegsed kalaturud kus oli räme hais üleval, mida võis tunda 3 kvartali kauguselt. Üllatuseks siin praktiliselt haisu pole, praktiliselt turu väravas said aru, et miski lõhn on. Mnjaa nõrganärvilistel ja esteetidel tõesti ei soovita minna, et mitte saada seda moodsat asja nimega kultuurišhokk. Sitane küll on ja kala vedeleb isegi põrandal aga praktiliselt haisu pole, mereandide valik on üüratu. Igasugu värvilisi kalu on nii nagu meil akvaariumis 😀 Siinsamas on ka õige mitu söögikohta kus meelepärasest kalast kohe laivis sulle roog valmistatakse. Seekord ei hakanud asja proovima aga võtan selle projekti.
Luusisime veel mööda kesklinna tänavaid, kõikvõimalikke poekesi kõik kohad täis. Isegi ankrute remont hakkas silma 😀 😀 Mööblit tehakse või parandatakse ka otse tänaval. Autodevoolus märkasin ühte väga heas korras VAZ 2107, ei miskeid roosteplekke 😀 kohe näha, et teid ei soolatata 😀 😀 Kui bussituuril oli juttu, et siin majanumbreid ja värki pole siis ma siiski ühe tänavasildi leidsin. Siin ongi nii, et tänavatel nimeks on “tänav” 1, 2, 3. Ja ega nad kurivaimud pole reas ning osad numbrid puudu ka vahepealt 😉 Vahelduseks on ka nt Sheraton, El-Bahr jne
Kolasime natuke promenaadil, see oli isegi suhteliselt puhas, palm kasvab ja soe on, kohati on istumiseks pinke ka.
Pimedaks läheb siin praegu varakult ja väga ruttu. Põikasime fix hindadega poest läbi võtsime kommi kodustele 😉 Kui midagi ostad siis antakse kingitus ka kaasa, sain peoga küpsiseid. Midagi erilist nendes muidugi pole, küpsis nagu küpsis ikka, ainult tootja aadress oli lahe. Eurooplastele siin Auchan ka olemas 😀 😀
Tagasi hotelli kimasime taksoga. Taksod siin kõik ühte värvi ja Hyundaid. Vahepeal oli hotelli ette jõutud uut blingi panna 😀 Kiirelt asjad tuppa ja kohe edasi restosse. Hommikul voodile jäetud dollar oli muutunud käterätikutest südameks 😀 😀 Restodesse saamiseks tuleb koht bronnida, tobe on see, et näiteks esmaspäeval neljapäevaks bronnida ei saa. Bronnida saad hommikul vara registratuuris umbes tunnikese jooksul. See resto oli omaette elamus, võtsid kausi ja korjasid letilt kokku omale meelepärased toored asjad ja marssisid sellega lauda. Siis tuli kelner viis need kokale kes siis laivis lahtisel tulel toidu valmis küpsetas. Seejärel serveeriti see uuesti. Päris hea asi sai kokku mixitud. Magustoitu serveeriti ka 😉 Lõpuks kõht täis ja kotile, homme uus programm.
