-
Egiptus. Sharm el Sheikh, safari, snorgeldamine ja kanjon
Täna siis plaanis safari, snorgeldamine ja kanjon. Selle hind tänaval oleneb kauplemisoskusest ca 25$ per nägu. Korjasime hotellidest rahva peale ja minek, kusjuures juba Sharmis oli meil relvastatud politsei bussis ja relvastatud on mitte püstoliga vaid miski ilmselt kohaliku sõjatööstuse püstolkuulipildujaga. Kuigi jagan relvadest palju aga sellist versiooni näinud ei ole. Kui eelmine kord sai Sharmi piirist Dahabi suunas välja ainult relvastatud konvoi saatel siis seekord piisas politseinikust bussis. Ja sellel tripil ärge unustage kaasa võtta passi koopiaid, neid on väljasõidul vaja. Panime ühe hooga Dahabi välja, seal võtsime snorgeldus varustuse ja edasi tuld randa.
Siin peavad kõigil seljas olema kalipsod ja päästevestid ja ujumisoskust ei ole vaja, instruktor veab nööriga järgi 😉 Koralle ja värvilisi kalu tasub pigem siia vaatama tulla kui neid Sharmis vaadata. Siin on korallid enamjaolt veel elus ja kalu palju rohkem. Sharmi korallid on juba suht otsas omadega ja nagu paari päeva tagune trip klaaspõhjaga laevaga näitas on ka kalu palju vähem. Ja see snorgelduskoht kus me eelmine kord käisime on tegevuse lõpetanud. Peale snorgeldamist oli väike lõuna ja siis atv ja kaamelisõit. Atvdega sai seekord sõita palju pikema tripi kui eelmine kord ja veel kaks korda. Edasi kimasime kohalikku nännipoodi, niikaua kui teised shoppasid manustasin mina kohvi ja jäätist 😉 Siin kohvikus toimetas üks üsna julge kassipoeg kes ronis pikema jututa ise sülle asja uurima.
Peale poetrippi kimasime edasi kanjonisse. Siin on üks väike nüanss, sulle müüakse küll pakett nö. värvilisse kanjonisse aga tegelikkuses ametlikult sinna juba aastaid ei saa kuna turistid läbustasid ilusa koha ära. Alternatiivina viiakse tegelikult teid värvilise kanjoni pähe punasesse kanjonisse, seal saab küll veidi aimu värvilistest triipudest kui otsida, aga tegelikkuses on asi värvilisest kanjonist ikka väga kaugel. Vaatasin kohapeal, et kui eelmine kord läksime samasse kanjonisse sealt kus tüütuid beduiinilapsi pole ja tulime ennem välja, siis seekord läksime sisse sealt kust eelmine kord välja tulime ja läksime läbi beduiiniteema. Tegelikult lapsed toredad aga oma pealetükkivusega jube tüütud, samas nii mõnigi ca 6-7 aastane pursib üsnagi hästi inglise keelt. Oi kus nende hingele ei andnud rahu mu fotokakoti küljes olev helkur 😀 😀 Järgmine kord võtan neid peoga kaasa 😉
Tagasi jõudes tegime kiired burksid friikatega nurga taga ja käisime kohalikus poes ning sebisin homseks tänavalt Saint Catherine kloostri tripi. Siin on ka üks huvitav söögikoht kus liharümbad ripuvad klaasseintega külmikus, kokk laivis lõikab sulle tüki ja grillib 😉
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Läti – Leedu trip. Aluliina
Aluliinasse jõudes ootas ees mingi hull autode mass ja parkimiskohtade puudus. Algul ei pööranud sellele tähelepanu, ikkagi puhkepäev ju ja inimesed puhkavad. Pärast selgus, et siin on üritus ürituse otsa 😉 Kõigepealt väike tiir kohalikku luteri kirikusse. Kiriku õu on ehitusmaterjali täis ja remont käib juba mitmeid aastaid. Marssisime mööda paraadtreppi kiriku torni, sealt on hea vaade ümbrusele. Näeb isegi järve äärseid garaaže. Need on tegelikult paadikuurid nii nagu meil Narva Veneetsias, vahe ainult selles, et Narvas on neid kordades rohkem ja sealsamas elatakse ka.
Edasi oli plaan minna Templimäe vaatetorni, möödaminnes sattusime järveäärses parklas mingile lasteüritusele. Siin oli batuutide ja muu mudru kõrval ka väike tehnikanäitus. Lapsed said tutvuda nii politseiauto kui sõjatehnikaga. Kui nüüd võrrelda meie samalaadsete lasteüritustega siis siinne oli väga lahja tehnika poolest. Aga eks hetkel siin asi veidi teisiti ka kui meil, sõjavägi on kõrgendatud valmisolekus ja piirile kupatatud. Tuleb välja, et lätlastel on sõjaväes kasutusel kõvasti UTV ja ATV versioone. Ühte Pasi soomukit vaadates jäi kohe kilomeetri pealt silma, et moodsad ajad on sõjaväkke ka jõudnud 😉 Muidu Pasi nagu Pasi ikka ilusti kamo värvides aga vintsi konks lilla 😀 😀 Käisime vaatasime üle ka ordulinnuse varemed ning tuld edasi templimäele.
Templimäel turnisime vaatetorni ja imetlesime vaateid ümbruskonnale. Ordulinnusest ja templimäest siin pikemalt kirjutama ei hakka, see juba varasemalt kirja pandud siin. Muidugi templimäelt linna tagasi vantsida ikka annab, aga on ka lihtsamaid variante. Siinsamas on zipline millega saad sahinal üle järve sõita otse linnusesaare randa, seda me ka tegime. Rannas sattusime kohe järgmisele üritusele, siin toimus tünnidest tehtud sõiduvahenditega võiduajamine. Mnjh, jalgadega siledat tünni ringi ajades ei arenda mingit erilist kiirust 😀 😀 aga elamus missugune.
Lonkisime Aluliina uue lossi juurde, lootuses sisse saada aga kahjuks seekord ei saanud. Huvitav, et lossi ees on ilgelt suur II MS memoriaal millele kohalikud polegi kangi sisse löönud. Siinsamas sattusime juba järgmisele üritusele, laadale.
Kohalik Aluliina laat hõlmas siin ikka nii mõnegi tänava ja valik oli vägev. Ostsin paar saiakest ja ennäe imet polnudki vaja läti keelt osata, osad kohalikud oskavad hoopis eesti keelt 😉
Peale laata otsustasime tutvuda ühe siinse suurima atraktsiooniga, nimelt kitsarööpmelise raudteega. Sellega olen tahtnud ammu tiiru teha aga siiani pole õnnestunud. Kitsarööpmeline toimiv raudtee on siin üle 30 kiltsa pikk. Siin mingi oma skeemi alusel sõidavad vaheldumisi nii mootorvedur kui ka auruvedur. Täna oli sõidus auruvedur ja kusjuures tuli välja, et eesti vedur täitsa kasutusel. Kahjuks jäi ka seekord rongisõit ära, polnud lihtsalt enam aega selleks. Raudteejaamast veidi eemal elevaatori juures oli üks vana auto, selle vaatasime ka möödaminnes üle. Põhja polnud küll all aga kest nägi hea välja.
Kimasime edasi Rezekne poole. Jaunanna külas oli maantee ääres päris huvitav teekäija palvekoda, see olla siia ehitatud ühe kohaliku poolt 2017 aastal. See palvekoda on midagi taolist nagu Setumaal tsässonid.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Egiptuse trip. Sharmi liiklus ja muud kiiksud
Võrreldes Hurghada liiklusega on Sharmis liiklus ikka väga uimane. Huvitav, et siin on üsna tavaline, et rekka sabadel puuduvad mõnel sillal rattad või puudub koguni terve sild 😀 😀 Muidugi ei saanud pihta pointile miks gaasiveo rekkal stangel muru kasvab, aga ju nii on äge juhi meelest. Loodussõbralik ikkagi 😀 😀 Samas taksodel esituled suvaliselt ja väga rõvedalt pruuniks värvitud jne. Päris tsill pilt oleks kui see munaveo kastikas väikse kõksu teeks kuskil 😀 😀
Kusjuures blingi kui sellist siin väga ei näe. Mõni üksik auto hakkas ainult silma kõikvõimalike värviliste tulukestega. Huvitav, et siin lubatakse sõita autoga millel küljes rivi erinevaid numbreid. Mida rohkem numbreid seda ägedam vist 😀
Samuti nägi siin suhteliselt harva mõnda autot mille kastis rahvast veeti. Hurghadas see täiesti tavaline teema.
Politseid oli siin kohe eriliselt palju aga eks see veeti kokku siia seoses rahvusvahelise noortefoorumi ja presidendi külaskäiguga. Nagu Hurghadaski ei saanud ka siin kellegiga jutule, et tohiks pilti teha. Kuigi töötõendit õnnestus siiski näha. Samasugune plastkaart nagu meilgi, ainult zetooni ei ole. Isegi ühte politsei ATV nägin. Muidugi praktiliselt igal ringil on politsei ja aegajalt kontrollib mõnda autot. Meil ei peeta ringil kedagi kinni aga siin peetakse. Raks keset ringi peetakse kinni ja kontrollitakse, kõik seisavad ja ootavad. Ei mingit signaalitamist ega närvilist liiklust. Kui kontrollitud sõidetakse rahulikult edasi. Ühes kohas kõrbes maantee ääres oli kontrollpunkt koos soomukiga, aga mis veel oli äge, et putkad olid roosat värvi 😀 😀
Muidugi kohalikud müüjad ja muidu kauba kärutajad on siin ikka masohhistid 😀 Kärud on ikka korralikult rauast kokku keevitatud kärakad. Ratasteks on neil kasutatud kõikvõimalikke auto rattaid.
Liiklusmärke on siin ka igasugu blinge nagu Hurghadaski. Selle suure haigla juures oli isegi tee keskel oleva ohutussaare serv valgustatud. Tänavaid ehitatakse ka nii, et ei mingeid piirdeid, ega liiklusmärke. Lihtsalt nii ongi, et kuskil suvalt midagi ehitatakse saad teada kui käpuli käid 😀 😀 Jube palju teid on kas ühesuunalised või siis eraldusribaga, Hurghadas oli sama teema. Vahel kui tahad vasakule panna tulev ilmatu hulk kilomeetreid otse sõita enne kui saad tagasipöörde teha. Sellist signaalitamist nagu Hurghadas siin ei kuule, vahel harva keegi paneb törtsu. Teed pidavat tehtama spetsiaalselt ühesuunalised, et vältida avariisid nende poolt kes küll autokooli eest on maksnud aga kohale pole jõudnud 😉
Ehitustõstuk nägi ka selline välja, et mina sinna otsa küll ei roniks. Ja tellingud, hmm täiesti suvalt kokku pandud lauajupid. Huvitav küll kuidas koos püsivad. Küsisin oma Soome tellinguspetsilt kuidas selliseid ehitada oleks. Palju lihtsam pidavat olema kui päris tellinguid kokku panna 😀 😀
Ega elektrigagi midagi turvalist pole 😉 Ühendused on täiesti suvad ja isoleerimata, kilpide uksed pärani jne. Suvalt on tänavavalgustuse postist kuskile põõsasse elekter veetud jne. Huvitav kas siin kohalikud elektri eest maksavad ka ja mille alusel…. voolumõõtjaid küll kuskil ei näinud.
Oma bolt kullerid on siin ka olemas ja tänava koristaja ka 😉 Tänava äärekivi paigaldust nägin paaris kohas. Üks või kaks vennikest lihtsalt tiksuvad tee ääres ja panevad kive paika. Kiirus on nii umbes 5 kivi päevas 😀 Samas on olemas 9D kino ja tänaval bussijaamade juures malelauad malenditega. Pargitakse samuti kuidas jumal juhatab ja ei mingit kobinat. Meie suur buss ei mahtunud läbi ja lasigi lihtsalt oma paarsada meetrit tagurpidi tagasi ilma, et oleks signaalitama hakanud või parkijatega mölisema läinud. Iseenesest oli õige mitu ristmikku kus oleks saanud ringi keerata aga ju siin kombeks terve tee tagurpidi tagasi lasta 😀 😀
Kaevuluukidel on avamise manual peal ja tavaliselt ühest servast hingedega korpusega ühenduses. Tänava sillutis on ka selline omamoodi. Algul vaatasin, et toho till ae ongi laotud mustrisse kõik tänavad. Aga tegelikult on laotud värki siiski üsna vähe. Tegelikult on puhas betoonivalu millele siis sablooniga sobilik muster peale vajutatud ja pärast sobilikud kujundid peale värvitud 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Egiptuse trip. Klaaspõhjaga laev ja Sharmi metsik rand.
Nonii nosisime kõhu täis ja kobisime üle tee ekskursioonide müügiputkasse. Täna peaks siis lõpuks olema klaaspõhjaga laevaga korallide vaatlus ja pärast parasailing. Aga kahjuks jääb täna ka parasailing ära. President pidi ära minema aga ei läinud ja seetõttu osad üritused pole lubatud. See vennike kellelt paketi ostsime oli ise ka päris õnnetu ja oli ilma kobinata valmis meile raha tagasi maksma. Õnneks laevaga merele sai. Ütlesime, et käime laevaga ikkagi ära. Vana andis meile parasailingu raha tagasi, pani oma poe kinni ja viis meid viuh oma autoga sadamasse ja pani laevale. Tahtis ise veel ootama jääda aga saatsime minema. Siit tagasi hotelli lonkida käsitsi ca 15 minutit. Iseenesest täiesti normaalne vana kes muretseb ikka pärast ka kliendi pärast, soovitan teistelgi temalt ekskursioone osta. Sadamas nägime esimest korda kogu tripi vältel päris prügiautot ka 😀 😀 😀
Lõpuks rahvas laevas ja väike trip piki korallrahu võis alata. Hurghadas käisime allveelaevaga neid uurimas, nüüd siis klaaspõhjaga laevaga ka asi tehtud. Muidugi tundub, et siin on koralle praktiliselt igalpool võrreldes Hurghadaga. Neid näeb siin isegi niisama piki kallast jalutades. Muidugi kalu on ka hullult, igas suuruses ja värvis, nagu akvaariumis solistaks 😉 Igaljuhul tasub seegi asi ära korraldada kui juba siinkandis luusite. Muidugi klaas petab värvid ära aga vesi ongi siin selline hullult sinine ja läbipaistev.
Vaatasin mere poolt ka seda kallast kus kohalikega tsillimas käisime, seal käib ikka päris korralik kindlustustöö. Samas jäi silma vastas kallas ja miskid varemed seal. Läks asi kohe projekti. Kui maal tagasi lähme kolistame seal ka.
Kusjuures siin saab täiesti vabalt väravast sisse ja mööda randa lonkida, kedagi ei koti. Siin päris korralik liivarand ka olemas. Isegi mõnda kohalikku nägi siin rannas istumas 😉 Vanu mahajäetud laevu ja muud mudru on siin küllaga.
Lonkisime nurga taha piki randa, hmm siis on isegi jäänuseid kunagisest Egiptuse – Israeli sõjast. Nii mõnigi auto vedeleb kuristikus ja meres näeb mingi tanki või soomuki jäänuseid. Mõned padrunikestadki jäid silma. Iseenesest on siin täiesti vabalt juurdepääsetav ja mõnus metsik liivarand. Pole vaja kellelegi midagi maksta.
Siinsamas käivad kaatritega snorgeldajad ka. Suured värvilised kalad tulevad praktiliselt kaldasse.
Turnisime üles mäe otsa, siin on ilmselt olnud kunagi mingi hiigelsuur sõjaväeosa. Praegu on siin ainult varemed. Igatahes militaarmudru vedeleb igal sammul. Praegu seoses kunagiste rahuläbirääkimistega Egiptusel Siinai poolsaarel sõjaväge olla ei tohi. Kuigi mis vahe seal on, puhtalt termini teema. Keegi ei keela ju politseid varustada soomukite ja raskerelvadega ja iseenesest see siin ju tegelikkuses nii ongi.
Kui see pisike poolsaar tudeeritud lonkisime hotelli poole tagasi. Vaatasime lõpuks üle ka kohaliku pisikese bussijaama. Isegi telekas ja lilled on bussijaamas. Ja sellised bussijaamad on praktiliselt igal nurgal. Otsustasime enne hotelli sööma minekut proovida tänavanurgal kohvi. Siit varasemalt paar korda mööda lonkinud ja ninna löönud väga mõnus kohvilõhn. Tuli asi ära proovida, igati soovitan. Tõesti oli väga hea kohv ja hind ka hea. Nimeks sellel asjal Brazilian Coffee Stores. Kui kohv joodud kobisime hotelli sööma ja kotile.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Egiptuse trip. Dahab – Nuweiba. Safari, snorgeldamine ja kanjon
Nii täna varakult äratus, kiirelt sööma ja tripile minek. Plaanis terve päeva pikkune programm. Ei ole siin midagi nii nagu reisikorraldajad räägivad, et ainult neil on korralikud bussid ja kvaliteetne teenus. Meile tuli järgi vägagi korralik Toyota buss mis on üsnagi tavaline nii Hurghadas kui Sharmis. Kui rahvas peale korjatud hotellidest algas sõit Dahabi suunas. Seal on meil programmis atv, kaamelid ja snorgeldamine. Peale seda lõuna ja sõit Nuweibasse värvilist kanjonit vaatama. Vaatasin, et turva on Sharmis hullult tasemel seoses foorumi ja presidendi kohalolekuga. Igal nurgal on politsei ja kõik lagendikud on turvamehi täis. Huvitav oleks teada mis relvi hõlma all kantakse. Riietuse hoiaku järgi on juba aru saada, et seal pole mitte pelgalt püstol vaid midagi tõhusamat 😉 Ilmselt midagi mini uzi taolist alternatiivi. Kuigi jh ilmselt võiks pooled turvamehed päevapealt minema lüüa. Kui sul on objektil number üks, aga sa ennastunustavalt telefoni näpid siis mis kasu sellisest turvast on.
Lõpuks jõudsime maanteel oleva politseipostini. Siit edasi sai ainult politseieskordi saatel. Ootasime umbes 5 minutit eskorti ja panime kolonnis minema. Politseieskort keset teed ees ja oma paarkümmend bussi kolonnis järgi. Niimoodi kolonnis uhasime oma paarkümmend kiltsi siis keeras konvoi tagasi ja bussid kimasid oma teed edasi. Lõpuks jõudsime ühte tanklasse kus oli pissipeatus 10 mintsa. Kurja muidu iseenesest vägagi moodne tankla aga mida kütsivalik 😀 😀 Meie noorem põlvkond pole isegi sellistest kütsidest nagu 76, 80, 92 ilmselt isegi kuulnud mitte. Aga siin need lisaks 95 ja 98 täiesti vabalt saadavad. Huvitav muidugi kuhu tänapäeval sellist kütsi pannakse. Beduiinid joodavad kaameleid ilmselt 76 😀 😀 Prüginduses pole midagi uut, prügikast võib ju olla aga ümberringi on ikka kõik prügi täis 😀
Lõpuks jõudsime Dahabi, haarasime kohe kiirelt snorgeldamisvarustuse ära ja kimasime edasi, meil oli veel valikut kuna olime esimesed. Meie taga tuli ilge joru busse turistidega. Siin on juba kohal ka esimesed müügimehed, aga need on kohalikud papid või lapsed, kõik on väga püüdlikult selgeks õppinud hinna 1 dollar 😀 😀 Lõpuks olime atv safari baasis. Ega atv siingi millegi poolest erine Hurghada ega Türgi omadest, parajad rondid igalpool. Aga noh turistile proovimiseks käivad küll. Tegime miski tunnise tiiru, põikasime ka kanjonisse. Mu Hurghadast ostetud arafat sai siin jälle kiita 😉 Edasi oli mingi pool tunnikest kaamelisõitu ja siis 1,5-2 tundi snorgeldust. Ma kaameliga sõita ei viitsinud, pole midagi erilist peale hullu kõikumise 😀 😀 Kaamelisõit väga sobilik istuva töö tegijatele, logistab lubjast lahti kõik selgroo diskid 😀 😀
Kui kõik huvilised olid kaamelitega ka tiiru ära teinud läksime snorgeldama. Siinsamas lähedal on ka see kohalik kuulus “sinine auk” aga sinna me ei läinud, see on rohkem sukeldujate värk. Algul mõtlesin, et lähen snorgeldan ka, aga ei tulnud seda õiget tunnet ja jätsin seekord asja vahele. Vesi oli vastikult märg ka 😉 Tiksusin niisama rannas ja vaatasin mis nurga taga on. Nagu ikka on nurga taga prügi 😀 Meil olid kambas ka ühed kohalikud noored. Omamoodi huvitav oli vaadata nende ujumiskultuuri. Naised ei tohi ju paljad olla teiste ees, pikk kalipso selga ja pähe ning ümber perse seoti arafat. Milleks küll see veel vajalik, kui midagi ei kata nagunii peale kalipso 😀 Aga kombed on kombed, mis teha, tuleb neid austada, kõigest ei peagi meie aru saama. Iseenesest oli siin muidugi väga äge korallid on juba päris kalda ääres aga mitte nii kirevad kui seal kus sügavaks läheb. Käisin vahepeal silla pealt vaatasin sügavamale vette, seal elu ikka päris kirev ja hullult kõikvõimalikke värvilisi kalu on ka. Varsti oligi lõuna läes ja snorgeldajad tulid ka sööma. Kui söödud viisime staffi tagasi ja kimasime Dahabi keskusesse poodi. Väike poepeatus kuulub siin programmi nagunii tahad või ei taha. Moblamastid on siin enamjaolt kõik palmi kujulised, Hurghadas nägin ainult paari sellist.
Siin on kitsekarjad tänaval täitsa tavaline ja korra nägi isegi inimesi autokastis sõitmas. Siinai poolel pole see tavaline nagu liikluspilt näitab. See ilus roosa maja pildil “peldikute” vahel on kohalik beduiinide kool. Niikaua kui teised käisid poes võtsime meie kohvikust ühe kohvi ja jäätise. Kohv 15 kohalikku ja jäätis ka 15 kohalikku. Kohv oli päris hea ja ega jäätiselgi viga polnud, täiesti söödav mangojäätis. Kusjuures Siinai poolel leiab poest märksa rohkem jäätist kui Hurghadas.
Kui poetuur rahval tehtud kimasime edasi Nuweiba poole. Tee on nii hea, et bussijuhid lasevad siin stabiilselt 150 – 160 rauas. Ega Luxoris käik väga aeglasema sõiduga polnud, seal lasid 120-130 rauas. Teel vilksasid mööda aegajalt kasvuhooned, beduiinid kaamelitega kui ka mingid suva putkad. Ah jaa prügimäe nägin ka vilksamisi mägede vahel ära. Korralikku pilti teha kahjuks ei jõudnud aga midagi sai. Suured kuhjad kokku veetud prügi lihtsalt põletati ära.
Lõpuks jõudsime kohale, dziip juba ootas meid. Väike jalasirutus enne edasisõitu kõrbes. Vaatasin, et veidi eemal mingi autoront külili kalju peal, et mis värk. Giid ütles, et seal kalju sees elab beduiinide pere kes tegid ise omale kalju sisse koopaelamise. Krt sellist asja tahaks ka lähemalt vaadata. Edasi kobisime kõik dziipi ja kimasime läbi kõrbe värvilise kanjoni juurde. Giid ja bussijuht autosse ei mahtunud, need sõitsid kaasa väljas auto küljes rippudes 😀 😀
Lõpuks olime punase kanjoni juures. See pole küll nüüd see õige värviline kanjon aga üks sarnastest. Õige kanjon on juba mitu aastat kinni kuna turistid sodisid ja läbustasid selle ära. Eks siingi kanjonis juba näeb seintesse kraabitud nimesid ja muud jura, eriti palju hakkab silma slaavikeelseid nimesid aga tundub, et ega kohalikud ka väga maha jää. Iseenesest päris äge kanjon. Kahju, et sinna osasse ei lähe kus vesi ka on. Küsisin giidilt kas siin madusid ja muud mürgist värki ka on. Ütles, et madusid pole aga skorpione pidavat olema ja komistades võid kaamelitoidu põõsasse kukkudes omale sõrme pikkuse okka perse kukkuda 😀 😀 Ma siiski leidsin kuskilt põõsast miski imeliku eluka, mis see oli ei tea. Väike beduiinide laat oli ka poole kanjoni peal. Lapsed müüsid käsitööd ja allapoole minnes pidi kuskil nende laager ka olema.
KUi tiir tehtud kimasime hotelli tagasi. Tagasiteel meid konvoi ei saatnud. Hotellis oli meil täna restoran. See on paketihinnas. Salat, kalasupp ja praad tundmatust kalast pluss krabi oli täiesti mõnus õhtusöök. Magustoiduks olev kook oli isegi söödav, tavaliselt need läägelt magusad. Kokkuvõtvalt ütlen, et selline paketitrip sobib ideaalselt neile kes tahavad kiirelt asjadest miskit aimu saada. See ongi selline natuke siit ja natuke sealt asju proovimiseks aga täit naudingut ei saa. Kui tahad asja nautida siis soovitan soojalt paketti mitte võtta. Kui vähegi aega on võtke iga trip eraldi, siis on aega asja nautida ja kui võtate tänavalt asju nö hulgi siis saab hea hinna ka.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Egiptuse trip. Safari
Täna plaaniks safari kõrbes ja beduiiniküla tuur. See on samuti turistikas, päris beduiinide hõimud võõraid omale külla ei vea, nad on üsnagi kokkuhoidev ja kinnine kogukond. Tänapäeval jääb neid aina vähemaks. Aga turistidele tsirkust kuskil mäekurus ikka korraldavad, see on ju sissetulek. Miks mitte asi oma silmaga üle vaadata. ATVga mööda kõrbe kimamine on juba ise elamus. Hommikul tuldi dziibiga hotelli järgi, korjati rahvas peale ja minek. Safarikeskuses kollased vestid selga, kiivrid pähe, prillid ette, väike instruktaaz ja 50 kiltsa läbi kõrbe võis alata. Vot nüüd kulus marjaks ära varasemalt ostetud rätik. Kohalik kes mulle selle pähe sidus, nii nagu kõrbes peab olema jäi pingsalt rätti vaatama ja ütles, et turisti kohta on mul väga hea kvaliteediga rätik. Kuna ATV on mul varasemalt töövahend olnud siis on see täiesti kodune riistapuu. Nii nagu Türgiski on siin ka ATVd turistide ohutuse mõttes suht võrrid. Huvitav oli see, et suurte gruppidega ei sõideta, jaotati nii 5-7 kaupa grupiks. Meil oli grupis isegi üks puujalaga härra, kui ta poleks lühkaritega olnud ei oleks sellest isegi aru saanud. Sai väga hästi hakkama safaril.
Kui olime umbes pool teed mööda lagedat kõrbe kimanud tegime väikse künka otsas peatuse. Paar pilti ümbrusest, seal taamal olevate mägede vahel pidavat kusagil meie sihtpunkt olema.
Lõpuks jõudsime beduiinide külla, siin sai teed juua, kaameliga sõita ja niisama tsillida. Pärastpoole pidavat poes olema ka väike müügipromo. Krt fotokas läks kuumaga vähe lolliks ja keevitas suvalt pilte kokku. Algul mõtlesin, et kustutan ära aga siis vaatasin, et tegelikult on ju täitsa ägedad pildid 😀 😀 Käisin tegin kaameliga proovisõitu kah, nu kurja on ikka imelik sõiduvahend küll. Kui kaameli püsti tõusmisel sadulanupust kinni ei hoia siis käid üle kuudi kohe, sama on ka siis kui ennast pikali laseb. Käies raip kõigub nii, et logistab p… selgroo küljest lahti 😀 😀 Astub see eluk ju ühe poole jalad ja siis teise pole jalad. Võibolla sobiks kaamelisõit seljavaludes inimeste raviks, logistab kõik lülid paika või siis lammutab üldse ära…. katse eksituse meetod. Kui juba esimese käiguga hullult kõigub, mis ta siis veel teise käiguga teeb 😉 Aga võibolla on just hea, nagu autoga, mida kiiremini sõidad seda vähem tunned auke 😀 😀
Peale väikest pusimist ärkas fotokas uuesti ellu. Vaatasime ringi mis siin väikses turistikas on. Küla selline pisike, et kõrvaloleva künka otsast pildistades mahub ühte kaadrisse ära. Kunagi oli hakatud siia peldikut ehitama aga miskipärast sinnapaika jäänud, ei tea kas siin ka sama teema, et kui valmis teed maksad riigile maksu 😀 Küla teisese servas oli tegelikult valmis peldik ka, hädaline sai proovida kohalike kombel vasaku käe ja veega p… pesta 😉 Tegelikult asi nii hull muidugi polnud, turisti jaoks oli paberit ka 😉 Politsei sõidab ka aegajalt külast läbi, kontroll on kõva.
Teisel pool mäge oli ka miski käepärastest materjalidest ehitatud elamine ja aedik, kitsed aias ja paar valvekoera ka. Sinna turiste ei viidud, ju elab mõni kohalik turistiküla valvur või jumal teab kes. Igatahes üks naine toimetas seal õuel. Huvitav oli vaadata kuidas mägede vahelt mööda tühermaad kihutas mingi tsiklimees sellesama elamise poole. Huvitav mis otstarve on nendel väikestel tornikestel künka otsas…. Kas mingi sakraalehitis või valveputka….
Lõpuks oli poe laadses kohas väike demoüritus, sealt sai osta beduiinide käsitööd ja traditsioonilisi loodusravimeid. Võtsin isegi prooviks paar salvi, eks näis kas toimivad. Vaatan, et siin on kaltsuvaip väga popp asi, huvitav kes toodab… Kui poevärk uuritud ja tee joodud imeväiksest plekkkruusist, mida välimuse järgi ilmselt kunagi ei pesta asusime tagasiteele.
Keset kõrbe väike jalasirutuspeatus ja edasi keskuse poole. Nii tulles kui minnes on sõidutempo üsnagi kiire, ATVdel spidot pole aga silma järgi keskmine kiirus kuskil 60-70 kandis. Kogu trass on täis treppis radu, väikseid künkaid, lohke jne. Sellise tempo juures võtab sõit kogenematu sõitja ilmselt päris läbi.
Lõpuks keskuses tagasi ülepea tolmused aga rahulolevad. Vajadusel saab siin ennast vähe kasida ka täiesti korralik eurokemps on olemas. Kokkuvõtvalt vinksvonks värk oli ja tasub täitsa käia, päris kohalikku elu küll ei näe aga vahelduseks väga tsill. Paar pilti kohalikest surmväsinud kassidest ja algaski kodusõit. Tagasisõidul oli väike kadu paar vene tädi jäid maha, ju neil oli mingi teine pakett. Siin neid ikka veits on, isegi ööbimisega kõrbes safari saab.
Hotellis tagasi kiirelt pessu, riietevahetus ja sööma. Siin on lisaks tavalisele ja pruunile suhkrule olemas ka dieetsuhkur 😀 😀 Peale sööki käisin kastsin ennast merre ja proovisin mis mõnu on tuimalt rannas vedeleda. No ei ole minu teema… Tekitasin jooksvalt kohe uue programmi. Jala linnas ju käimata, nurgatagused uurimata jne 😉
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. ATV safari Maxwell toursiga.
Siis kui ma noorte peale vihastasin ja hamami läksin käisid need ja sebisid ATV safari järgmiseks päevaks. Aga noh nagu neil kombeks siis ega ju küsida ei viitsita a’ la mes sa vanamees ikka asjadest tead 😀 😀 Võeti miski suva pakett, ma ise oleks tahtnud minna mitte Maxwell touriga vaid Ginza touriga. Vahe selles, et Ginza korraldab asja Göynüki kanjoni juures aga Maxwell korraldab Kuzderes. See selleks hommikul kokkulepitud ajal oli jälle buss hotelli ees ja minek. Huvitav, et seekord saime selle kummalise palja kahemättalise mäe taha tsillima. See mägi paistab tee pealt kui Kemerist Tekirova poole sõita ja on mind kuidagi kummitama jäänud. Kusjuures seal see pisike külake mille servas Paradise Quad Safari asus oli täis tühje majakarpe, katused peal aga uksi-aknaid pole ja neid oli seal ikka nii kümnete viisi. Lõpuks olime kohal. seal tehti kiire juhend kuidas ja mis. Minu jaoks polnud midagi uut peale selle, et ATV oli 250 kupsine. See suht võrr minu jaoks. Kunagi töö oma oli ikka 650 kupsine 😉 Lõpuks jagati kiivrid ja prillid välja. Kes pilte tahtis pidi natsa peale maksma, see tüüpiline teema igalpool ja hind ka suht sama 25$ Tegelt päris kirves aga noh poistel pappi oli võisid vähe laiamist lubada 😀 Kõigepealt tehti sealsamas prooviring, et näha kes oskavad sõita kes mitte. Mitteoskajad saavad kaasa sõita kellegi tagaistmel 😀 😀 Ma sõitsin kõige viimasena siis oli hea ülevaade ees toimuvast. Vaatasin, et vanem sõitis enamvähem aga noorem on ikka põline rollumees 😀 😀 igas kurvis tahtis jalga maha panna 😀 😀 😀 Nuh aga prooviringi said kõik edukalt tehtud. Edasi sõitsime siit keskusest mööda asfaltteed mäest alla orgu.
Irrrwwww mööda sirget teed mäest alla sõites arvas noorem poiss miskipärast tühjalt kohalt paremale keerata 😀 😀 Pani raginal alla päris järsust kohast krt hea, et üle kuudi ei käinud. All maandus sellesse kohalikku ilgelt pikkade okastega põõsasse 😀 😀 Sääred olid nagu oleks läbi kibuvitsasalu jooksnud 3 kilomeetrit 😀 Õnneks muud häda ei olnud kui hullid kriimud, tiba verd, isegi ATV jäi terveks. Egas midagi instruktor pani teise poisi taha istuma ja sõit jätkus sujuvalt. Kes ATV võsast ära korjas ei tea aga ju see orgunnitud. Krt kahju, et see vennike kes tsikliga kaasas sõitis ja pilte tegi ei jõudnud pildistada seda maandumist 😀 Edasi läks sõit sinkavonka mööda jõekallast ca paar kiltsa. Siis oli väike 5 mintsane joogi ja suitsupeatus. Instruktor tuli rääkima minuga, et kle ma algul instrueerisin kõiki, et püsti ei tohi sõita aga ma peeglist vaatasin, et sa kõik kurvid ja mättalised kohad lasid püsti nagu proff. Sina küll esimest korda ei sõida. Nu ma siis vaikselt mainisin, et ATV mul operatiivsõiduk aastaid oli 😀 😀 Vana kohe rääkima, et kle sa võiks siia instruktoriks tulla, meil hädasti vene ja eestikeelseid instruktoreid vaja. Lubasin mõelda ja tulla kui neil on normaalsed ATV. Vana ütles, et varem neil olid ka 650-sed aga turistid panid nendega võssa koguaeg, liiga äkilised. Küsisin palju siis võrridega võssa pannakse, ütles, et ikka oma 5-6 korda hooaja jooksul. Aga tagant otsasõite pidi olema hullult, pidurdada unustatakse 😀 😀 sellepärast ka megarauad ehitatud ATV ette ja taha 😀 😀 Kui suitsukas läbi kimasime ringiga algusesse tagasi ja buss viis hotelli. Kogu sõit kestis ca 45 mintsa. Kokkuvõtvalt kes ATV esimest korda näeb sellele täitsa sobilik teema, minu jaoks ei midagi erilist. Ma oleks oodanud ikka palju kurvilisemat, mättalisemat ja kiiremat rada.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
